Leelo Tamm 25. X 1927 – 2. VI 2008
Lahkunud on Leelo Tamm, kunagine Tartu II keskkooli ja Tartu kunstikooli emakeele õpetaja, Tallinna pedagoogilise instituudi ja Eesti kunstiinstituudi pedagoogika ja psühholoogia õppejõud, Tallinna pedagoogika uurimise instituudi teadur, Tallinna perenõuandla psühholoog, raadiokuulajate tuttav „Pere ja kodu” ja „Prillitoosi” saadetest, Eesti Rahva Muuseumi ja kirjandusmuuseumi kaastööline, ajakirja Elukiri kauaaegne korrespondent.
Leelo Tamm (Kütt) sündis Juurus…
Leelo Tamm (Kütt) sündis Juurus…
1 minut
Ülo Teder 23. VI 1923 – 5.VI 2008
Oma 85. sünnipäeva künnisel lahkus maalikunstnik Ülo Teder.
Sündinud Võrus, õppis ta 1934–42 Treffneri gümnaasiumis Tartus, astus siis ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Aastatel 1943–45 teenis ta Saksa sõjaväes, oli pärast sõda Vorkuta vangilaagris, kust vabanes 1946. aastal. Aastast 1946 õppis ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades maaliõpingud 1952 ERKIs. Ta töötas rahvaloomingu majas, 1956–61 kultuuriministeeriumi kujutava kunsti…
Sündinud Võrus, õppis ta 1934–42 Treffneri gümnaasiumis Tartus, astus siis ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Aastatel 1943–45 teenis ta Saksa sõjaväes, oli pärast sõda Vorkuta vangilaagris, kust vabanes 1946. aastal. Aastast 1946 õppis ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetades maaliõpingud 1952 ERKIs. Ta töötas rahvaloomingu majas, 1956–61 kultuuriministeeriumi kujutava kunsti…
1 minut
Meeleparanduse võimalikkusest
Aeg-ajalt ujub ikka ja jälle pinnale tõdemus, et eesti rahvas käitub rumalalt, tapab ennast rõõmsalt ja uljalt mitmel viisil, nii kiirete kui ka aeglaste meetoditega, ei hooli ka ligimestest ega taha isegi majandusliku jätkusuutlikkuse huvides ennastsalgavalt paljuneda. Vanasti nimetati seda moraalseks allakäiguks või eetikakriisiks. Praegu kõlab see valevagalt, sest kontekst kõneleb muud.
2 minutit
Kalev Katus 29. X 1955 – 11. VI 2008
Kalev Katust ei ole enam meie seltsis. Ta tegi sõna tõsises mõttes viimase silmapilguni seda, mis oli talle peaaegu ainsana oluline – teadust. Professor Kalev Katus oli Eesti rahvastikuteaduse sünonüüm ja teadlane selle sõna kõige paremas tähenduses.
Kalev Katus sündis Tallinnas, pärast keskkooli lõpetamist jätkas haridusteed Moskva ülikoolis ning kaitses samas 1982. aastal…
Kalev Katus sündis Tallinnas, pärast keskkooli lõpetamist jätkas haridusteed Moskva ülikoolis ning kaitses samas 1982. aastal…
1 minut
Mennoniidid – alternatiiv rahvusriigile
Vestlus Tallinna ülikooli antropoloogiaprofessori Lorenzo Cañás Bottosega
8 minutit
Mitmetahulisele kultuuripärandile tuleb läheneda terviklikult
Raili Arbus. Luu. 2006.
Vaevalt et kedagi meist jätab ükskõikseks kultuuripärand, olgu need ülestähendused vanavanemate kohapärimusest kirjandusmuuseumis, endisaegade hiilguses mõisamajad, ajahambale vastu pidanud rehielamud või setu naiste Leelo küla Kirmaskil. Päris tihti seondub pärand ohutundega ning tarvidusega seda kaitsta või päästa. Ent pärandil on ka teine pool. Euroopa tõukefondide…
Vaevalt et kedagi meist jätab ükskõikseks kultuuripärand, olgu need ülestähendused vanavanemate kohapärimusest kirjandusmuuseumis, endisaegade hiilguses mõisamajad, ajahambale vastu pidanud rehielamud või setu naiste Leelo küla Kirmaskil. Päris tihti seondub pärand ohutundega ning tarvidusega seda kaitsta või päästa. Ent pärandil on ka teine pool. Euroopa tõukefondide…
3 minutit
Isa on lihtsalt isa
Kas veidi ekstravagantne ühe pere lugu või karikatuurne iga pere lugu?
