2007-26 (3166)
David Oistrahhi festival (I)
Mustlasviisidest postmodernse ajalootöötluseni.
Pärnu David Oistrahhi festival toimus sel aastal juba kümnendat korda. Festivali algaegadest on meelde jäänud hingekosutava repertuaariga “rahvakontserte” ja säravaid kammermuusikaesitusi. Ei tulnud pettuda nüüdki: 17. – 27. VII kestval muusikapeol võis kuulda kaunist klassikat, loovat interpretatsiooni ja värsket nüüdismuusikat. Üldiselt näib, et DOF käibki mõistlikku keskteed, otsides kompromissi laheda…
Pärnu David Oistrahhi festival toimus sel aastal juba kümnendat korda. Festivali algaegadest on meelde jäänud hingekosutava repertuaariga “rahvakontserte” ja säravaid kammermuusikaesitusi. Ei tulnud pettuda nüüdki: 17. – 27. VII kestval muusikapeol võis kuulda kaunist klassikat, loovat interpretatsiooni ja värsket nüüdismuusikat. Üldiselt näib, et DOF käibki mõistlikku keskteed, otsides kompromissi laheda…
4 minutit
Uljas neitsi ei heiska enam kunagi purjesid
Esialgu Naissaarel mängimiseks kirjutatud Andrus Kiviräha “Uljas neitsi” sobib hiilgavalt ka Laulasmaa hotelli kõrvale mändide alla, kohta, mis mõned aastad tagasi Jaan Tätte näidendiga “Latern” sisse ja soojaks mängiti. Ikka Nargen Opera egiidi all. Tõnu Kaljuste “Nargen festivali” teatriprojektid (eelmisel aastal mängiti Naissaarel Jaan Krossi näidendit “Vastutuulelaev”) on kui kammerlikud…
1 minut
Akadeemiline kammermuusika kui igiliikur
On jäänud petlik mulje, et pärast jaanipäeva kõik need, kes seni töötasid, puhkavad. See tees ei kehti kontserdisarjale “Akadeemiline kammermuusika” kohta. Nimetatud sari toimib raudse järjekindlusega kaks korda kuus Kadrioru lossis ning esinejateks eesti interpreedid kavadega, mis järgivad põhimõtteliselt akadeemilisi traditsioone. Kuna Sirp otsustas tänavu kollektiivselt puhkust veeta, siis alustan…
2 minutit
Usk ja elujanu
Euroopas on kaks piirkonda, mille kohta võib öelda, et kunsti tehes seal emotsioone tagasi ei hoita. Need piirkonnad on Balkani poolsaar ja Iirimaa. Olgu tegemist muusika, kirjanduse, näidendite või filmidega, mis neist paigust tulevad, tihtipeale on rõõm ja naer või siis hoopiski vihkamine, nutt, lein ja pisarad neis pidurdamatult ülevoolavad.…
4 minutit
Vene telesarjad sõnaga Sirbis (X)
Alguses oli poolakate 18jaoline seiklussari “Kaalul on rohkem kui elu” (“Stawka większa niż życie”, 1967-1968), kus Saksa Abwehri-meeste keskel tegutses ülimalt tulemusrikkalt poola vastuluuraja Stanislaw Kolicki alias kapten Hans Kloss (Stanisław Mikulski). See oli esimene sotsialismileeris vändatud mitmeosaline teleproduktsioon, kus oli tegemist vaenlase tagalasse saadetud spiooni(de) heroiseerimisega. 1967. aastal valmisid…
2 minutit
Vaenlane ei suvita
Venemaast ja Eesti strateegiast.
