Kust saavad raha Ameerika ülikoolid?
Intervjuu Los Angelese California ülikooli arheoloogia osakonna fundraiser’i Helle Gireyga.
Helle Girey
Helle Girey
3 minutit
STELLA PAHAPILL 12. XI 1920 – 18. IX 2007
On kurb tõdeda, et 18. septembril lahkus meie seast Torontos elanud pianist ja kultuuritegelane Stella Pahapill (Kerson). Tema muusikutee algas aastal 1936 Tallinna konservatooriumis, kus ta õppis klaveri erialal Aino Kõrbi, Bruno Luki ja Erika Franzi klaveriklassis, kuid see stuudium jäi sõjaolude tõttu lõpetamata.
Stella Pahapill põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus lõpetas 1949.…
Stella Pahapill põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus lõpetas 1949.…
1 minut
Raamatututvustus
MUST LAGI. ANIMEERITUD LUULE
„Interdistsiplinaarsus” võib mõnelegi tunduda koleda sõnana, aga selle sõna mõte on ilus ja hea. Veelgi ilusam ja parem, kui selline mõte teoks saab. „Must lagi” on tänuväärne teos, mis ühendab eesti luuletajaid ja siinseid joonisfilmide autoreid. Igati võimas asi (EKLi esimees ütleks: „asjake”), mis hüppab üle kirjanduse ja filmikunsti vahelise aia nii et pole…
„Interdistsiplinaarsus” võib mõnelegi tunduda koleda sõnana, aga selle sõna mõte on ilus ja hea. Veelgi ilusam ja parem, kui selline mõte teoks saab. „Must lagi” on tänuväärne teos, mis ühendab eesti luuletajaid ja siinseid joonisfilmide autoreid. Igati võimas asi (EKLi esimees ütleks: „asjake”), mis hüppab üle kirjanduse ja filmikunsti vahelise aia nii et pole…
2 minutit
Ninamehe luulelend kuukiirel
Rakvere teatri suurlavastus on praegusajas demonstratiivselt erandlik.
„Cyrano de Bergerac”: Devalvert – Erni Kask, Cyrano – Üllar Saaremäe. RAKVERE TEATER
„Cyrano de Bergerac”: Devalvert – Erni Kask, Cyrano – Üllar Saaremäe. RAKVERE TEATER
4 minutit
Teine Venemaa?
Peterburis tasub vaadata vanameister Lev Dodini tipplavastust „Elu ja saatus”.
Lev Dodini viimast uuslavastust „Elu ja saatus” võib pidada vanameistri omamoodi kangelasteoks. 2X REPRO
Lev Dodini viimast uuslavastust „Elu ja saatus” võib pidada vanameistri omamoodi kangelasteoks. 2X REPRO
3 minutit
ÜLIKOOL 375
Hea kuninganna Sylvia!
Meie siin ei ole juba kolm sajandit Sinu koja alamad. Aga nõnda, nagu kuulasime kuningriigi pealinnast tulevat head nõu siis, kui ilmakord oli teistsugune ja siinsed provintsid veel Rootsi krooni alla käisid, kuulame me ehk head nõu nüüdki. Kui antakse.
Meie siin ei ole juba kolm sajandit Sinu koja alamad. Aga nõnda, nagu kuulasime kuningriigi pealinnast tulevat head nõu siis, kui ilmakord oli teistsugune ja siinsed provintsid veel Rootsi krooni alla käisid, kuulame me ehk head nõu nüüdki. Kui antakse.
1 minut
Epitaaf
Väide 1: Kuuendaks oluliseks käsuks valitsusele on eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine. Nii eesti keele kujundamine Interneti- ja arvutikeeleks kui professionaalse ja harrastuskultuuri elujõulisuse tagamine. (Andrus Ansip riigikogus 4. IV.)
Väide 2: Kõige enam tõusevad sissetulekud õpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel /—/. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites. (Andrus Ansip riigikogus 26. IX.)
Väide 2: Kõige enam tõusevad sissetulekud õpetajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel /—/. Planeeritav palgatõus peaks lõpetama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile üliolulistes sektorites. (Andrus Ansip riigikogus 26. IX.)
3 minutit
Kliima on muutunud
Kliima – nii füüsiline kui poliitiline – muutub hämmastava kiirusega. Kui veel kahe aasta eest oli rahvusvahelisel tasandil olukord kliimamuutuste osas suhteliselt vaikne, siis nüüdseks on jää uskumatu kiirusega sulama hakanud ning tulvaveed jõuavad kõikjale. Eesti president Toomas Hendrik Ilves esitas ÜROs kogu Euroopa seisukoha kliimamuutustega toimetulemise osas. USA president George W. Bush on mokaotsast tunnistanud, et…
3 minutit
Soomekeelne suurteos Eesti ajaloost
Zetterbergi teos sobib hästi väheste eelteadmistega Eesti ajaloo huvilisele, kuid on hariv ka professionaalsele ajaloolasele.
