Eha Raend 29. II 1932 – 21. V 2007
Eha Raend sündis Tallinnas kunstniku perekonnas. Pärast 7. keskkooli lõpetamist 1951. aastal astus ta ERKIsse, mille lõpetas nahakunsti erialal 1957. aastal. 1958–1961 töötas Tallinna kunstitoodete kombinaadis mustritegijana ja seejärel 1961–1988 Tartu Arsis kunstnikuna. 1972–1976 oli ta Tartu kunstikooli õpetaja, 1990. ja 1991. aastal juhendas diplomitöid, alates 1967. aastast kunstnike liidu liige.
Kunstinäitustel hakkas…
Kunstinäitustel hakkas…
1 minut
Sven Karja: näitleja aeg on üürike
Oled juba varsti ligi aasta tegutsenud Vanemuise teatri draamajuhi kohusetäitjana. Milline on seis – kas usaldatakse sind sel postil edasi tegutsema või tuleb lähitulevikus konkurss?
4 minutit
Teatraal
Natüürmort oranži raamatu ja paari virnaga.Mõned mis tahes kultuuriruumis toimuvad sündmused tunduvad alati kuidagi olulisemad ja epohhi loovamad kui teised. Väikesel rahval on selliseid sündmusi ilmselt harvem, samas klassifitseeruvad sündmusteks ka paljud niisugused teod, mis suurema rahva puhul erilise kära ja tähelepanuta alla neelatakse. Võtame või Shakespeare’i kogutud teoste jõudmise eesti keelde: korraga oli emakeelsena kättesaadav üks teatriajaloo olulisem…
4 minutit
Kameeleonid ja kuumad eesti poisid
Eesti meeste organisatsioon on hakanud naisi rasestama, eesti sugu uueks looma.
5 minutit
Kaua te lasete end peksta?
Riigikogu värske koosseis on juba enne, kui ta üldse õieti tõsiselt tööle hakata jõudis, raskelt haavata saanud. Isikkooseis on küll täie tervise juures, kuid maine mitte. Postimees kuulutas üleeilse juhtkirja pealkirjaga (“101 mõttetut töökohta”) sisuliselt kogu põhiseadusliku parlamentarismi tarbetuks. Vormiliselt on mõttetuks nimetatud küll 2011. aastast ehk alles järgmise riigikogu liikmetele kavandatavad isikliku abi kohad…
2 minutit
Märkimisväärne neljandik
Lõuna-Eestis sõidab ringi üks triibuline auto, kapotil ghostbusterlik keelumärk ja kiri “WinZip pole priivara”. Selle kleepsu tekkelugu läheb tagasi aastasse 2002, kui tegin “Tehnokrati” telesaadet ning sattusin seeläbi kokku ühe firmaga, mis oli jäänud piraattarkvara tabada lootva politseireidi kätte. Peaaegu kõik osutus lõpus legaalseks, aga probleemiks oli mõnes arvutis olnud tarkvara nimega WinZip, mida millegipärast…
3 minutit
Vene mõistatuse mõistmise vundament
Riigikogu liikmete enamikul puudub välispoliitika analüüsimiseks vajalik intellektuaalne pagas ning vähesed selleks suutelised ajakirjanikud on oma igapäevaste toimingutega ülekoormatud.
5 minutit
Paganauhkus
Pagan on eesti keeles uhke sõna. Hüüdsõnana on ta veel vägevam kui jessas või issand, sest pagan väljendab ka tunnustust; sellega võrreldav on ehk ainult jumal, näiteks noorema keelepruugi väljendites jumala äge või jumala lahe, mis annavad hinnangule juurde veidi pidulikkust. Mõnikord tundub, et emotiivselt on need ühe ja sama mündi kaks külge, kusjuures pagan kõlab mõnusamalt ja…
3 minutit
Uue Maailma muinasrahvad eesti keeles
Kolumbuse-eelse Ameerika kõrgkultuure ja üldse indiaani põlisrahvaid käsitlevaid eestikeelseid raamatuid on viimase poolsajandi jooksul ilmunud paarikümne ringis. Võttes arvesse eesti rahva väiksust, samuti pikka aega kestnud nõukogude aja kirjastamispoliitikast põhjustatud raskusi, on seda üllatavalt palju, nagu näiteks ka Lõuna-Aasia ja Kaug-Ida kultuuriruumi kõrgklassika tõlkeid, mille üllitamisega on väsimatult ja takistuste kiuste tegelenud Linnart…
8 minutit
Sotsiaalsuse mitu tahku
Kas sotsiaalne närv või sotsiaalne närvilisus?
