2007-21 (3161)
Köide kohustuslikku kirjandust
Jaan Kaplinski “Seesama jõgi” ergutab päevakajalisi mõtisklusi.
Jan Kaus nimetas 4. mai Sirbis Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” mastaapseks romaaniks, mille tõttu proosa-aasta 2007 positiivsena meelde jääb. Kärt Hellerma leidis Eesti Päevalehes (12. V), et autor on tugevast tõetundest endale trumbi teinud ja selle romaanikirjanikuna kõvasti maksma pannud. Märt Väljataga on…
Jan Kaus nimetas 4. mai Sirbis Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” mastaapseks romaaniks, mille tõttu proosa-aasta 2007 positiivsena meelde jääb. Kärt Hellerma leidis Eesti Päevalehes (12. V), et autor on tugevast tõetundest endale trumbi teinud ja selle romaanikirjanikuna kõvasti maksma pannud. Märt Väljataga on…
6 minutit
Eastanbul ja Eastonia
Tallinn kuulub disainituse astmelt pigem Aasiasse kui Euroopasse.Hermann von Keyserling, eesti filosoof Raikküla mõisast, on oma raamatus mõista andnud, et kodustest asjadest arusaamine tuleb laia maailma tunnetamise kaudu. See iseenesest loomulik tõde meenus mulle İstanbulis mai esimesel nädalal, kui olime jõudnud sinna tudengitega Türgi igakevadisele graafilise disaini festivalile, mida korraldab…
3 minutit
Disainiaastaga on astutud pikk samm disaini vajalikkuse teadvustamise suunas
Disainiaasta vestlusringis osalesid Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja Martin Pärn, graafilise disaini osakonna juhataja Ivar Sakk ja graafilise disaini osakonna dotsent Kristjan Mändmaa, disaini innovatsioonikeskuse juhataja Katri Ristal, disainiaasta projektijuht Riin Kranna-Rõõs, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova ja Eesti Ekspressi arhitektuuri- ja disainitoimetaja Karin Paulus, küsitles Sirbi kunstitoimetaja Reet…
12 minutit
Disain ja kuritegu
“Disain on kõikjal meie ümber, ka linnaruumis. Näitusel tähistame linnaruumi igapäevaobjekte meie ümber – prügikastid, pingid, bussiootepaviljonid, postkastid, sildid, teetõkked, telefoniputkad, liiklusmärgid jne – ning anname täiendavat informatsiooni iga eseme kohta.”
3 minutit
Mida teeb tarbekunsti- ja disainimuuseum?
Ideedest ja tulemustestTarbekunstimuuseum tegutses rahulikult aastakümneid kunstimuuseumi osana ja see oli igati viljakas aeg nii kunsti kogumise kui eksponeerimise osas. 2001. aastal loodi mitmete asjaolude hindamisel muuseumi alakogudele lisaks disainikogu. Kogu eesmärgiks seati tegelemine pärandi selle osaga, mis tundus, et on mingitel põhjustel jäänud kogumis- ja säilitamisfunktsiooniga institutsioonide süstemaatilise tegevuse…
2 minutit
Surivoodil silmitsi läbikäidud eluga
Helsingi Temppeliaukiokirkkos toodi 16. aprillil uuesti lavale Joonas Kokkoneni ooper “Viimased kiusatused” (“Viimeiset kiusaukset” esietendus 1975. aastal). Muusikaringkondades peeti soome sümfonisti Joonas Kokkoneni (1921–1996) Sibeliuse mantlipärijaks. Loomingulise tegevuse kõrval oli ta aktiivne tõsise muusika eestkõneleja, osaledes kõikvõimalike soome muusikaühenduste töös, ning 1963. aastal valiti ta akadeemikuks. Rahvusvahelise tunnustuse tõi talle…
4 minutit
Lembit Orgse Bachi “Inglise süitidega”
Pianist ja pedagoog Lembit Orgse on oma doktoriõpingute ajal Eesti muusika- ja teatriakadeemias saanud oma pikaaegsest süvenemisest barokkmuusikasse nii mõndagi realiseerida. Tulemuseks on sellel kevadhooajal olnud kolm esinemist: kammerkontsert itaalia barokkmuusikaga ning Bachi “Prantsuse süitide” ja “Inglise süitide” esitused. Tema valmiv doktoritöö käsitleb generaalbassiga seotud küsimusi.
