2007-47 (3187)
LILIAN SEMPER 30. X 1933 – 12. XII 2007
12. detsembril lahkus meie hulgast pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Lilian Semper. Selle kaotusega tõmbus jälle koomale uks, mis varsti sulgeb lõplikult minevikku olulise ajastu – Lilian Semper oli veel elav side 1930. aastate lõpu iseseisva Eesti kultuurieluga, kuigi juba rohkem oma lapsepõlvekodu kui omaenda kunstnikutee kaudu. See side…
1 minut
Nagu hane selga vesi
Võib-olla teeb see lavastus lihtsalt paremaks inimeseks?
„Jooksvad kulud”: Vasja – Tanel Jonas. ALAN PROOSA
„Jooksvad kulud”: Vasja – Tanel Jonas. ALAN PROOSA
4 minutit
Üks põnev kogemus kolmele ainsusele
Lunari serveerib koomilises võtmes inimlikku ebakindlust, elu ja surma piiri suhtelisust.
„Kolmekesi kahevahel”: Direktor – Madis Kalmet, Kapten– Indrek Taalmaa ja Professor – Sepo Seeman. ANTS LIIGUS
„Kolmekesi kahevahel”: Direktor – Madis Kalmet, Kapten– Indrek Taalmaa ja Professor – Sepo Seeman. ANTS LIIGUS
3 minutit
Aastalõpudraama
Lõppeva teatriaasta kohta võinuks veel mõne päeva eest öelda: stabiilselt rahulik. Väide, et eestlane armastab teatrit ja seal käia, leidis tõestuse nii usinas suveteatri külastatavuses kui ka aastalõpul paljude teatrite afiššidel lavastuste taha tekkinud märkuses „välja müüdud”. Ometigi, on üks teater, mis sügisest alates vaevleb järjekordselt identiteedikriisis, kasvatab kahjumit ega…
3 minutit
Piknewardad.
Jummal on innimest sure armoga üllendanud, ja temmale mõistust ja tarkust andnud, et temma, kui tühhi põrmokenne paljogi jõuab ja jaksab, kui agga omma mõistust ja arwu nenda wõttab prukida, kuida Jummal tahhab.
Jo wannastki ollid innimessed sedda tähhele pannud, et pikne raua, wasse ja mu metalli*) peäle, kus sedda leiab,…
Jo wannastki ollid innimessed sedda tähhele pannud, et pikne raua, wasse ja mu metalli*) peäle, kus sedda leiab,…
2 minutit
Maailma parim lugeja
Nädal tagasi kinnitas riigikogu järgmise aasta riigieelarve, mida majanduse jahtumist uskuvad kriitikud peavad ülepaisutatuks, selle koostajad aga piisava varuga, heaks ja lihtsalt enneolematult suure mahuga eelarveks. Kultuurivaldkond, nagu sügise jooksul Sirbis mitu korda juttu olnud, ei saa selle eelarve üle küll samal määral rõõmustada kui mõnedki teised. Aga pärast viimaseid…
2 minutit
Vastutuulemaa
„Klapid eest!” võiks kõlada uusaastasoov ametlikule Eestile.
Vastutuult kõndijaid peetakse tavaliselt vaprateks, tunnustust väärivateks inimesteks. Ilmselt meenub paljudele Tõnu Kaljustest tehtud film „Vastutuulesaar”, kus peakangelane trotslikult oma tahtmist taga ajab. Mida arvata aga riigist, kes kõnnib vastutuult; kes ei püüagi liikuda samas suunas kui enamik talle lähedase kultuuri ja arengutasemega riike;…
Vastutuult kõndijaid peetakse tavaliselt vaprateks, tunnustust väärivateks inimesteks. Ilmselt meenub paljudele Tõnu Kaljustest tehtud film „Vastutuulesaar”, kus peakangelane trotslikult oma tahtmist taga ajab. Mida arvata aga riigist, kes kõnnib vastutuult; kes ei püüagi liikuda samas suunas kui enamik talle lähedase kultuuri ja arengutasemega riike;…
5 minutit
Autoritaarsus ja demokraatia
Välispoliitika-aasta 2007
Nii ajaratas ringi käib… Ja olemegi tagasi 1933. aastas! Tõsi, aastanumber on teine – 2007. Peatselt 2008. Kuid see, mis maailmas praegu toimub, oleks justkui juba kunagi olnud. 1933. aastal.
Nii ajaratas ringi käib… Ja olemegi tagasi 1933. aastas! Tõsi, aastanumber on teine – 2007. Peatselt 2008. Kuid see, mis maailmas praegu toimub, oleks justkui juba kunagi olnud. 1933. aastal.
4 minutit
Olla Maaga üks. Eesti kultuuri sisemine mina
Täna ma kõnelen autentsusest. Autentsus on udune mõiste.