Kirjanduse kui nähtuse omaduseks on see, et ta on sotsiaalne. Tegu on ühe inimese (autori) sõnalise eneseväljendusega teisele (lugejale, kuulajale) ning seega eeldab kirjandus suhtlust, nende kontakti. Rääkides sotsiaalsusest kirjanduses (või sotsiaalsest kirjandusest), peetakse tavaliselt silmas siiski midagi muud, ühiskondliku olukorra, ühiskondlike küsimuste ja probleemide kajastamist ja käsitlemist. Eesti viimaste aastate…
Kirjanduse kui nähtuse omaduseks on see, et ta on sotsiaalne. Tegu on ühe inimese (autori) sõnalise eneseväljendusega teisele (lugejale, kuulajale) ning seega eeldab kirjandus suhtlust, nende kontakti. Rääkides sotsiaalsusest kirjanduses (või sotsiaalsest kirjandusest), peetakse tavaliselt silmas siiski midagi muud, ühiskondliku olukorra, ühiskondlike küsimuste ja probleemide kajastamist ja käsitlemist. Eesti viimaste aastate…
3 minutit
Ene Mihkelsoni kirjutamisest
Mõtted, mis tekkisid Märt Väljataga arvustust “Ma müüsin su, sa müüsid mu” (Sirp 25. V) lugedes.
2 minutit
Valge laeva pankrot
Mustjala valla valu Saaremaa süvasadama ja Sulev Keeduse joodikutefilmi “Jonathan Austraaliast” taustal.
11 minutit
Kaja Kits-Karmi salapärane looming
Kaja Kits-Karm on vana kindel tegija nahakunstis, kes oma ranges-malbes tagasihoidlikkuses kolleegide seas kõrgelt hinnatud, ent avaramal kunstimaastikul piisava tähelepanuta jäänud. Tema näitus kompaktses ruudukujulises Hopi galeriis jääb silma ja teeb rahutuks.
2 minutit
Tallinna moemaja – nõukogudeaegse moe lipulaev
Tallinna moemaja loomist tähistava juubelinäituse täienduseks.
3 minutit
Catlin Kaljuste
Firmamärk Hula on viis aastat turul olnud. Mida see on andnud tegijatele, noortele moe- ja tekstiilikunstnikele ja kuidas on tarbijad selle vastu võtnud?
2 minutit
Sirge superreaalsed digipanoraamid
“Kui te ülisuurel fotol näete üheaegselt riigikogu saali lage ja põrandat, siis ei pruugi te veel olla keerulistel aegadel mõistust kaotanud ega purjus – tänase digitehnikaga on see täiesti võimalik.” Nii juhatab Eesti Arhitektuurimuuseumi Peeter Sirge digitaalseid panoraame tutvustava näituse “Sfäärilised ruumid” sisse saatetekst. 360×180 kraadi fotopallid paljastavad meile tuttavate ruumide uue olemuse, kutsudes…
2 minutit
Erkki-Sven Tüüri ooper “Wallenberg”
Üks alguspunkt: Dortmundi ooperiteater tellis helilooja Erkki-Sven Tüürilt ooperi näitekirjaniku ja lavastaja Lutz Hübneri libretole “Wallenbergs Tod”. 2001. aasta 5. mai esietendus šokeeris saalis istunud vanemat generatsiooni suureformaadilise totalitaarsümboolika eksponeerimisega. Eesti kultuuriavalikkus on aga oodanud Tüüri seni ainsa lavateose “kojusaabumist” – ikkagi esimene eesti ooper, mis sündinud võõramaisel tellimusel.
3 minutit
Eesti muusikahariduse foorum
23. mail toimus EMTA kammersaalis Eesti Muusikanõukogu eestvedamisel ja Olav Ehala juhtimisel Eesti muusikahariduse foorum. Selletaolisena esimene meie muusikalisel haridusmaastikul. Oli omajagu sümboolnegi, et ürituse avas kultuuriminister Laine Jänes ning lõpetas haridusminister Tõnis Lukas. Terve päeva kestnud mõttetalgutel kuulati ettekandeid (neid oli tervelt 14) erialaspetsialistidelt, vaagiti meie muusikahariduse sõlmpunkte, analüüsiti mitmete kitsaskohtade põhjusi ning arutati…
4 minutit
Kas muusikaharidus on Eestis jätkusuutlik?