Johann Sebastian Bachi interpretatsioon on…
Johann Sebastian Bachi interpretatsioon on…
1 minut
Mahleri Kaheksas ei mahu Eestisse
Gustav Mahler (1860–1911) on ise öelnud oma VIII sümfoonia kohta: “Teistes (minu) teostes oli kõikjal subjektiivne tragöödia, aga see on suure rõõmu allikas.” 1906. aastal valminud monumentaalne teos tuli esiettekandele autori juhatusel Münchenis 1910. aastal. Erinevalt senisest Mahleri loomingust sai Kaheksas tohutu menu osaliseks ja kohe korraldati ka kordusesitus. Ettekanne…
2 minutit
Wagneri galakontsert
Richard Wagneri gala oli läinud laupäeval üles ehitatud hea tunnetusega. Oli tehtud kõik, et ka see kuulaja, kes võib-olla esmakordselt kohtus Wagneri pompoossusega, juhatada pikkamööda nendesse müstilistesse sfääridesse. Hästi mõjus ka konferansjee Mart Mikk oma kommentaaridega.
Kontsert algas ooperile “Nürnbergi meisterlauljad” avamänguga ja kooriga ooperi “Tannhäuser” II vaatusest. Selge see, et…
Kontsert algas ooperile “Nürnbergi meisterlauljad” avamänguga ja kooriga ooperi “Tannhäuser” II vaatusest. Selge see, et…
2 minutit
Aadelliku väärikusega ansambel
Ysaye Quarteti (Prantsusmaa) akadeemilisest esinemisest õhkus Euroopa traditsioonilist aadellikkust. Klassikaliste kammeransamblite kontserdid pole teatavasti mitte kõige populaarsem žanr, nii et ülearu tihti neid ei korraldata. Küll on aga Eesti Kontsert pakkunud kammermuusika gurmaanidele hinnalisi õhtuid: kevadhooajal esines Estonia kontserdisaalis Griegi trio, sügisel Tokyo String Quartet.
Ysaye kvartett tõestab, kuidas maailmas valitseva…
Ysaye kvartett tõestab, kuidas maailmas valitseva…
2 minutit
Vaimustavalt nauditav
Luule pildistamisel ehk selle nähtavaks joonistamisel on konkreetsemad raamid kui sellesama, sõnast lähtuva luule sisesilmi ettemanamisel ehk kujutlemisel. Ülesjoonistatu on materiaalne, fikseeritud visuaalsus, aga fantaasias voolavad raskesti piiritletavad, kunstile kätteandmatud assotsiatsioonid, rääkimata hoopis imaginaarsetest unenägudest. Omaette probleem on sõnalise luule lätted, mõjurid, tõukejõud. Kõiki loomingu allikaid tumedale teadvustamatusele taandada oleks…
4 minutit
Cannes’i esimese viispäevaku vaatamismõnu
Eesti film teeb esimesi sammukesi vaibal, esialgu siiski veel sinisel, mitte punasel.
Mul oli võimalus maailma suurimal kinolaulupeol seekord viibida üksnes alguse otsas. Filmifestivali esimese poole kaks tähelepanuväärsemat võistluskava filmi puudutasid ootamatult laste teemat. Esiteks Rumeenia lavastaja Christian Mungiu film “Neli kuud, kolm nädalat ja kaks päeva”, kus räägitakse noorte naiste…
Mul oli võimalus maailma suurimal kinolaulupeol seekord viibida üksnes alguse otsas. Filmifestivali esimese poole kaks tähelepanuväärsemat võistluskava filmi puudutasid ootamatult laste teemat. Esiteks Rumeenia lavastaja Christian Mungiu film “Neli kuud, kolm nädalat ja kaks päeva”, kus räägitakse noorte naiste…
6 minutit
SVETLAN SEMENENKO 26. XI 1938 – 18. V 2007
Eesti Kirjanike Liit mälestab oma kauaaegset liiget Svetlan Semenenkot, kes lahkus siitilmast 18. mail.
