2007-43 (3183)

Pealelend

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas äsja Esti Kultuurkapitali sihtkapitalide uued liikmed. Nimekirjadest nähtub, et igasse sihtkapitali on kinnitatud ka üks kultuuriministeeriumi nõunik: kirjandussihtkapitali  Krista Ojasaar, helikunsti  Marko Lõhmus, kujutavasse ja rakenduskunsti  Helene Tedre, arhitektuuri Laila Põdra, näitekunsti  Tõnu Lensment ja rahvakultuuri  Marju Reismaa.

Laine Jänes, kultuuriminister

Nii kultuurkapitali kui kultuuriministeeriumi tegevuse eesmärgiks on eesti kultuuri elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine. Nende kahe asutuse vahele, mis tegelevad mõlemad riigi raha suunamisega, ei tohiks tõmmata nii jämeda pliiatsiga joont.

Eesti kultuurkapitali sihtkapitalide uus koosseis koos esitajatega

Kirjanduse sihtkapital
Indrek Hirv – SA Kirjanike Kodu

Repliik

Lugu sellest, kuidas mul õnnetus tutvuda Raul Meelega
Minu nimi on Villu Jaanisoo, olen Eesti Kunstiakadeemia professor. Oma tudengite  soovitusel lugesin läbi tuntud kunstniku Raul Meele repliigi eelmises Sirbis, kus autor monumentaalses stiilis kirjeldab oma olulisust kohalikul ja globaalsel kultuurimaastikul.

Harald Rajamets 13. V 1924 – 12. XI 2007

Mõned aastad tagasi tõusis Eesti Ekspressi nädala raamatuks William Shakespeare’i “Poeemid, sonetid ja muud luuletused Harald Rajametsa tõlkes”. Arvustaja Erkki Sivonen alustab oma retsensiooni kaunis äreval toonil: “Kes loeb tänapäeval Shakespeare’i sonettide tõlkeid? Koolilapsed? Kardetavasti peab suur osa õpetajaid neid liiga vanamoodsaks (loe: pingutust nõudvaks) kraamiks. Kontoris või tehases nõrkemiseni…

Võru Teatriateljee – lõunaeestlus on elustiil

„Võrumaa rituaalid” avab võrukeste meeled ja keeled.
„Võrumaa rituaalid”: Tarmo Tagamets ja Maive Käos. TUULI TUBIN

Taevas või põrgu?

Võta kingad jalast, jäta need teisele kaldale…
„Limbo”: esiplaanil Betty – Garmen Tabor, Bill – Janek Sarapson. MARI-ANN MARDO

Sellest, mis kõrvale nähtamatu

Kunst olgu tarbetu nagu linnulaul?
Alvis Hermanise „Vaikuse hääl” läheb ajas 1968. aasta Riiga. MONIKA PORMALE

Hortus Musicus heliseb ajastutes

hortus musicuse arhiiv
Juba rohkem kui 500 aastat seisab Toompea veerul Tallinnas uhkelt Väravatorn, mis viimased 30 aastat on olnud koduks sel pühapäeval oma 35. sünnipäeva tähistavale ansamblile Hortus Musicus.

Andke armu!

Avalikku võimu, eriti põhiseaduslikku keskvõimu on Eestis nagu igas riigis väga palju. Ei ole ühtki teist võimu, kes talle vastu saaks. Ta on nii suur. Nagu Lemuel Gulliver liliputtide maal. Seetõttu peab ta ka käituma nagu Gulliver. Nii et väiksemad, kes pole sugugi vähem isiksused, haiget ei saaks. Ei füüsiliselt…

Aitäh, riigikontroll!