„Meie isa, kes sa oled. . . .”: noorem poeg – Leino Rei, ema – Marika Aidla, vanem poeg – Tanel Jonas ja isa – Hannes Kaljujärv. SVETA BOGOMOLOVA
„Meie isa, kes sa oled. . . .”: noorem poeg – Leino Rei, ema – Marika Aidla, vanem poeg – Tanel Jonas ja isa – Hannes Kaljujärv. SVETA BOGOMOLOVA
3 minutit
Ennistatud Eesti
Ennistuskoda Kanut, 2008.
Näitusel „Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.-1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine” osalevad Eesti Riigiarhiivi (Eesti Ajalooarhiivi ja Eesti Filmiarhiivi), Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Vabaõhumuuseumi, Ennistuskoja Kanut, OÜ Mandragora, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid-restauraatorid.
Näitusel „Ennistatud Eesti. Eesti vabariigi 1920.-1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine” osalevad Eesti Riigiarhiivi (Eesti Ajalooarhiivi ja Eesti Filmiarhiivi), Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Vabaõhumuuseumi, Ennistuskoja Kanut, OÜ Mandragora, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu ja Eesti Kunstimuuseumi konservaatorid-restauraatorid.
3 minutit
Mäng käib edasi, muutuvad vaid mängu vahendid
Tõnu Lensment: „Kärped eelarves on kärped, mitte maailma lõpp.”
Möödunud nädalal kohtus kultuuriminister meie teatrijuhtidega. Millest minister teatrijuhtidega rääkis?
Möödunud nädalal kohtus kultuuriminister meie teatrijuhtidega. Millest minister teatrijuhtidega rääkis?
2 minutit
Vabrikumeeste külavahelaulud
„Eesti meeste laulud” – geniaalne romuralli punklaulupeo võtmes
„Eesti meeste laulud”: fantaasiaküllane, vaimukas, tunde- ja mõttetihe, tehniliselt pöörane ning detailikirev.
„Eesti meeste laulud”: fantaasiaküllane, vaimukas, tunde- ja mõttetihe, tehniliselt pöörane ning detailikirev.
4 minutit
Kultuuripärand ja tänapäeva Eesti
Põhilisteks meetmeteks, mille abil raamatukogud püüavad tagada kultuuripärandi säilimise ja kättesaadavuse tulevastele põlvedele, on teavikute võimalikult täieliku kogu komplekteerimine, investeerimine teavikute hoiutingimuste parandamisse ja keskkonna loomine hävimisohus teavikute konserveerimiseks ja tagatiskoopiate tegemiseks.
Kõigepealt võimalikult täielikust komplekteerimisest. Trükiste osas on Eestis teavikute kogumine raamatukogudes arhiveerimise eesmärgil korraldatud sundeksemplariseaduse alusel liigagi suurejooneliselt: rahvustrükise valmistaja on…
Kõigepealt võimalikult täielikust komplekteerimisest. Trükiste osas on Eestis teavikute kogumine raamatukogudes arhiveerimise eesmärgil korraldatud sundeksemplariseaduse alusel liigagi suurejooneliselt: rahvustrükise valmistaja on…
2 minutit
Ja nüüd kõik nagu üks mees sohu!
Läbi ajaloo on eestlased sohu, üle soo ja läbi soo läinud kahel põhjusel. Esiteks, kui vaenuväed on maale tunginud ning ainult soos redutades on olnud võimalik ellu jääda. Teiseks, kui eluolu on nii jõudsalt edenenud, et kõvemale maale pole eestlus enam ära mahtunud. Vahevööndi soosaarte kaudu sildu luues on headel aegadel Lõuna- ja…
1 minut
Restaureerimiskool: kellele ja miks?
Kunstiajaloolased Tiina-Mall Kreem ja Juhan Maiste vestlevad EKA restaureerimiskoolist, selle vajalikkusest ja erilisest aurast.