Svetlan oli hästi andekas ja töökas, hasartne ja visa inimene. Nooruses tegi ta mitmeid järske ümberotsustusi oma kutsumuse äratundmise teel. Sündinud Leningradis, kasvanud ja koolis käinud evakuatsioonis Galitšis Kostroma oblastis, läks ta sünnilinna tagasi, et hakata töö…
Svetlan oli hästi andekas ja töökas, hasartne ja visa inimene. Nooruses tegi ta mitmeid järske ümberotsustusi oma kutsumuse äratundmise teel. Sündinud Leningradis, kasvanud ja koolis käinud evakuatsioonis Galitšis Kostroma oblastis, läks ta sünnilinna tagasi, et hakata töö…
1 minut
Maagilised nukud vallutavad Tallinna
“Tallinn Teater Treff” on uus nimi Eesti festivalikaardil. Nimi küll uus, aga minevik aastatepikkune. Festival on välja kasvanud 1991. aastal Eestis alguse saanud Läänemere maade nukuteatrifestivalist. 28. mail saab hoo sisse hoopis mahukam ja mastaapsem teatripidu, kus, nagu pealkirigi vihjab, ei kohtu mitte ainult Läänemeremaade teatritrupid, vaid osalejaid on tervest…
1 minut
Miks on nukuteater eriline?
Meelis Pai, nukuteatri direktor, festivali “Tallinn Teater Treff” peakorraldaja
Mille poolest on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka “Tallinn Teater Treff”, ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige…
Mille poolest on nukuteater eriline? Nukuteatril ei ole rahvust ega keelt. Eestis on nukuteater eelkõige lasteteater ja vähem noortele ja täiskasvanutele suunatud teatrivorm. Samas, nagu tõestab ka “Tallinn Teater Treff”, ei ole see mujal maailmas sugugi nii. Nukkudega mängimine seostub eelkõige…
5 minutit
Meie igapäevane paanika
XXI sajandi tõbi: isegi kui mind miski otseselt ei ohusta, olen ikkagi hirmust halvatud.
Põhjusi, miks neid kaht lavastust – suurelt reklaamitud ja vähe kiidetud Laura Cunninghami naistekat “Beautful Bodies” ja armsusepedaalil sõtkuvat vaoshoitud Axel Hellsteniuse ja Ingvar Ambjørnseni “Ellingut” koos ühes artiklis mitte käsitleda, on esmapilgul muidugi mitmeid. Esimene…
Põhjusi, miks neid kaht lavastust – suurelt reklaamitud ja vähe kiidetud Laura Cunninghami naistekat “Beautful Bodies” ja armsusepedaalil sõtkuvat vaoshoitud Axel Hellsteniuse ja Ingvar Ambjørnseni “Ellingut” koos ühes artiklis mitte käsitleda, on esmapilgul muidugi mitmeid. Esimene…
5 minutit
Kära Cannes’i püünel ja Mustjala valla vaestemajas
Meedia kägistab mitmel moel ja iga päev vähegi lugejat. Kes lugeda ei viitsi, sellel on kõrvad ikkagi peas ja möla muudkui purtsub igasugustest plärakastidest siin tööstusjärgses infoühiskonnas, kus on vaja eelkõige meelelahutust ja vahest veidi kunstigi. Muusade vallas ei näigi enam muud võimalust avalikkuse huvikünnist ületada kui appi võtta skandaal…
2 minutit
Aitab sotsiaalpartnerlusest
Käib riigi osalusega ettevõtete nõukogude tööpostide jagamine. Alati on selles tegevuses olnud tugevaid draamaelemente. Et asi on avalik, siis saab kohtade jaotamise käigus ilmtingimata kannatada nii erakondade kui riigivõimu maine. Sest kuigi see võib olla ekslik, on tugev mulje, et kohti nõukogudes ei jaotata mitte asjatundmise ja aususe alusel, vaid…
2 minutit
Ja nende igapäevast lobi…
Iga 4-5 aasta tagant valime valimisjaoskonnas hääletades kandidaadi, kelle eluvaade ning sise- ja välispoliitilised arusaamad meie omadega kattuvad ning volitame teda enda nimel poliitikat tegema. Kõik oleks justkui hästi, kuid siis ilmub kulisside tagant välja… lobist.
4 minutit
Arvamusliidri arutlus
Enn Soosaare raamat täidab tühiku, mis valitseb täiskasvanud inimese lugemislaual.
5 minutit
Tõde ei ravi
2005. aasta novembri rahutused Pariisis algasid sellest, kui kaks araabia päritolu noorukit, keda arvati põgenevat sissemurdmiskatselt, jõujaama territooriumile ronides surma said. Sellele järgnes kolm nädalat märatsemist, mille käigus põletati umbes 10 000 autot, lõhuti pea 250 avalikku hoonet, haavati üle 200 politseiniku ja võeti kinni ligi 5000 inimest. Prantsusmaa vahtis…
2 minutit
Hitler tarvis!