Seppo Zetterberg, „Viron historia”. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. 810 lk.
Seppo Zetterberg, „Viron historia”. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. 810 lk.
8 minutit
Miks ajaloo lõpp ikka hapuks läheb?
Ajaloo lõpp on äranämmutatud teema. Alles see oli, kui Francis Fukuyama lehvis nagu valge tuikene üle globaliseeruva ilmamaa, kudrutades kõikidele, et sõjad ja verised revolutsioonid lõpevad ära. . . . Siis aga käis trahh-trarahh, paar pilvelõhkujat kõmmutati maapõhja ning terve filosoofia muutus. Valgest tuikesest sai must kaaren, kes kraaksus kõikidele kurivaimudele kadu. Mõne aja pärast, ennäe…
3 minutit
Ka eesti keeles peab olema võimalik teha tippteadust
Tehtud ja tegemist vajavate muudatuste üle humanitaarteaduse hindamisel arutlevad haridusministeeriumi juures tegutseva töörühma liikmed Tiina Kirss, Marek Tamm ja Jaan Undusk.
Marek Tamm: Tuleb tunnistada, et sisuliselt kogu taasiseseisvusaja on humanitaarid pidanud seadma oma tegemisi loodusteadlaste kehtestatud reeglite järgi. Alles tänavu näitas haridusministeerium üles tahet võtta kuulda ka humanitaaride häält. Kevadel…
Marek Tamm: Tuleb tunnistada, et sisuliselt kogu taasiseseisvusaja on humanitaarid pidanud seadma oma tegemisi loodusteadlaste kehtestatud reeglite järgi. Alles tänavu näitas haridusministeerium üles tahet võtta kuulda ka humanitaaride häält. Kevadel…
7 minutit
Humanitaarteaduste rahastamine vajab
Olen alates 2004. aastast juhtinud Eesti Teadusfondi humanitaarteaduste ekspertkomisjoni ja alates 2006. aastast teadusfondi uut ühiskonna ja kultuuri ekspertkomisjoni, kus on koos humanitaar- ja sotsiaalteadlased. Püüan selgitada, kuidas käib teadusfondis rahastusotsuste tegemine, ja jagada sellega seoses mõnda subjektiivset tähelepanekut.
Teadusfondist oma uurimisprojektile raha saamiseks tuleb läbi pääseda kahest kadalipust. Kõigepealt on kehtestatud kvalifitseerumisnõuded grandi…
Teadusfondist oma uurimisprojektile raha saamiseks tuleb läbi pääseda kahest kadalipust. Kõigepealt on kehtestatud kvalifitseerumisnõuded grandi…
2 minutit
Maja, mis on sümbol
Ants Hein, Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Hattorpe, 2007, 111 lk.
Kui mõelda Eesti iseseisvumisajaloo peegeldumisele ehitistes, siis meenub esimesena kolm hoonet: Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus, Estonia teater ja Riigikogu hoone. Kaks viimast on juba ammu monograafiatesse põlistatud, EÜSi maja seni polnud. Tänavu suvel ilmus Ants Heina „Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste…
Kui mõelda Eesti iseseisvumisajaloo peegeldumisele ehitistes, siis meenub esimesena kolm hoonet: Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus, Estonia teater ja Riigikogu hoone. Kaks viimast on juba ammu monograafiatesse põlistatud, EÜSi maja seni polnud. Tänavu suvel ilmus Ants Heina „Maja kui sümbol. Eesti Üliõpilaste…
4 minutit
Ragnar Nurkse – suur ja Eestile tundmatu eestlane
repro
2003. aastal alustas professor Malcolm Gillis (USA Houstoni Rice’i ülikool) oma üht kirjutist lausega: „Esimene Nobeli preemia majandusteaduses anti 1968. aastal Ragnar Nurksele.” Kahtlustada kahe faktiveaga alustanud professorit võhiklikkuses oleks väär, sest kõnealune kirjatükk kujutab endast äärmiselt sisutihedat Chicago koolkonna ja selle nobelistide käsitlust. Järelikult oli tegemist ehtameerikaliku provokatsiooniga, mille…
2003. aastal alustas professor Malcolm Gillis (USA Houstoni Rice’i ülikool) oma üht kirjutist lausega: „Esimene Nobeli preemia majandusteaduses anti 1968. aastal Ragnar Nurksele.” Kahtlustada kahe faktiveaga alustanud professorit võhiklikkuses oleks väär, sest kõnealune kirjatükk kujutab endast äärmiselt sisutihedat Chicago koolkonna ja selle nobelistide käsitlust. Järelikult oli tegemist ehtameerikaliku provokatsiooniga, mille…
5 minutit
Ajalooline dimensioon tänapäeva eesti proosas
Göteborgi raamatumessil 28. IX peetud rootsikeelse ettekande lühendatud tõlge
Helga ja Enn Nõu ajaloo ämblikuvõrgus. arhiiv
Helga ja Enn Nõu ajaloo ämblikuvõrgus. arhiiv
4 minutit
Tõlkija reisikiri
Anu Saluäär, Rändamisest ja väljarändamisest. Reisikiri. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 28-29. 97 lk.
