2007-27 (3167)

INGMAR BERGMAN 14.VII 1918 – 30.VII 2007

Ingmar Bergman väitis korduvalt, et see film jääb tema viimaseks filmiks või et see näidend tema viimaseks teatrilavastuseks, see vestlus tema viimaseks intervjuuks. Üks tema “kolmest käsust” kõlas: “Alati tuleb suhtuda igasse oma filmi nii, nagu oleks see sinu viimane!” Maailmakuulsuse tõi Ingmar Bergmanile just filmikunst. Ületamatu oli ta aga…

ELDOR RENTER 13. V 1925 – 27. VII 2007

Rahvusooper Estonia teatab sügava kurbusega, et 27. juulil lahkus meie seast Eldor Renter. Eesti teatrikunsti grand old man oli ajatu klassikalise iluideaali veendunud eestseisja.
Eldor Renter sündis 13. mail 1925. aastal Tallinnas riigiteenistujate perekonnas. Ta lõpetas 1944. aastal Nõmme Gümnaasiumi ning 1951. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni alal Voldemar Haasi ja…

Raamatututvustus

kunst.ee 2007, nr 2

Kosjakased ja sirelikiisud

Ugala komponeeritud teatrisuvi – kaks vastandliku laenguga lugu.

Miks on vabaõhulavastusel mõtet?

(Liiga) pretensioonikas lavastajakontseptsioon võib vabas õhus kinni kiiluda.
Vabaõhulavastusel on eelkõige mõtet sellepärast, et teatritegevuseks saab siis kasutada hoopis teisi võimalusi, kui pakuvad tavapärased, spetsiaalselt teatritegemiseks ehitatud või kohandatud ruumid. Need ei pruugi olla tavapärastest paremad ega halvemad, aga peamine ongi mu meelest kasutada teatriloomingus või teatriloominguks ära vabas õhus tekkivaid…

Vaikust, matsid tulevad. Lauludega asjaajamine Viinistus

Iseloomult pigem lihtne, oma ja ehtne, kui keeruline ja võõras. Nii nagu eesti asjale kohane.

Festival “Kuri proge 2007”

4. VIII Hiiumaal Männiliiva turismitalu vabaõhulaval

Tühised asjad Atlandi taga

Erinevalt Paris Hiltonist ja Nicole Richie’st pole vähetähtsate seltskonnategelaste George Walker Bushi ja James Gordon Browni kohta Postimehe võrguväljaandes oma püsirubriiki, kus nende igapäevaseid askeldusi kirjeldataks ja kommenteeritaks. Ka Eesti meedia paberväljaanded jäid kahe suurriigi valitsusjuhi mitmetunnise vestluse valgustamisel tagasihoidlikuks. Tõsi ta on, USA-Ühendkuningriigi tippkohtumine pole mingi seksikas suveteema ega…

Erakorraline tõepoolest

Seoses augustikuu 13. päevaks kokku kutsutud riigikogu erakorralise istungiga meenutan Eestis ennegi räägitud asju, mis praktikas siiski vedu ei võta või võtavad visalt. Selle erakorralise istungiga saaksime panna liikuma kolme põhimõttelise küsimuse lahendamise, mida senine noor demokraatia Eestis päriselt lahendada pole suutnud. Need on: 1) sihiseade uuele energeetika arengukavale vastavalt…

Sinnapoole head ja kurja

Transpersonalistid tõrjuvad väidet, et nende tegevust võiks pidada (uus)religiooniks või lausa ajupesuks.

Usk ja teadmine

Usu ja teadmise vastandus on vana teema. Kui palju on inimesel vaja usku ja kui kaua saab ta läbi ilma teadmiseta? Neid küsimusi ei esitata ainult isiklikust huvist. Sageli on küsimuse taga mingi retooriline kavatsus, soov tõestada ühe või teise etteantud teesi õigsust. Kavatsus muutub eriti läbinähtavaks, kui küsija hakkab…

Distantsi paatos

Kuidas saada iseseisvamaks autori suhtes, kelle kõik laused, vaimuhaige pomisemised kaasa arvatud, on kullakaaluga arvele võetud?

Vürtsi vägi

Suurte geograafiliste avastuste aja üks paradokse on see, et vähesed said selle seiklustes õnnelikuks ja rikkaks.

Mõtteid metafüüsikast

Maailma pole võimalik mitte iialgi nii ära seletada ja läbi valgustada, et kõike saaks selgitada ateistlik-positivistlike argumentidega.
Üks laiemalt levinud ideoloogiaid praeguses Eesti Vabariigis on võitlev ateism. Evi Arujärve artikkel “Topeltannus tapab” 8. juuni Sirbis pole kultuurilehes ei esimene ega kindlasti ka mitte viimane sellistest ideedest kantud käsitlus. Arujärve argumentatsioon longib…

Kuninglõhe tungib Kamtšatkale

Reisikiri kalapüügist, loodusest ja oludest maakera veerel.

Ühe teatri sünd ja surm

Lõuna-Eesti teatri napp eluiga sattus ideoloogiliselt ja majanduslikult keerulisse aega.

