2008-27 (3212)

„Vargamäel on armastust rohkem vaja kui…”

Teatriööpäev Tammsaarega – pikk teekond kirjaniku jälgedes
Tammsaare-lavastuste teatrimaraton: „Vargamäe kuningriik” kell 6 kesklaval. RAKVERE TEATER

Poliitilised fekaalid botaanikaias

Rõve sotsiaalne satiir omaaegse legendaarse EÜE teemal
„Noorte Hääl”: ühetähenduslike eesnimedega (Indrek, Edgar, Mart, Siim ja Andrus) kamp müüb malevataidluskavas passe, lindistab, laseb püssi ja lubab Eesti teha maailma rikkaimaks riigiks. AARE PUUS

Manfred ja Tankred

Euroopa mängib üsna sõbralikult koos, küll eri keeles, aga mängibki koos.
Manfred Beilhartz on Wiesbadeni teatri direktor. Tema teatri maja asub otse sellesama kuulsa kasiino kõrval, kus tuntud vene šovinist Fjodor Dostojevski end paljaks mängida tavatses. Et siis naisele kirjutada, kui halvad on eurooplased, kes ei taha rahata mängusõltlasega asju ajada.…

„Baltoscandal”

Teatriinimest võiks tuulutada ka teiste vahenditega, mitte ainult liikumise, liigutamise, fragmentaarsuse ja narratiivi eitamisega.
Saksa teatri She She Pop vaesus või rikkus: kuna lavastust „Miks sa ei tantsi?” oma jõududega etendada ei jõutud, paluti tungivalt osalema kõiki pealtvaatajaid. Teiste hulgas nägid oma võimalust teatrikriitik Madis Kolk ja kultuuriajakirjanik Eva Kübar.

Narva-Jõesuu kaudu Washingtoni

Kinobuss kui institutsioon ja missioon
pressifoto

Preambul kui provokatsioon

Tarvitses vaid president Ilvesel korrata oma kunagi väljendatud mõtet, mille kohaselt preambuli lisamine Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisseadusele riigikogus 2005. aasta juunis oli ebaotstarbekas, kui sai käivituda lõbus süüdlaste otsimise ja leidmise ringmäng. Otsa tegi lahti volinik Siim Kallas, kellele siis üsna maitsevaeselt, vales kohas ja nigelate põhjendustega on järele korrutanud Toomas…

Pseudomorfoos, hümn ja klaassammas

Ära hakkab tüütama sangarite vormimine ning haledate lüüasaamiste ja poliitiliste valearvestuste tõlgendamine sangarlikuks vastupanuks, olgu siis tegu Sinimägedega või metsavendadega.
Kadunud Georg Henrik von Wrighti kirjutistest ja veel enam jutuajamistest temaga on mul selgelt meeles vana filosoofi sügav sümpaatia Oswald Spengleri kultuurilooliste ideede vastu, millest eesti lugeja võib ka lugeda tema…

Kuidas vaadelda kurjust

Tolmusel külavaheteel sõidavad enamasti vaid autod, vahel mõni jalgratas. Käijaid on üksikuid. Lapsi ses külas enam ei ole, noorim pere on kuldses keskeas. Paljud talud on katuse raskuse ja tubade tühjuse all kokku vajunud. Mitmel mehel on küljes ränk viinaviga, töö ja töötus, sissetulek ja vaesus seisavad häirivalt lähestikku. Kuigi…

Trikster ja trikster. Vanapaganatosin ülestähendust

Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Grenader, 2008. andreas w, gatlingi kuulipilduja. Ji, 2008.
1.

Bourdieu – omaenda elu sotsioloog

„Visandustes…” kohtab palju tuntud ja vähem tuntud filosoofide nimesid ja ning mõningaid huvitavaid elulisi fakte nende iseloomustamiseks.
Pierre Bourdieu, Visandusi eneseanalüüsiks. Tõlkinud Marri Amon. Tänapäev, 2008. 112 lk.

Lühendite tõlgendused kui pärimusrühma ühiskeel

Pealtnäha üldtuntud lühendid võivad väga hästi olla ka rahvahuumor, mida folkloristikas käsitletakse lühendmõistatustena.
Uute lühendite rahvakeelde toomisest võtab aktiivselt osa ka rahvusringhääling („Erisaade”, 17. VII 2008). 2x kaader saatest

Põhiseadus kui esteetiline objekt

Asjadel on lisaks nende argistele funktsioonidele tihti ka sümboolne tähendus. Sageli on viimane tähtsamgi kui tarbeline ning kõik inimesed elavad argielu sees ka müütilist elu, olgugi see vaid argimütoloogia. Ilmaasjata ei nimeta Kaug-Ida mõtlejad inimese tavaelu illusiooniks ning vaimset vabanemist sellest – elu unenäost – virgumiseks.
Olin elanud juba paraja elu,…

Rännumees Remsu

Olev Remsu ei vali mugavaid turismiatraktsioone, vaid üürib jalgratta, et omapäi ringi sõita ja elu vaadata. Selline suhtumine inspireerib.
Olev Remsu, Toronto, New York, Los Angeles. Go Reisiraamat, Tallinn 2008. 120 lk.

Lii Unt limited*

Lii Undi raamat sisaldab just nimelt seda, millest mina olen lugejana vahest kõige rohkem eesti kirjanduses puudust tundnud. See on kirjutava kogenud naise skeptiline ja elutark pilk, mis maailmale lahti.
Lii Unt, Parim näitleja linnas. Varanasi päevaraamat. Eesti Ekspressi kirjastus, 2007. 168 lk.