3 minutit
Liberalismi transformatsioon Eestis
Liberaalidelt eeldaks, et nad kõnelevad inimese valiku ülimuslikkusest rahvuse huvide ees.
Kui minult oleks küsitud üheksakümnendate lõpul, kes on Eesti poliitilisel maastikul kõige klassikalisemad neoliberaalid, oleksin mina ja paljud teisedki kõhklematult osutanud Reformierakonnale. Aastal 2007 ei julge ma samamoodi väita. Nüüdsete eesti liberaalide lipukirjaks on saanud rõhumine rahvuslikele emotsioonidele, nende põhiliseks…
Kui minult oleks küsitud üheksakümnendate lõpul, kes on Eesti poliitilisel maastikul kõige klassikalisemad neoliberaalid, oleksin mina ja paljud teisedki kõhklematult osutanud Reformierakonnale. Aastal 2007 ei julge ma samamoodi väita. Nüüdsete eesti liberaalide lipukirjaks on saanud rõhumine rahvuslikele emotsioonidele, nende põhiliseks…
4 minutit
Isikukultuslik ajalooraamat
Raamatud on institutsioonid. Kui tahes juhuslikult sündinuna aitavad need igal juhul kaasa mingite ettekujutuste, arusaamade või nende süsteemide levikule ning kinnistumisele, sageli ka nende teadvuses, kes konkreetseid raamatuid ise ei loegi. Ega siis ilmaasjata pole rahva seas tekkinud arusaam kellegi või millegi raamatusse raiumisest kui millestki pöördumatust.
Sama tuleb tõdeda…
Sama tuleb tõdeda…
3 minutit
ARHITEKTUUR
ARHITEKTUUR
GANS, HELLE. Tavatu juhtum. Toomas Rein, Helle Gans ja Leonhard Lapin meenutavad Valgevenesse projekteeritud lasteaeda. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 40, lk 6-7.
GANS, HELLE. Tavatu juhtum. Toomas Rein, Helle Gans ja Leonhard Lapin meenutavad Valgevenesse projekteeritud lasteaeda. (Intervjueerinud Reet Varblane.) Nr 40, lk 6-7.
57 minutit
Mõttematkad minevikku
Tänapäeva eestlast ei huvita ei usuturism ega ka piibel, rääkimata mõtterännakust XVII sajandi algelise kirjakeele juurde.
Põhihoiak määrab pealisehitise
Põhihoiak määrab pealisehitise
7 minutit
Kirjandusest ja Internetist iPodi põlvkonna ajastu hakul
Eesti Kirjanduse Seltsi 100. aastapäeva tähistamisel kõnelesid 24. novembril Tartus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse pööningusaalis umbes saja kuulaja ees vestlusringis „Kirjandus ja Internet” Marin Laak, Arne Merilai, Peeter Helme, Berk Vaher ja Mart Velsker.
Arne Merilai, Marin Laak, Peeter Helme, Wilde, Mart Velsker ja Vilde.
Arne Merilai, Marin Laak, Peeter Helme, Wilde, Mart Velsker ja Vilde.
11 minutit
Halb nali. Oma viga?
Zlatko Kopljar. K 9 kaastunne+. Fotoseeria. 2005.
See arvustus on välja kasvanud minu isiklikest kohanemisraskustest kohaliku kunstimaailmaga. Kipun minagi neis raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid – pimedaid sombuseid sügisöid, kurnavaid kuluaariintriige, rutiinset toodangut –, süüdi olen aga ikka lõpuks ise. Oma viga, et läksin Johannes Saare kureeritud näituse „Halb nali #1” avamisele,…
See arvustus on välja kasvanud minu isiklikest kohanemisraskustest kohaliku kunstimaailmaga. Kipun minagi neis raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid – pimedaid sombuseid sügisöid, kurnavaid kuluaariintriige, rutiinset toodangut –, süüdi olen aga ikka lõpuks ise. Oma viga, et läksin Johannes Saare kureeritud näituse „Halb nali #1” avamisele,…
4 minutit
Kunstiaasta 2007, mõned uitmõtted
Lõppeva aasta pressilemmik sotsioloog Juhan Kivirähk tõdes aastakokkuvõttes, et vaatamata eeldusele, et Eesti kuulub Euroopa Liidu täisväärtuslike liikmete hulka, pole me läinud demokraatliku Euroopa avatud ühiskonna, vaid hoopis astunud suure sammu suletud konservatiivse riigikorralduse suunas. Näidetena tõi ta aprillilõpu sündmused ja „tantsu” õiguskantsleri valimiste ümber. Kunstiaasta, nii tehtud kunsti, kunstisüdmuste…
1 minut
Arhitektuurivõistlused 2007
RINGHÄÄLINGUMAJA ARHITEKTUURSE IDEE VÕISTLUS
PAIDE KUTSEKESKKOOLI UUE HOONETEKOMPLEKSI ARHITEKTUURIVÕISTLUS
PAIDE KUTSEKESKKOOLI UUE HOONETEKOMPLEKSI ARHITEKTUURIVÕISTLUS
3 minutit
Lume lõhn, meremaalid ja rahvuslik romantism
Marko Ylönen pressifoto
Pealkirjas toodud kuvand võiks iseloomustada viimast sümfooniakontserti Estonia kontserdisaalis eelmise nädala reedel, kui ERSOt juhatas soome dirigent Hannu Lintu ja solistina astus üles tšellist Marko Ylönen. Pealkirja järgi otsustades võib aimata, et kavas oli kolm teost, ja alustangi kava järgi esimesest.