4. oktoobril avalikustas riigikontroll oma aastatel 2006-2007 muinsuskaitseametis läbi viidud tulemusauditi lõpparuande. Auditit võib julgelt pidada esimeseks korralikuks riigi tasandil läbi viidud analüüsiks muinsuskaitseameti tegevuse, eesmärkide ja töö tulemuste kohta. Kokkuvõte oli aus: riik ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet kultuuripärandi säilimise tagamisel.
Muinsuskaitseamet kui riigi esindaja…

Benjamini ruumiline dialektika

1928. aastal Berliinis ilmunud väikeste proosalugude kogumik „Ühesuunaline tänav” on saksa filosoofi Walter Benjamini (1892 –1940) teine ja ühtlasi viimane autori eluajal ning nime all trükki jõudnud raamat (samal 1928. aastal avaldab Benjamin oma tagasilükatud habilitatsioonitöö „Saksa kurbmängu algupära”; Detlef Holzi varjunime all ilmub 1936. aastal Šveitsis „Saksa inimesed”).
„Ühesuunaline…

Keeleteaduse lihvimata teemant

26. novembril on Ferdinand de Saussure’i 150. sünniaastapäev

Saussure’i aasta alpiliustike valguses

Saussure’ismis (le saussurisme) või, nagu mõned armastavad nimetada, saussure’oloogias (la saussurologie) käib vilgas töö ja tegevus, mis on viimaste aastate jooksul mitmesuguste tähtpäevade kokkulangemisest johtuvalt veelgi elavnenud.
Juubelitele pühendatud ürituste sarja juhatas selle aasta 11. jaanuaril sisse Raymond de Saussure’i psühhoanalüüsikeskuse1 poolt nii Ferdinand de Saussure’i (sünd 1857) kui ka…

SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND 18. JAOTUS

2008. AASTA STIPENDIUMID JA TOETUSED
SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD

50 aastat Mana sünnist

Käesoleva aasta novembris möödus 50 aastat eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirja Mana esimese numbri 1957. aastal ilmumisest Visbys, Ojamaa juba muinaseestlastele hästi tuntud keskaegses kaubanduslinnas. Mana pidas vastu aastani 1999, kui ilmus viimaseks jäänud number Virginia osariigis Alexandrias, Ühendriikide ühes vanimas linnas, mis XVIII sajandil oli George Washingtoni kodulinn. Ameerikas…

Alliksaare müüdi jälgedes

Miks ei ole Artur Alliksaare sõbrad, õpilased, jüngrid kirjutanud korralikku monograafiat?
Artur Alliksaar mälestustes. Koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, 2007. 240 lk.

Melanhoolse rändaja öölaul

Arvi Siia valikkogu vajasime palju enam kui tunnustatud klassikute kordustrükke – klassikuid ei ähvarda unustus, küll aga Siiga.
Arvi Siig, Neoon kangialuste kohal. Pegasus, 2007. 551 lk.

Selle kohta pole sõnu

Teemadelt on Timo Maran jäänud oma pärusmaale, läbi ja lõhki loodusluuletajaks.
Timo Maran, Metsa pööramine. Erakkond, 2007. 98 lk.

Lõigutud aeg

Näitus on austusavaldus Henri Bergsoni elutööle.
Eve Kiiler. Ilu etalonide arhiivid. Digi­trükk, 2007. piia ruber

Välisvaatepunkt

1. Milline koht ja tähendus on graafikal praeguses kunstis?
2. Nimetage Tallinna graafikaürituste kolm meeldejäävamat sündmust (projekti, kunstiteost, loengut).

Kui ma oleksin rahvas…

Adel Abidin. Ühine sõnavara. Videoinstallatsioon. 2006. repro
1.

Valitud palu graafikasabatilt

Peeter Allik. Autoportree. Linoollõige, 2006. repro
Vastavalt tarbimisühiskonna mugavuskontseptsioonile valatakse kaasajal ka kunsti supermarketi formaati. Kõikvõimalikud biennaalid ja triennaalid on põhimõtteliselt nagu Viru keskus: saad kogu kauba korraga kätte. Päevane ostlemistuur sarnaneb oma tulemustelt suurnäituse külastamisega: jalad on lõpuks väsinud ja juhe koos.