Restaureerimiskooli looja Juhan Maiste ja koolitudengid monumentaalsele Leninile uut elu andmas. Tõnu Sepp
Restaureerimiskooli looja Juhan Maiste ja koolitudengid monumentaalsele Leninile uut elu andmas. Tõnu Sepp
6 minutit
Rahvakiriku reformimine
Laulukultuuri olukord Liivi- ja Eestimaal oli XIX sajandi keskpaigas kõike muud kui kiiduväärt ja seda hoolimata vennastekoguduste ning ka luteri kiriku usinast tööst. Johann Voldemar Jannsen kirjeldas asjade seisu tagasivaates nii: „Kõik köstrid kõõrutasid niisama ilma orelita kui ilma nootideta, igaüks „omal viisil”, niihästi kui hääl andis ja mõistus kandis; noodid olid suuremale hulgale muidu viie…
6 minutit
Raam, maali oluline komponent
Amandus Adamson. Tütarlapse portreemedaljon (insener Boreishi tütar). 1890, pirnipuu. EKM (vasakul). Nikerdatud ja kullatud raam Carl Timoleon von Neffi maalile „Kanasöötja”. 1836. EKM (paremal).
Adamson-Ericu muuseumi sellekevadise ekspositsiooniga hoone esimesel korrusel ja keldris avaldasime sügavat austust kunstiteostele sajandite jooksul kaaslaseks olnud iluraamidele. Pea poolesajast eksponeeritud teosest oli suurem osa Eesti Kunstimuuseumi kogudest, kokku on neid…
Adamson-Ericu muuseumi sellekevadise ekspositsiooniga hoone esimesel korrusel ja keldris avaldasime sügavat austust kunstiteostele sajandite jooksul kaaslaseks olnud iluraamidele. Pea poolesajast eksponeeritud teosest oli suurem osa Eesti Kunstimuuseumi kogudest, kokku on neid…
2 minutit
Tsivilisatsioonide piir läbi Eesti
Ameerika ajaloolane Walter Russell Mead vastandab oma hiljuti ilmunud raamatus „God and Gold” angloameerika merelise tsivilisatsiooni Mandri-Euroopa territoriaalimpeeriumidele. Angloameeriklased tegid kaubitsedes raha ning rajasid aluse oma juba 400 aastat kestnud sõjalisele ning poliitilisele juhtrollile. Selle aja vältel tekkis spetsiifiline angloameerika maailmavaade, mille puhul eelistatakse avatud ühiskonda, sõna- ja usuvabadust ning kapitalismi dünaamikat. Konkureerivad…
5 minutit
Tallinna Linnaarhiivi varakamber
Selle aasta Tallinna päeva (15. V) kultuurisündmuste kava pakkus linlastele muu hulgas võimaluse külastada Tallinna Linnaarhiivi varakambrit: nii nimetab arhiiv oma vast avatud püsinäitust. Välja on pandud Tallinnas XIII sajandil kasutusel olnud Lübecki linnaõiguse koodekseid, Taani ja Rootsi kuningate, Saksa ordumeistrite ja Vene tsaaride kinnitusi Tallinna privileegidele, Tallinna rae XIII–XVIII sajandi asjaajamisraamatuid, XII–XIII sajandi…
2 minutit
Kultuuripärand ja tänapäeva Eesti
Konservaatoritöö nõuab üksiku tundmist ja terviku mõistmist. Igal muuseumis talletatud esemel on oma tähendus, oma sünni- ja elulugu. Eseme säilitamine tähendab seetõttu vajadust kindlustada selle füüsiline olemasolu ja ka oskust hoida selle tähendust. Siit algab üks muuseumi konserveerimis- ja säilitusosakonna suurimaid ülesandeid: olla kogu aeg kursis ja teadlik kogudes leiduvast esemest kui ainulaadse…
1 minut
Teadvustame eesti keele paljususe
LEO VÕHANDU
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti.…
4 minutit
Riiklik terminoloogiaprogramm jõustunud
Detsembris 2007 on Jüri Valge Keele Infolehes (vt http://www.keelevarav.ee/keele_infoleht) kirjutanud pikemalt asjade seisust terminoloogiaprogrammi eel. Nüüdseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” käivitunud.
