2007-14 (3154)

Vastukäivad teated ja vastakad tunded

 
Hakkasin mõnu ja kaasaelamisega lugema peatoimetaja “Vastukäivaid teateid keelerindelt” 16. skp lehest. Väga meeldis tähelepanek, et muidu hästi mõeldud emakeelepäev hakkab omandama sarnaselt naistepäevaga aasta ülejäänud päevadel volilt põrsatsemist lunastavat varjundit. Kirjutise lõpus siltide ja nimede kohta öeldu aga viis näpud klahvidele.

Sotsia: rahvale

 
TEISIPÄEV, 10. aprill

Raamatututvustus

Hieronymus
KUULSATEST MEESTEST

Juhanid

Siiras Smedsi “Kajakas” Von Krahli teatris
 

Kokkusaamised näitlejatega

Kaks raamatut muugivad näitleja mõtteilma erinevalt lahti.
 

Teekond nähtamatu näitlejani

Yoshi Oida, Nähtamatu näitleja. Inglise keelest tõlkinud Peeter Raudsepp.
Eesti Teatriliit, 2007. 150 lk.

Õnne valem

 
 

Vorst vorsti vastu

 
Läks lahti! Riigikogu tuli lõpuks kokku ja valijad hakkavad sealt nüüd igal tööpäeval oma tahtmist saama. Saavad needki, kes valimas ei käinud. Paistab, et presidendi avakõne selgroo moodustanud mahitus haarata täitevvõimu käest endale tagasi rohkem otsustusõigust, leidis valdavalt positiivse vastukaja ka rahvaesindajate, mitte ainult rahva ridades.

Kirjandus – ärkav majandusharu

Intervjuu Eesti Kirjanike Liidu vastse esimehe Karl martin Sinijärvega.
 

Ülioptimistlik koalitsioonileping Marsilt

Rahvuslike sugemetega feodaalne patriarhaat ei ole kohane  XXI sajandi avatud maailmas ellujäämiseks.
 

Kaksikkirves:Müütiline varjupaik

 
Saksa filosoof Peter Sloterdijk on 2001. aastal ilmunud raamatus “Päike ja surm” arutlenud nüüdsete rahvusriikide üle, leides, et need püsivad kujuteldavate kogukondadena, mille aluseks on teatav poliitiline fiktsioon. “Tänapäeva poliitika põhieesmärk on majutada tohutu inimhulk ühise etnilis-kultuurilise katuse alla, andes neile ka töökava ja varustusprogrammi. Mulle tundub, et praegusi riike…

Eesti humaniora häirekellad

Kunstlikult peale surutud turumajanduslik teadustootmise mudel sunnib käsitlema õõnsalt kõlavaid ja vähe läbi mõeldud teemasid.
 

Vabadus ja loobumine massiühiskonnas

 
Meie liberaalide arusaam individualismist on üsna üheülbaline ja piiratud.

Kultuurile tuleb tagasi anda loomulik koht sootsiumis

Intervjuu Nordrhein-Westfaleni riigikantselei kultuuriameti direktori Peter Landmanniga.
 

Uus kunst vanadesse kirikutesse

Kölni Püha Peetruse jesuiidikirik
 

Pealelend:Friedhelm Mennekes

Kuidas tekkis huvi kaasaegse kunsti vastu?
Ma ei puutunud kunstiga kokku ei koolis ega ka hiljem jesuiitide juures. Olin kirikuõpetaja Frankfurdi äärelinnas Niedi kirikus. Seal sain tuttavaks ühe vana kunstniku Georg Heckiga, kes oli olnud Max Beckmanni õpilane, kui too õpetas Frankfurdis 1925–1933. Natsid olid põletanud tema varasemad tööd, sõda hävitanud…

Loomulik ja loominguline koostööprojekt “Ruhrpott”

Goethe Instituudi kultuuriprogrammide referenti Heli Meistersoni küsitleb Reet Varblane

Õigluse idee Mats Traadi luules

Eemalduv Sokrates* 
 

Tsunfti siseasjad said aetud

 
Kirjanike liidu tänavust üldkogu ja uue esimehe ning juhatuse valimisi varjutas seekord kistud kõmuhõng: mitu esimehekandidaati taandas end, üks neist juhatuse poole esimesi pähe karanud uitmõtteid (mis langesid minu arvates kuskile kontrollimatu udutamise ja laimu vahele) loopides – kandidaate nägemusi saab lugeda eelmisest Sirbist. Lõpuks jäi ainsana pingile (taburetile) vaid…

Enesevaatleja enesepiitsutused

Paranoia moodustab Kivi reisielamustest suure ja tähelepanuväärse osa.
 

Tammerraamatuist parim!

 
Lauri Vahtre, Absurdi impeerium. Tammerraamat, 2007. 208 lk.

Pealelend: ANNELI PORRI

 
Mis mulje jättis esimene “Portfolio Café”?

Jeesus mängiti lähedaseks

 
J. S. Bachi Matteuse passioon: EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR, TALLINNA KAMMERORKESTER ja solistid PAUL HILLIERI dirigeerimisel Tallinna metodisti kirikus 25. III.

Improviseerivad baRockivirtuoosid

“Itaalia baROCKi virtuoosid”:
ANDRES MUSTONEN BAND

Tormise rahva laul ja meie

Eesti (muusika päevade) (pea)heliloojale mõeldes.
 

KÕLAKODA – unistus isekõlavast kõlakojast

 
Kõlakoda töötleb informatsiooni. Kõlakoda võib olla, kuid informatsioon peab olema. Nõnda võiks parafraseerida üht nüüdisfüüsika tõdemust, et kõik tuleb informatsioonist. Sest muusika ei ole midagi muust maailmast eraldatut. Lõppkokkuvõttes kannab muusika informatsiooni. Nii kalk kui see emotsionaalsele muusikule võib tunduda, on ka tema loomingu mõju inimesele põhimõtteliselt väljendatav informatsiooniteooria mätta…

Filmi tehakse ikkagi eelkõige oma mõistusega

Vestlusring filmiõpetusest Eestis.
Vestlusring filmiõpetusest Eestis.

Tähistaevas Tennisepalees

Soome mängufilmi 100. aastapäevale pühendatud näitus Helsingis
Veebruari keskpaigast kuni 29. aprillini on Helsingi kobarkino Tennispalatsi ülakorrusel asuvas kunstimuuseumis väljas näitus “Tähistaevas – filmitähti soome filmi kuldajast”. Finnkino, mis Tallinna CCPs pakub peamiselt vaid head kommertsi ja popkorni, on Helsingis olnud sunnitud kinomaja katuse all sallima kaht suurt galeriid ja…

NRW on tantsiv maa

 
Sirp