Neutraliseeriv valge kuup

Óscar Muñoz. Memoriaali projekt. Videoprojektsioon. 2003–2005. Repro
Ülemöödunud Sirbi tagaküljel avaldatud The Elfriede Jelinek School of English Language’i (siinkohal tahan vabandada autori(te) ees, sest Sirpi oli toimetuse eksituse tõttu sattunud autorina Valie Export Society) kontseptuaalne (loe: sotsiaalkriitiline, poliitiline) teos tekstiga „Tooda või sure” tekitas vahetu vastukaja. Kumu kommunikatsioonijuht Kristiina Pennari saatis…

Silvestrovi aina vaiksem muusika

Kontsert „Valentin Silvestrov 70”: UKRAINA RIIKLIK KAMMERANSAMBEL KIIEVI SOLISTID ning Kirilo Šarapov (viiul) ja Oleg Bezborodko (klaver) Bogodar Kotorovõtši dirigeerimisel Estonias 14. XI.
Valentin Silvestrovi muusikal on rohkem asja teispoolsuse kui siin toimuvaga: palju teoseid on juba lahkunud inimestele pühendatud ja tema helitööde kõlapilt muutub aja jooksul aina hapramaks ning hõredamaks. Tasapisi…

Teod

ANDRES MUSTONEN, dirigent, Hortus Musicuse kunstiline juht
Sinu hiljutine suurim tegu oli Tallinna Filharmoonikute ja Tallinna Kammerorkestri juhatamine Saksamaa-Belgia turneel. Mis seal erilist oli?

Sündmuse võrra rikkam

Kui võrrelda tänapäeva kontserdilavadel soleerivaid viiuldajaid mõnekümne aasta tagustega, torkab silma vanema põlvkonna suurmeeste vahetumine noorte naisviiuldajate põlvkonnaga, kes on olnud edukas konkurssidel ja kellel sellele lisaks tagataskus plaadistamisleping mõne suurema firmaga.
Reklaamitumad on hetkel kümmekond 20–30aastast noort, kelle tööandjad on järgmised plaadifirmad: Hilary Hahn (sündinud 1980, Deutsche Grammophon), Sarah Chang…

Täiuslik kammerlaulu õhtu

pressifoto
Kontserdisarjas „Vocalissimo” on olnud võimalus juba teist aastat nautida rohkesti heal tasemel kammerlaulu – esitajateks nii verinoored kui ka suuremate lavakogemustega lauljad.

Muusikamaailm

Eesti dirigendid  maailmalavadel

See on midagi nii kaunist

David Lynch: „Me oleme kui ämblikud. Me koome oma elu ja siis liigume seda mööda edasi. Me oleme nagu unenägijad, kes näevad und ja siis elavad unenäos. See kehtib kogu universumi kohta.”

Vene lemmikud Euroopat avastamas

9. – 18. XI peeti Tallinnas ja Narvas III vene filmide (sügis)festival.
Seekord peab „sügis” sulgudesse jääma, sest afiššidel seda sõna enam ei ole. Kas viitab see asjaolule, et vene filmide kevad- ja sügisfestival ühtuvad? Kurb see oleks, vene filme näeb häbiväärselt vähe, ka televisioonis näidatakse enamasti väheväärtuslikku. Viimastel festivalikordadel on…

Ühendused maailmadega

„Siseimpeerium” on üsna loogiline film, kuid seda ainult David Lynchi loomingu kontekstis. Suurim sarnasus on sel „Mulholland Drive’i” ja „Kadunud kiirteega”, kuid „Siseimpeerium” on neist ulatuslikum ja monotoonsem. Ajaline aspekt näib selles filmis mängivat veel väiksemat rolli kui eelmistes. Suurem osa tegevust võiks sama hästi kulgeda rööbiti, paralleelsetes maailmades või…
Sirp