Lühidalt öeldes on programmi mõte toetada head oskuskeelt. Mida ja mismoodi nimelt, see on üldpõhimõtetena sõnastatud programmi tekstis,1 aga muidugi teavad seda kõige paremini paljud…
Lühidalt öeldes on programmi mõte toetada head oskuskeelt. Mida ja mismoodi nimelt, see on üldpõhimõtetena sõnastatud programmi tekstis,1 aga muidugi teavad seda kõige paremini paljud…
1 minut
õs {Hoiab madalat profiili} jääb tagaplaanile
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutusel väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes, Eesti…
1 minut
Ateist ja müstik
Virginia Woolf kirjutas elu lõpuni tolles lüngas, mis haigutas pihitooli ja psühhoanalüütiku diivani vahel.
Virginia Woolf, Orlando. Elulugu. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tänapäev, 2007. 224 lk.Virgina Woolf, Lained. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Pegasus, 2008. 250 lk.
Virginia Woolf, Orlando. Elulugu. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tänapäev, 2007. 224 lk.Virgina Woolf, Lained. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Pegasus, 2008. 250 lk.
8 minutit
Väikeste naudingute aegu
Michel Houellebecq tahab näidata, et seks on oma olemuselt ebademokraatlik, ta jaotub ja laotub nagu kapital: mõned – ilusad, noored – saavad palju, teised – vanemad ja koledamad – saavad vähem või üldsegi mitte, ja kui saavad, siis vanemaid ja koledamaid.
Michel Houellebecq, Elementaarosakesed. Tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2008. 264 lk.
Michel Houellebecq, Elementaarosakesed. Tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2008. 264 lk.
6 minutit
Tanja Muravskaja pure rahvuslus
Tanja Muravskaja oma laulva revolutsiooni kangelase taustal. Jaan Klõšeiko
Tanja Muravskaja nimi ja looming on tõusnud viimase paari aasta jooksul üha järjepidevamalt esile. Kunagisest mängurist kunsti ja moe/reklaami-maailma piiril on saanud täisvereline kunstnik, keda huvitavad peamiselt puhas (pure) vorm ja rahvuslik sisu.
Tanja Muravskaja nimi ja looming on tõusnud viimase paari aasta jooksul üha järjepidevamalt esile. Kunagisest mängurist kunsti ja moe/reklaami-maailma piiril on saanud täisvereline kunstnik, keda huvitavad peamiselt puhas (pure) vorm ja rahvuslik sisu.
2 minutit
Ainult ühtsuses peitub jõud
Saksamaal elava poolatari Anna Krenzi irooniline poola naise kujutis ei erine nõukogude naise kuvandist. Pressifoto
Kuuldused feminismi, sealhulgas ka feministliku kunstimõtlemise ja kunsti enda surmast või aktuaalsuse kadumisest on pehmelt öeldes ennatlikud. Läänemaailma ametlikes ringkondades peetakse küll ranget arvet poliitilise korrektsuse üle, kuid reaalse eluga pole sellel ei Lääne-Euroopas ega ka Ameerika Ühendriikides siiski, vaatamata sellele,…
Kuuldused feminismi, sealhulgas ka feministliku kunstimõtlemise ja kunsti enda surmast või aktuaalsuse kadumisest on pehmelt öeldes ennatlikud. Läänemaailma ametlikes ringkondades peetakse küll ranget arvet poliitilise korrektsuse üle, kuid reaalse eluga pole sellel ei Lääne-Euroopas ega ka Ameerika Ühendriikides siiski, vaatamata sellele,…
3 minutit
Meestelaulude meeleolu: „Ohoi sinda, rauda raiska”
Tormise-Kaljuste-Jalaka „Eesti meeste lauludest”, mürtsu, huumori ja tulega maskuliinsest etendusest jäi väga eluterve mulje. Kui eesti meessugu kannaks tõesti sellist power’it, oleks uskumatult hästi. Mõtlema pani see, et kui varem sama seltskonna poolt lavale toodud „Eesti ballaadide” naiste lood olid meeleolult negatiivsed, siis meeste omad on nüüd positiivsed. Põhinevad ju…
2 minutit
JUKEBOX – seitsmEKÜMNENDAD – yes
Maailma proge-rock’i ühe peamise lipulaeva, legendaarse ansambli Yes kujunemis- ja edulugu on nüüd juba läbi nelja aastakümne justkui sisu- ja sündmusterohke kvintessents vaimsetest otsingutest, mis valitsesid rock-muusikas seitsmekümnendatel, kommertsiaalsemate tendentsidega kohanemise püüdlustest kaheksakümnendatel, uute lahenduste otsingutest-leidmistest üheksakümnendatel ning kompromisliku tasakaalu saavutamisest XXI sajandil.