Karl Ristikivi „Hingede öös” on tegelane nimega Olle, kes voodihaigena paksude kardinatega toas uurib läbi binokli seinal rippuvalt maakaardilt Stockholmi saarestikku. Olle on rootslane, Ristikivi elas maapagulasena Rootsis ja kasutas oma kodumaatuse asemele saadud seitsmepenikoormasaapaid teda huvitavate paikade läbikäimiseks. Need paigad on meile tema teoste…
Karl Ristikivi „Hingede öös” on tegelane nimega Olle, kes voodihaigena paksude kardinatega toas uurib läbi binokli seinal rippuvalt maakaardilt Stockholmi saarestikku. Olle on rootslane, Ristikivi elas maapagulasena Rootsis ja kasutas oma kodumaatuse asemele saadud seitsmepenikoormasaapaid teda huvitavate paikade läbikäimiseks. Need paigad on meile tema teoste…
2 minutit
Chatelaine, pühendusega
Eve Margus-Villems. Châtelaine pühendusega Helena Tulvele. sarv, kuld. tanel veenre peeter langovits
Septembrikuu algusest on tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud näitus, mis toob vaataja ette kummarduse châtelaine’ile, ühtaegu mitmekesisemat ja isiklikumat tähenduskoormat kandvale ehtele. Ent selle ehtetüübi taaselustamine on siiski vaid ettekääne, et luua kellelegi pühendus ehte abil.
Septembrikuu algusest on tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud näitus, mis toob vaataja ette kummarduse châtelaine’ile, ühtaegu mitmekesisemat ja isiklikumat tähenduskoormat kandvale ehtele. Ent selle ehtetüübi taaselustamine on siiski vaid ettekääne, et luua kellelegi pühendus ehte abil.
2 minutit
Teod
erakogu28. septembril avati Rüütelkonna hoones noorte kunstnike biennaal. Biennaali ettevalmistamise ajal peeti õige mitmeid seminare, töötubasid ja arutlusi „Public preparation’i” nime all. Kellele oli avalik ettevalmistamine eelkõige mõeldud?
Lõime selle kui platvormi kõigile asjast huvitatutele. Publik on heterogeenne nähtus: pole ju tegelikult mingit ühtselt mõistetavat publikut, on segmente, kes tulevad asjaga kaasa või ei. Meie projekt oli eelkõige suunatud kunstiga seotud…
Lõime selle kui platvormi kõigile asjast huvitatutele. Publik on heterogeenne nähtus: pole ju tegelikult mingit ühtselt mõistetavat publikut, on segmente, kes tulevad asjaga kaasa või ei. Meie projekt oli eelkõige suunatud kunstiga seotud…
2 minutit
Eesti kunsti superego, ego ja id
Nikolai Kormašov. Pruun mütsike. 1965. õli, kartong.
Praegu Tallinna galeriides eksponeeritud töödes lehvib nii palju sini-must-valgeid plagusid, et Laulva revolutsiooni tunne tuleb peale.
Praegu Tallinna galeriides eksponeeritud töödes lehvib nii palju sini-must-valgeid plagusid, et Laulva revolutsiooni tunne tuleb peale.
5 minutit
Zahharenkovas on haaret
Irina Zahharenkova
Tallinna Filharmoonia korraldatav viiest kontserdist koosnev sari „Klaveripalavik” käivitus 30. IX Mustpeade maja Valges saalis ja andis ühtlasi võimaluse alustada rahvusvahelise muusikapäeva tähistamist päev varem. Palavik või mitte, tegelikult toimuvad Tallinna Kammerorkestri kontserdid eri dirigentide juhatusel rõhuasetusega pianistidele. Üks neist, Daniil Sajamov, on tulemas sel hooajal juba teist korda Tallinnasse ja mängib seekord Prokofjevi Klaverikontserti nr 4…
Tallinna Filharmoonia korraldatav viiest kontserdist koosnev sari „Klaveripalavik” käivitus 30. IX Mustpeade maja Valges saalis ja andis ühtlasi võimaluse alustada rahvusvahelise muusikapäeva tähistamist päev varem. Palavik või mitte, tegelikult toimuvad Tallinna Kammerorkestri kontserdid eri dirigentide juhatusel rõhuasetusega pianistidele. Üks neist, Daniil Sajamov, on tulemas sel hooajal juba teist korda Tallinnasse ja mängib seekord Prokofjevi Klaverikontserti nr 4…
3 minutit
Rollikujunduse värvipaletist
Iris Oja
Tsiteerin algatuseks kontserdisarja „Vocalissimo” reklaambukleti teksti: „Igale lauljale on soolokava ettevalmistamine suur väljakutse – võrreldav kunstniku aastaid ettevalmistatava isikunäitusega. Kuulaja ette tuuakse ju peale oma vokaalse ulatuse ja tehnika ka repertuaarivalik ja sisuline küpsus.”