Väidetavasti ütlevad sedamoodi eesti neonatsid “Heil Hitler!” asemel. Ian Kershaw raamatu eesti keelde tõlkimine natsimeelsust meile juurde ei tekita. Vastupidi, Kershaw võib ehk mõne neonatsi, kes need seitsesada lehekülge läbi jaksab lugeda, ümbergi veenda. Sellist raamatut Adolf Hitlerist on tarvis küll. Nimelt on Kershaw seal esitanud Hitleri usutava kujuna, seega…
8 minutit
Ühiste kannatuste erinev valu
Kevadine rahutus ja kevadised rahutused sunnivad otsima sobivaid sõnu toimuvast arusaamiseks. Siin võiks abiks olla ka psühhoanalüütiline vaatepunkt (pikemalt samal teemal vt Akadeemia 2004, nr 11, “Agressiivsus ühiskondlike muutuste ajal”).
Ühiseks teeb Eesti kodanike ja Eestile lojaalsete inimeste tee nende inimestega, kes veel oma kohta ei ole leidnud, nii Eesti riigis…
Ühiseks teeb Eesti kodanike ja Eestile lojaalsete inimeste tee nende inimestega, kes veel oma kohta ei ole leidnud, nii Eesti riigis…
5 minutit
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld?
Eesti keele õppimine ja oskus on Eesti riigis oluline.Pärast nn pronksiöid on mitmel korral märgitud, et integratsioon on liiva jooksnud. Integratsiooniprogrammile on süüks pandud selle liigset keskendumist eesti keele õppele, piisava tähelepanuta olevat jäänud lõimumise teised küsimused. Siinse kirjutise ülesanne ei ole riikliku integratsiooniprogrammi tugevuste ning puuduste igakülgne analüüsimine. Eesmärgiks…
3 minutit
Pealelend
Birute Klaas, Eesti keelenõukogu esimees
Kas Eesti võõrkeelepoliitikas on eraldi tähelepanu pööratud ka Eesti regionaalse suhtluse ja koostöö tõhustamise vajadusele, s.o lähinaabrite lätlaste ja leedulaste keele õpetamisele? Eraldi valdkond on sugulasrahvastega suhtlemine ja nende keelte õpetamine. Kas võõrkeelepoliitikas kajastub ka see suund? Või jääb see kõik väljapoole Euroopa Komisjoni keelepoliitilisi…
Kas Eesti võõrkeelepoliitikas on eraldi tähelepanu pööratud ka Eesti regionaalse suhtluse ja koostöö tõhustamise vajadusele, s.o lähinaabrite lätlaste ja leedulaste keele õpetamisele? Eraldi valdkond on sugulasrahvastega suhtlemine ja nende keelte õpetamine. Kas võõrkeelepoliitikas kajastub ka see suund? Või jääb see kõik väljapoole Euroopa Komisjoni keelepoliitilisi…
1 minut
ÕS
Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu. Paraku on sõnaraamatu maht piiratud ja seetõttu ei ole võimalik ebasoovitavate sõnade juures anda hinnangule pikemaid põhjendusi. Seda aitavad korvata ÕSi koostajate ja teiste keelenõuandjate kirjutised keelenõuandekogumikes, ajakirjas Oma Keel, ajalehtedes,…
1 minut
“Ma müüsin su, sa müüsid mu”
“Ahasveeruse unega” võrreldes on “Katkuhaud” märksa fookustatum ja lugejale vastutulelikum teos.
Lugu on Ene Mihkelsoni uues romaanis üldjoontes sama mis eelmises. Minajutustaja on naine, kes on sündinud 1944. aastal Kesk-Eesti külas, mille hävituspataljonid olid kolm aastat varem maha põletanud. Tema isa, kelle nimi “Ahasveeruse unes” on Meinhard ja “Katkuhauas” Valter, oli…
Lugu on Ene Mihkelsoni uues romaanis üldjoontes sama mis eelmises. Minajutustaja on naine, kes on sündinud 1944. aastal Kesk-Eesti külas, mille hävituspataljonid olid kolm aastat varem maha põletanud. Tema isa, kelle nimi “Ahasveeruse unes” on Meinhard ja “Katkuhauas” Valter, oli…
4 minutit