4 minutit
Lootuse ja lootusetuse piiril
Päivi Nisula laulis Riika soome ooperi sopranirollide tippu. pressifoto
1970ndail oli soome ooperi kuldaeg. 1975. aastal esietendusid Joonas Kokkoneni ooper „Viimased kiusatused” ja Aulis Sallineni „Ratsanik”, mida mängiti Olavinlinna kindluse 500. aastapäeva pidustustel (Olavinlinnas toimub Savonlinna ooperifestival). 1978. aastal esietendus kolm silmapaistvat soome ooperit: Ilkka Kuusisto „Mehe küljeluu”, Jorma Panula „Jaakko Ilkka” ja Aulis Sallineni „Punane…
1970ndail oli soome ooperi kuldaeg. 1975. aastal esietendusid Joonas Kokkoneni ooper „Viimased kiusatused” ja Aulis Sallineni „Ratsanik”, mida mängiti Olavinlinna kindluse 500. aastapäeva pidustustel (Olavinlinnas toimub Savonlinna ooperifestival). 1978. aastal esietendus kolm silmapaistvat soome ooperit: Ilkka Kuusisto „Mehe küljeluu”, Jorma Panula „Jaakko Ilkka” ja Aulis Sallineni „Punane…
3 minutit
Mis orkester see siis nüüd oli?
Meid külastas järjekordne külalisorkester (viimase kuu jooksul kolmas), seekord siis St. Peterburgi Riiklik Akadeemiline Sümfooniaorkester. Peterburis on palju sümfooniaorkestreid ja pelgalt nime järgi on päris raske ennustada, milline see meid just külastab. Pigem on õige neid liigitada peadirigentide järgi.
Kõik ju teavad, et Gergijev, see on Maria teatri SO; Temirkanov, see on endine Mravinski orkester, s.t…
Kõik ju teavad, et Gergijev, see on Maria teatri SO; Temirkanov, see on endine Mravinski orkester, s.t…
3 minutit
Bob Dylan oli siin
pressifoto
Ei, nad ei kummardanud. Kui kõik möödas oli, rivistasid Bob Dylan ja tema bänd end pimeduse varjus lavaserva üles, pealiku käeviipe peale anti prožektoritest tuld, ja seal nad siis seisid oma stiilsetes ülikondades, mustad kauboikaabud peas – ereda valguse käes silmi kissitades, kuid võidukad, rahvas nende jalge ees. „Jätke need näod endale hästi meelde,” tundus Dylan ütlevat,…
Ei, nad ei kummardanud. Kui kõik möödas oli, rivistasid Bob Dylan ja tema bänd end pimeduse varjus lavaserva üles, pealiku käeviipe peale anti prožektoritest tuld, ja seal nad siis seisid oma stiilsetes ülikondades, mustad kauboikaabud peas – ereda valguse käes silmi kissitades, kuid võidukad, rahvas nende jalge ees. „Jätke need näod endale hästi meelde,” tundus Dylan ütlevat,…
4 minutit
Värske veri kultuuri korraldama
EMTA kultuurikorralduse magistrandid on valmis strateegiliselt mõtlema eelkõige kultuuripoliitika infrastruktuurides.
Juuni alguses kaitses Eesti muusika- ja teatriakadeemias magistrikraadi üheksa kultuurikorralduse magistranti. Kõik juba valdkonnas tegutsevad praktikud, seljataga kultuurivaldkonna bakalaureusekraad (muusika, kunstiajalugu, filoloogia, filosoofia jt) ning kultuuriga seotud tööpraktika (kontsertide või galeriikorraldus, muuseumi- või linnaametniku töö).
