Ajakiri kui graafilise disaini objekt

Ajakiri kui graafilise disaini objekt

2x piia ruber

Vaatamist oli palju: esmakordselt sellise suure ja internatsionaalse näituse külastamine tekitab alandlikke tundeid ja suuri ootusi. Emotsioon oli aga paljuski tundetu ja ahaa-efekti maiguline. Isiklikku sidet pakkusid vähesed raamatud. Silma hakkas üksteisele ärapanemise soov: paberkotisangad raamatu kaantel, vineerkaaned, tosin erinevat köidet, pappümbrised jpm. Küll aga äratasid tähelepanu Šveitsi disaineri Julie Joliati kujundatud ajakirjad Magazine ja BABY!. Magazine’i iga ajakirjanumber on erineva kujundusega, kuid hoitakse vormilist puhtust ja hõredust. BABY! on aga laiapõhjaline kunsti ja moe ajakiri. Iga väljaanne käsitleb ise teemat: disain ja arhitektuur, mõnu ja valu, kuidas ära kulutada üks miljard? Artikli jaoks on jäetud kaks lehekülge, kuhu peavad mahtuma ka pildid. Samuti on ajakirjal väga palju autoreid, kes vahetuvad igas väljaandes. Sakslaste Anja Lutzi ja Lene Bergi koostöös valminud kunstiprojekt „Gentelmen and arseholes” („Härrad ja perseaugud”), mis koosneb kultuuriajakirja Encounter esimesest väljaandest ja kommenteeritud lisalehtedest, mis pööravad pea peale väljaande sisu ja püüavad tõestada, et ajakirjas antud info on mingitpidi vale ja kaheti mõistetav.

Mulle meeldib idee, kuidas graafilise disaini abil saab ka sisulises plaanis midagi teostada, isegi muuta pealtnäha nähtamatul moel ning lihtsate ja odavate vahenditega. Barbara Hahni ja Christine Zimmermanni mahukas infograafika raamat jättis esmamuljel küllaltki segase mulje. Lähemal vaatamisel aga selgus, et kõik on ülimalt paigas, süstematiseeritud ja arusaadav. Nii vormiliselt kui sisult oli teost huvitav lehitseda. Äärmustesse kalduv kuupäevastatistika, kuigi selleks pole kasutatud diagramme, teeb  sellest minu jaoks huvitava disainiobjekti.

Ameerika disaini ja disaineritesse olen alati suhtunud eelarvamusega: nad on justkui rohkem raha peal väljas. Selle aga kummutas William Drenttel, kes minu üllatuseks on „Designobserver’i” ja paljude muude põnevate projektide autor. Omada isiklikku kirjastust, teha omaalgatuslikke väljaandeid, otsustada, mida keegi peaks lugema, anda välja disainikirjutiste auhinda, pidada üleval üht loetavamat disainiblogi – tundub tõesti kadestusväärne.

 

 

 

Sirp