Arvustuse piirid

Kirjanduskriitika eetikast rääkides võib väga kergelt jõuda välja suurte üldistavate nõueteni, mis sisuliselt pakuvad tupikut. Kuidas? Probleemid võivad alata juba puhtalt vormilistest küsimustest, kas või niivõrd lihtsast asjast kui arvustuse pikkus. Seda enam, et pikkuse küsimus on otseselt seotud mahutavuse küsimusega.
Meenub Toomas Raudami väljahüütud nõue, mille kohaselt peaks toimetaja…

Mateeria, kuradi järglane

Iroonia ja erootilisus on Maarja Kangro luulealtari kaks pühadust.

Kirjandusfestivalidest meil ja mujal

Jürgen Rooste ja Jan Kaus vestlevad kirjandusfestivalide tegemisest ja külastamisest.

Mis värvi on armastus?

Ado Lille värvid on ilmselgelt erootilised.

Kollektiivne töö ja eksperimentaalreaalsus

Subjektiivne, kuid sümptomaatiline ekskurss Kasseli “Documenta’sse“ ja Münsteri kohaspetsiifilisse skulptuuriprojekti.

Laulmine on valdkond, kus pead võtma suuri riske!

Pealkirjas toodud lausega on iseloomustanud oma elukutset tenor Mati Turi kaks aastat tagasi usutluses ajakirjale Muusika. Möödunud laupäeval juhtus aga see, mida ammu oodati: “Akadeemilise kammermuusika” sarjas esinesid Mati Turi ja Martti Raide Schumanni kavaga. Et miks siis selline kontsert nii väga oodatud oli? Seepärast, et taastärkaval eesti kammerlaulu põllul…

Mängurõõm nii õpipoistel

 
Põhiline tunne, mis jäi Viljandi vanamuusika festivali kontsertidelt, oli meeletu rõõm muusikast. Ja mitte tänapäevane kaifimine, vaid kuidagi ehe, keskaegne, võiks isegi öelda, et tsunftilik käsitöölise rõõm oma oskusest ja toote ilust. Tegemise rõõm, jagamise rõõm. Ja seda nii maailma ühe populaarsema vanamuusika ansambli Red Priest liikmete esinemises kui ka…

Ja siis tulid “akadeemilised” trompetid?!

“Akadeemiline kammermuusika” oli Kadrioru lossis 7. juulil üsnagi ebaakadeemiline. Ma ei ole kogenud, ka selle sõna halvimas mõttes, nii kapseldunud akademismi, et ei näeks võimalusi raamide laiendamiseks või hoopis nende kaotamist, kui see on millegi olulisega põhjendatud. Kuid see peab tõepoolest olema midagi väga olulist.
Miks ma arvan, et kõnealune kontsert…

David Oistrahhi festival (II)

Alandlik muusika ja galantsed stseenid.
David Oistrahhi festivali teine pool tõi kavasse vokaalteoseid ja rohkesti eesti nüüdismuusikat. 22. juuli hilisõhtul esines iiri Vanbrugh Quartet Pärnu eesti õigeusu kirikus koos vene vioolamängija Daniel Mejerovitši ja India päritolu briti soprani Patricia Rozarioga. Sissejuhatuseks kõlas inglise vaimuliku muusika klassiku Sir Charles Villiers Stanfordi Beethoveni…

KÕLAKODA – MUUSIKA ISEENESES JA SCHRÖDINGERI MUSITSEERIV KASS

Immanuel Kant ei teadnud midagi kvantmehaanikast, elektroonilisest muusikast ega staadionikontsertidest. Kuid sellest hiiglaslikust veast hoolimata mõtles ta tegelikult transistoride keeles. Seda mitte ainult sellepärast, et Kanti filosoofilised arutlused olid vähemasti sama keerulised ja mõistetamatud kui nüüdisaegse kvantmehaanika teoreetilised alused. Pigem siiski sellepärast, et Kant mõtles sellele, kas asi on olemas…

Folgist, pärimusest ja põhjalikkusest

On kuidagi isemoodi tähenduslik, et Viljandi pärimusmuusika festival toimub ajal, mida võiks pidada suve kuldlõikeks – suurem osa juba läbi, umbes kolmandiku jagu veel ees. Tähenduslik on see seetõttu, et tõenäoliselt ei ole ma ainuke, kelle jaoks folk kujutabki endast suve ühte oodatumat aega; kulminatsioonihetke, millesse koondub oluline osa suve…

Laste oma 1984

Film näitab üsna ilmekalt, koomiksilaadselt ja lihtsustatult, kuidas võim taandab indiviidi kiiresti ja hõlmavalt süsteemi osakeseks.

“Wonderland’i” puder ja kapsad

Need, keda Paul Thomas Andersoni “Boogie Nights” puudutas ja erutas, leiavad tõenäoliselt videolaenutuse lettidelt üles ka James Coxi filmi “Wonderland”. Ühist on neil filmidel niipalju, et ka “Wonderland” räägib 1970. aastate kurikuulsa pornolegendi John Holmesi värvikast elukäigust. Sellega küll ilmselt siiski sarnasus ka piirdub. “Wonderland” algab sealt, kus “Boogie Nights”…
Sirp