Juuni alguses kaitses Eesti muusika- ja teatriakadeemias magistrikraadi üheksa kultuurikorralduse magistranti. Kõik juba valdkonnas tegutsevad praktikud, seljataga kultuurivaldkonna bakalaureusekraad (muusika, kunstiajalugu, filoloogia, filosoofia jt) ning kultuuriga seotud tööpraktika (kontsertide või galeriikorraldus, muuseumi- või linnaametniku töö).
2 minutit
Seks suretab ja loob II
Priit Pääsukese „Mustas Peetris” uneleb meelas naine (Tiina Tauraite) võimsa neegri ootuses. KAADER FILMIST
Morfium ja surm
Morfium ja surm
3 minutit
Pikkovi piitsutav padajann
Ülo Pikkovi filmilindile kribitud kaader „Dialogos’est”.
Väga üldiselt öeldes kujutab Ülo Pikkovi eksperimentaalne animakomöödia endast filmilindile kribitud trikkide jada. Selles üpris suvaliselt seotud ahelas tuleb ette igasugust inimlikku jama, äpardusi, animaalset absurdi, ebaloomulikku deformatsiooni ja plahvatuslikke moondumisi. Režissöör tunnistas, et tegi seda pealt neljaminutilist filmi neli aastat. Varasemast meenub, et Mati Kütt graveeris kunagi 1990. aastatel…
Väga üldiselt öeldes kujutab Ülo Pikkovi eksperimentaalne animakomöödia endast filmilindile kribitud trikkide jada. Selles üpris suvaliselt seotud ahelas tuleb ette igasugust inimlikku jama, äpardusi, animaalset absurdi, ebaloomulikku deformatsiooni ja plahvatuslikke moondumisi. Režissöör tunnistas, et tegi seda pealt neljaminutilist filmi neli aastat. Varasemast meenub, et Mati Kütt graveeris kunagi 1990. aastatel…
2 minutit
Maskidega Bob Dylan
Bob Dylan (Cate Blanchett) ja Allen Ginsberg (David Cross) režissöör Todd Haynesi mängufilmis „Kus on Bob Dylan?”. KAADER FILMIST
On vähemalt kümmekond moodust, kuidas kinolinal portreteerida suuri popiidoleid: neist võib teha päris dokumentaalfilmi ja n-ö lavastatud dokfilmi. Neist võib teha mängufilmi, mis tugineb dokumenteeritud tõsielu sündmustele, ning võib lavastada ka mängufilmi, kus mõnel ekraanil toimuval episoodil on kindel…
On vähemalt kümmekond moodust, kuidas kinolinal portreteerida suuri popiidoleid: neist võib teha päris dokumentaalfilmi ja n-ö lavastatud dokfilmi. Neist võib teha mängufilmi, mis tugineb dokumenteeritud tõsielu sündmustele, ning võib lavastada ka mängufilmi, kus mõnel ekraanil toimuval episoodil on kindel…
3 minutit
Volker Schlöndorffi uus tulemine
„Katharina Blumi rüvetatud au” („Die verlorene Ehre der Katharina Blum”, Saksamaa Liitvabariik 1975, 102 minutit). Režissöörid-stsenaristid Volker Schlöndorff ja Margarethe von Trotta (Heinrich Bölli romaani järgi), operaator Jost Vacano, helilooja Hans Werner Henze. Peaosades Angela Winkler, Mario Adorf, Dieter Laser, Jürgen Prochnow, Heinz Bennent jt. Levitaja Kinowelt Home Entertainment GmbH / Arthaus.
3 minutit
Teadvustame eesti keele paljususe
Aprilli lõpus peeti Eesti Rakenduslingvistika Ühingu IV aastakonverents, kus põhiteemadeks oli töö keelekorpustega ja võõrkeelte õpetamine. Informaatikuna vaatan eesti keelele mõneti teistmoodi otsa, kui seda siiani on teinud eesti filoloogid, raallingvistid ning keeleõpetajad. Eesti rahvuskeel tekkis XIX sajandi teisel poolel ning tagab suhtlemisvõimaluse kõigil elualadel (EE). Keelt võib tükeldada õige mitmeti. Erialasest kallutusest tingituna…
4 minutit