Lakooniline linnaluule

Paavo Piigi „Lakoonia” mõtteavaldused on täpselt nii lühikesed ja tabavad, et mahutavad kogu idee tuuma ning välistavad liigsed tähemärgid.
Paavo Piik, Lakoonia. Värske Rõhk, 2008. 46 lk.

Artishoki aastanäitus „X X X”

Margus Tamm
Tallinna Linnagaleriis lõppes nädalavahetusel Artishoki aastanäitus. Artishok on jooksvale kunstikriitikale suunatud ajaveeb, mis on tutvustanud noorema põlvkonna kunstnikke ja uusi kunstist kirjutajaid, aga ka kunstileibel, mille risoomikujuline logo viitab edasitungimisele ja erinevate avaldumisvormide otsimisele. Aastanäitus on paari isikunäituse, mõttepargi ja screening-programmi kõrval Artishoki esimene mastaapsem katse hõivata valget kuupi.

Kunstisuvi 2008, esimene osa

Sirp loksub läbi aasta nagu lopergune ratas. Kuu aega puhkas nädalaleht sirge tahu peal. Kultuur aga liigub/tiirleb siiski (Galileo sünonüümid) ning ArtDepoo avas „Perfektse ringi”.  Kuraatorite Mara Koppel-Ljutjuki ja Toomas Tõnissoo mõte oli teha näitus ümmargustest piltidest. Toomas Tõnissoo avasõnul ühendas neid see, et mitte ükski ei olnud neljanurgeline. Avamisel…

BRNO GRAAFILISE DISAINI BIENNAAL

Daniël van der Velden ironiseeris loengu alustuseks staardisainerite üle, kes käivad aastaid konverentsilt konverentsile sama ettekandega.
1990ndad juba tagasi?!

Kontseptuaalne disain ja veebimaailm

Suurimad ootused seadsin veebitemaatikale, kus näiteid, mis ei kuulu kommertsi alla, on äärmiselt raske leida ning mis pidavat kava järgi olema üks põhiteemasid. Siit tuli ka biennaali esimene ja suurim pettumus, sest – ei tea, kas magasin mina õiged loengud maha või ei sattunud õigetesse nurgatagustesse – „digitaalsest disainist” ürituse…

Ajakiri kui graafilise disaini objekt

2x piia ruber
Vaatamist oli palju: esmakordselt sellise suure ja internatsionaalse näituse külastamine tekitab alandlikke tundeid ja suuri ootusi. Emotsioon oli aga paljuski tundetu ja ahaa-efekti maiguline. Isiklikku sidet pakkusid vähesed raamatud. Silma hakkas üksteisele ärapanemise soov: paberkotisangad raamatu kaantel, vineerkaaned, tosin erinevat köidet, pappümbrised jpm. Küll aga äratasid tähelepanu Šveitsi…

Uus kaasaegse kunsti näitusepaik Riias

Sandra Jõgeva küsimustele vastab Riia Kunstiruumi turundusjuht Inga Lāce.
Riga Art Space ehk Riia Kunstiruum on uus suurejooneline kaasaegse kunsti eksponeerimispaik otse Riia vanalinna peaväljakul, õigemini selle all. 2500 ruutmeetrit näitusepinda asub keldrikorrusel aadressil Rātslaukums 1. See on hiigelsuur kunstisaal Raekoja platsi all. Sellel uuel institutsioonil ei ole ei püsiväljapanekut ega…

Joona tempel Riias

Lihtsalt elades inimeseks
Alar Raudoja

Kammerkontserdid attacca

Kontserdisari „Akadeemiline kammermuusika” toimib ka suvel, lisaks kammerlikke üllatusi Hiiumaalt.
Bohuslav Martinů (1890-1959), kammerkoosseisude ja sümfooniaorkestrite geniaalne ühendaja. repro

Suure-Jaani festival pakkus kunstilist kruubiputru

Heliloojatele Kappidele pühendatud XI Suure-Jaani muusikafestival 15. – 23. VI, kunstiline juht Andres Uibo.
Villem Kapi ooperi „LEMBITU” kontsertettekanne: osades Jassi Zahharov, Rauno Elp, Heli Veskus, Priit Volmer, Märt Jakobson, Tõnis Tamm, Mart Madiste jt, ERSO, Ellerhein, RAM, dirigent PAUL MÄGI Lõhavere (Lehola) linnamäel 18. VI. TOBIASE KEELPILLIKVARTETT ja TARTU KEELPILLIKVARTETT Suure-Jaani kirikus…

Teod

Eri Klas, Birgitta festivali kunstiline juht
Täpselt kahe nädala pärast algab Birgitta festival. Mis tegijatele endale selle aasta kavast kõige suurem sündmus on?

Tants ümber tamme ja pronkssõduri

Pärnu filmifestival kulges mööda tavapärast ja aastatega sissesõidetud rada: ilma suuremate üllatusteta, kuid ka pettuda ei tulnud.
Pärnu filmifestivali peaauhind Lääne-Eesti käsitöötekk anti seekord poolakate Jacek Nagłowski ja Andrzej Dybczaki filmile „Gugara”, milles näeme Siberi taigas elavat evenkide vanapaari Dmitrit ja Tatjanat, kelle põdrakarja on hundid maha murdnud. KAADER FILMIST

Propagandafil­mist enne ja hiljem

Mõni sõna saab aja jooksul märgi külge ja siis kardetakse seda varsti nagu tuld. Nõnda läks omal ajal sõnaga „sotsiaaldemokraatia”, siis sõnaga „natsionalism” ehk maarahva keeli „rahvuslus”. Nagu paljudes hiljuti juhtunud asjades, on siingi süüdlasi kaks: Stalin ja Hitler ehk nendega koos tegutsenud jõud.
Sirp