Viimasel aastakümnel on Eestis peetud palju konverentse ja seminare, kus kõikvõimalike valdkondade inimesed on esitanud endale küsimuse, kas nad on jätkusuutlikud ehk arenguvõimelised. Järelikult osutub ajakohaseks sama küsimus ka ühenduses muusikaharidusega. Vastus sõltub minu arvates eelkõige aga sellest, millest räägitakse, kui räägitakse muusikaharidusest.
23. mail räägiti muusika- ja teatriakadeemias foorumil väga paljudest nii…
23. mail räägiti muusika- ja teatriakadeemias foorumil väga paljudest nii…
5 minutit
Muusikahariduse alustest
On raske ülesanne rääkida muusikaharidusest olukorras, kus valitseb üldine arusaam, et kõik, mis muusikas praegu meie ümber toimub, on ühtmoodi hea. Kõige parem. Parim näib olevat, kui kõike on seinast seina – kõik ühte patta, nii ida kui lääs, kommerts ja ajaviide ning etno. Uus muusika on huvitav, vana jälle hea. Klassikaline muusika on siis see…
3 minutit
Mõningaid tähelepanekuid muusikahariduse algastme kohta
On suurepärane, et meie muusikahariduse süsteem pakub igale noorele, kes on huvitatud pillimängu õppimisest, laulmisest või osalemisest kooride töös, päris palju valikuid, et saada endale sobiv muusikaline alusharidus. Täna on meie haridusmaastikul 87 muusikakooli, millele lisandub järjest alternatiivseid muusikaõppimise võimalusi mitmete stuudiote, eramuusikakoolide ja koolituskeskuste näol.
Kui vaadata lähinaabreid Skandinaavia…
Kui vaadata lähinaabreid Skandinaavia…
3 minutit
Neeme Järvi 70? Dirigent!
26. mail Estonia kontserdisaali sisenenu tähelepanu tõmbas endale lühtrite vahel asuv ebatavaline õhupallikujuline valgusallikas, pigem kunstlik kuu kui päike. Selgus, et Neeme Järvi sünnipäevakontsert ERSOga salvestatakse DVD-le. Lootus jääb, et meiegi siin kunagi seda osta või näha saame, kuna salvestaja ei olnud kodumaine.
8 minutit
Diskuteeriks natuke
Kadri Leivategija juhib oma artiklis tähelepanu päris mitmele üldhariduskoolide muusikaõpetuse probleemile, kuid eraldi rõhuasetusena joonistub välja siiski küsimus, miks on ühte raamatusse koondatud nii palju materjali ühe üldhariduskooli õpiku, täpsemalt VII-VIII klassi “Lauliku” kohta (siinkirjutaja kaasautoriks). Leivategija väitel näib olevat ilmselt mõeldamatu omandada kahe aasta jooksul teadmisi india, hiina, araabia jt kaugete maade kultuuride muusika alal ning…
1 minut
Elagu film! Cannes’i pidupäev sai läbi
Cannes’i 60. filmifestivali kohta võib teha vähemalt kolm üldistust. Esiteks, võistluskava oli mitmekesine ja kõrgel tasemel. Teiseks, paljudes filmides andsid tooni väga head naispeaosatäitjad. Kolmandaks, algusest peale loodeti üllatust Ida-Euroopast, sest eelmise aasta võitja Inglismaa polnud võistluses esindatud, samuti olid väljas Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.
4 minutit
Kas regi on popp?
Järvamaal Väätsa koolis peeti kolmas koolinoorte pärimusmuusikafestival “Regilaul uues kuues”. Regilaul ja selle uuendamine või mitteuuendamine on olnud eesti kultuuritegelastele probleem nüüd juba üle saja aasta. Millisel kujul on siis sellele pakutud lahendid jõudnud tänapäeva koolinoorteni?
7 minutit
2007. aasta Kristjan Raua preemia
Kristjan Raua preemia laureaadid selguvad paljuski õnneloosi tulemusena: paarikümne väärilise kandidaadi hulgast langeb loos neljale, kes saavad kunstnike liidu volikogu salajasel hääletusel kõige rohkem hääli.
2 minutit