Tsiteerin algatuseks kontserdisarja „Vocalissimo” reklaambukleti teksti: „Igale lauljale on soolokava ettevalmistamine suur väljakutse – võrreldav kunstniku aastaid ettevalmistatava isikunäitusega. Kuulaja ette tuuakse ju peale oma vokaalse ulatuse ja tehnika ka repertuaarivalik ja sisuline küpsus.”
3 minutit
Muusika, mis tulvil ootamatusi
Kuigi eelmise laupäeva ERSO muusikaõhtut nimetati rahvusvahelise muusikapäeva kontserdiks, võinuks see täpsuse mõttes olla hoopis mihklipäeva kontsert. Kuid mitte see pole oluline – muusikasündmuseks kujunes kõnealune muusikaõhtu ikka seetõttu, et meie esindusorkestriga musitseerisid dirigent Andrei Boreiko ja vene päritolu viiulisolist Denis Goldfeld (Saksamaa).
Denis Goldfeld on oma noorusele vaatamata võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse (näiteks Wieniawski…
Denis Goldfeld on oma noorusele vaatamata võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse (näiteks Wieniawski…
2 minutit
Vesi kui ürgnaise sex-shop
Vesi naiselikkuse sümbolina. pressifoto
Pärimusmuusikal põhinev tantsuprojekt „Omaenese ukseni” on täiuslik, mitmes mõttes lõpuni läinud etendus, Anu Ruusmaa senise koreograafitöö omamoodi kulminatsioon.
Pärimusmuusikal põhinev tantsuprojekt „Omaenese ukseni” on täiuslik, mitmes mõttes lõpuni läinud etendus, Anu Ruusmaa senise koreograafitöö omamoodi kulminatsioon.
2 minutit
Baltic Baroque barokses lossis
Septembri viimane kontsert „Akadeemilise kammermuusika” sarjas auti 22. IX ja esines meie kuulajatele hästi tuttav ansambel Baltic Baroque Grigori Maltizovi juhatusel. Jäin pisut mõttesse, kui kirjutasin „meie kuulajatele hästi tuttav”. Baltic Baroque’i kontserdid on, niipalju kui minul on olnud võimalus neid külastada, alati publikurohked. Nii ka seekord, kuid nende publikul on oma nägu ja…
2 minutit
Uue ajastu kaks ilu
Krzysztof Penderecki
Sellega, et muusikaakadeemia tõi Eestisse XX sajandi ühe olulisema helilooja Krzysztof Penderecki ja korraldas konverentsi „Elektronmuusika ja filosoofia”, väljus Sügisfestival kitsalt ühe kooli ettevõtmisest ja astus jõuliselt üldisesse kultuuripilti.
Sellega, et muusikaakadeemia tõi Eestisse XX sajandi ühe olulisema helilooja Krzysztof Penderecki ja korraldas konverentsi „Elektronmuusika ja filosoofia”, väljus Sügisfestival kitsalt ühe kooli ettevõtmisest ja astus jõuliselt üldisesse kultuuripilti.
3 minutit
KÕLAKODA – geneetiliselt programmeeritud muusika
Hiina muistne jutt pajatab, et keiser tahtnud kuulata ööbiku laulu omaenda kodus. Püütudki siis ööbik kinni, aga tema ei laulnud mitte. Tahtnud lennata. Pandud siis talle jala külge nöörid, lastud lennata. Aga tema ei laulnud ikka, tahtnud päris vaba olla. Ja pigem surnud ära.
Tehtud siis keisrile mehaaniline ööbik. Aga…
Tehtud siis keisrile mehaaniline ööbik. Aga…
4 minutit
„Georg”: müüdiks muudetud elu
Mängufilm Georg Otsast jõudis täna kinolinale Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas.
Filmis „Georg” vabastab nimitegelane end KGB saatanlikust võrgust. 3 x pressifoto
Filmis „Georg” vabastab nimitegelane end KGB saatanlikust võrgust. 3 x pressifoto
5 minutit