Pealkirjas toodud kuvand võiks iseloomustada viimast sümfooniakontserti Estonia kontserdisaalis eelmise nädala reedel, kui ERSOt juhatas soome dirigent Hannu Lintu ja solistina astus üles tšellist Marko Ylönen. Pealkirja järgi otsustades võib aimata, et kavas oli kolm teost, ja alustangi kava järgi esimesest.
3 minutit
Muusikamaailm
Eesti muusikud maailmalavadelEesti muusika oli kavas ISCMi maailma muusikapäevadel (osales 51 riiki) seekord Hongkongis: Toivo Tulevi „Siis oled vaikusen…”, Helena Tulve „Ligne d’Horizon” ja Tõnu Kõrvitsa „Teispool päikesevälju” (solist Martin Kuuskmann).
4 minutit
Muusika-aasta anno 2007
On kulunud tõde, kui öelda, et iga muusika-aasta on kordumatu. Ehkki veel kulunum on tõdemus, et kui päevad pole vennad, siis pole aastad seda ammugi. Seega puudub ilmselt vajadus põhjendada tänavuse muusika-aasta erilisust, kuna muusikaelus oli palju nii pluss- kui paraku ka miinusmärgiga sündmusi. Ja seda nii meil Eestis kui…
2 minutit
Akadeemiline kammermuusika lõpetas aasta virtuoosse flöödigalaga
Kui enamik kontserdikorraldajaid, festivale ja muusikakollektiive arvavad aega hooaegade kaupa, piiridega sügisest kevadeni, siis Eesti Interpreetide Liidu kontserdisari „Akadeemiline kammermuusika” kestab igavesti kui perpetuum mobile. Hetk hingetõmbeks tuleb siis ikkagi võtta ja selleks on eriti sobilik aastavahetus. Jõuluaega märgiti piduliku kammerkontserdiga Kadrioru lossis 15. XII flöödiõhtuga, kus esinejateks Oksana Sinkova (flööt)…
2 minutit
CD-fookus
CD Laudaukse Kääksutajad. Õhtu tuleb. 2007.
Folkloori olemuse üle, alt, tast mööda ja kaugele eemalegi on viimaseil aastail aetud igasugust aate-, poliitika- ja poleemikajuttu. Jumal tänatud, see ei puuduta suurt tegijaid, kes loovad, jätkavad toda alati pooleli olevat loomist intuitiivselt ja loomulikult. Nelja naise laulurühm Laudaukse Kääksutajad on just säärane –…
Folkloori olemuse üle, alt, tast mööda ja kaugele eemalegi on viimaseil aastail aetud igasugust aate-, poliitika- ja poleemikajuttu. Jumal tänatud, see ei puuduta suurt tegijaid, kes loovad, jätkavad toda alati pooleli olevat loomist intuitiivselt ja loomulikult. Nelja naise laulurühm Laudaukse Kääksutajad on just säärane –…
2 minutit
Tuul tiibade all
2007. aasta Eesti filmielule võib pilvepiirilt tagasi vaadata. Üks asi on heita pilk nüüd jõulude paiku, teine asi aastaid hiljem. Kummati aga võiks uskuda, et ajalukku läheb tänavune filmiaasta samamoodi, et vaade aastatega suurt ei erine.
Juba tüütuseni on juttu tehtud Eesti filmi tänavusest plahvatusest ja läbimurdest, nagu nimetasid meie saavutusi…
Juba tüütuseni on juttu tehtud Eesti filmi tänavusest plahvatusest ja läbimurdest, nagu nimetasid meie saavutusi…
3 minutit
Diktaator ja tema rahvas
Diktaatorid on vastikud, ent huvitavad.
Valgevene diktaator Lukašenka oli üllatunud, kui meeleavaldajad püstitasid telgid jäisele ja lumisele Kalinovski väljakule, mis oli nime saanud XIX sajandi vabadusvõitleja järgi. 2 x KAADER FILMIST
Valgevene diktaator Lukašenka oli üllatunud, kui meeleavaldajad püstitasid telgid jäisele ja lumisele Kalinovski väljakule, mis oli nime saanud XIX sajandi vabadusvõitleja järgi. 2 x KAADER FILMIST
4 minutit