Juunikuu Diplomaatia keskendus ülitähtsale teemale: miks Venemaa käitub, nagu ta käitub, kuidas Venemaa ise ennast näeb ja mida peaks Eesti sellest lähtuvalt tegema? Kindlasti on lugeja märganud, kui suhteliselt palju on Eesti teema olnud esindatud Economistis. Vähemalt osaliselt on see tingitud ilmselt sellest, et seal töötab Edward…
Juunikuu Diplomaatia keskendus ülitähtsale teemale: miks Venemaa käitub, nagu ta käitub, kuidas Venemaa ise ennast näeb ja mida peaks Eesti sellest lähtuvalt tegema? Kindlasti on lugeja märganud, kui suhteliselt palju on Eesti teema olnud esindatud Economistis. Vähemalt osaliselt on see tingitud ilmselt sellest, et seal töötab Edward…
6 minutit
Üksinduse sotsiaalne koorik
Suvi on aeg, mil eestlased hullumeelsel kiirusel ühelt suveürituselt teisele kappavad, grillivad, tšillivad ja veedavad aega inimeste seltsis, keda ülejäänud aasta jooksul vaevu mäletatakse. Kui see suhtlemine ka kõige sügavutiminevam pole, on need kolm kuud vähemasti kvantiteedi poolest silmatorkavalt ühistegevusaltid. Ja samas on suvi ka aeg, mil eestlane teisest linnaeestlasest…
3 minutit
Kapitalismiga on nagu naise ja tiigriga
Judti paks hariv raamat aitab päevi mööda saata märkamatult ja mõnuga.
8 minutit
Kultuurkapitali 2007. aasta II jaotus
Kareva, Doris Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Kaus, Jan Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
Kaus, Jan Loominguline stipendium “Ela ja sära” 180 000
41 minutit
Inimnäoline postmodernism – sõnaga üksi ja eluga tagasi
Kui Anti Saar Vikerkaares avaldatud debüütteksti eest kirjandusfestivali “Prima vista” Esimese Sammu auhinna pälvis, oli tema raamatki juba ilmunud – tõendades, et too Vikerkaare-tekst polnud juhuslik ega ainuline, vaid osa avaramast tekstivõrgust, mille loojaks on noorautori kohta (või taevas hoidku, mis tahes eas autori kohta) tavatul määral kirjasõna üle juurdlev…
5 minutit
Triksteri-laadse olendi esilemanatud “ja”
Eesti lugejale hästi tuntud inglise kirjanik Nick Hornby (“Elu edetabelid”, “Kuidas olla hea”, “Pikk tee alla”) kirjutab 2005 – aastal, mil ilmus Ali Smithi “Juhuslik” – ühest Inglismaal läbi viidud uurimusest, mille kohaselt 43 protsenti küsitletud täiskasvanutest ei osanud nimetada enda lemmikraamatut ja 45 protsenti ei suutnud pakkuda lemmikautorit. Hornby…
5 minutit
Pragmaatika kui hea kunsti garant
Põgus ülevaade Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomitööde kaitsmisel silmajäänust.
Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprogrammi tugev kallutatus tarbe-, see tähendab antud kontekstis just tarbitava kunsti poole, mõjub noorte kunstnike teema ja lahenduse valikule ka puhtkunstilises mõttes märksa positiivsemalt, kui arvata võiks. Räpparina tuntud S’Poom (kodaniku nimega Martti Poom) tunnistas, et teemaks valitud muusikavideo ta…
Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprogrammi tugev kallutatus tarbe-, see tähendab antud kontekstis just tarbitava kunsti poole, mõjub noorte kunstnike teema ja lahenduse valikule ka puhtkunstilises mõttes märksa positiivsemalt, kui arvata võiks. Räpparina tuntud S’Poom (kodaniku nimega Martti Poom) tunnistas, et teemaks valitud muusikavideo ta…
2 minutit
Potentsiaaliga maalilend
Tartu ülikooli maaliosakonnas tuleks õpetada ka ruumi ja mahtudega ringi käima, sest installatsioonide vastu on huvi.
3 minutit
Sigrid Uiga 20. VII 1922 – 8. VII 2007
8. juulil suri maalikunstnik ja legendaarne õppejõud Sigrid Uiga.
Sigrid Uiga õppis Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis, lõpetas 1941. aastal Tallinna 8. keskkooli, töötas seejärel aktsiaseltsis Ephag. Kunstiõpinguid alustas ta Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, jätkas 1943. aastal Tartus Pallases, 1944–46 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning 1946–49 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille…
Sigrid Uiga õppis Tallinnas Elfriede Lenderi gümnaasiumis, lõpetas 1941. aastal Tallinna 8. keskkooli, töötas seejärel aktsiaseltsis Ephag. Kunstiõpinguid alustas ta Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis, jätkas 1943. aastal Tartus Pallases, 1944–46 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning 1946–49 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille…
1 minut
