Euroopa haritlaskond, Eesti oma kaasa arvatud, vaatab Vana Maailma islamistumist tuima osavõtmatusega pealt.
Just sellistest komponentidest, riikliku surve, vaesuse ja lihtsuse sümboleist, koosnevad jõululoo dekoratsioonid. Lapsuke, kes sündis nendesse oludesse, püüdis sirgudes lunastada maailma sõnumi abil, mis mõistis hukka ülearuse kahmimise ja upsakuse ning hindas sedasama vaesust ning lihtsust.
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: MIKK MURDVEE (viiul) ja STEN LASSMANN (klaver) Kadrioru lossis 16. XII.
“Jõulujazz”: RINNERADIO (Soome) Kaarli kirikus 13. XII ja THE BAYS (Suurbritannia) Rock Cafés 14. XII.
Prantslastega on nagu rebastega – neid kui niisuguseid pole olemas. On olemas emased ja isased rebased, kõrbe- ja polaarrebased ning meie kodused punarebased, analoogselt räägivad prantslased endist kui normandlastest, bretoonidest ning pariislastest. Prantslasteks saavad nad vahetevahel – enamasti sõjas kellegi vastu, peetagu seda või jalgpalliväljakul.
Kas oledki nüüd selline konkursihai ja hakkad üle maailma peapreemiaid tooma nagu hiljuti Hispaaniast Férroli rahvusvaheliselt pianistide konkursilt?
FILM
AADAMSOO, MARTIN. Digitaalne homme. Nr 2, lk 16.
Kontsert “Jõuluaaria”: RISTO JOOST (kontratenor), OLEV AINOMÄE (oboe) ja ANDRES UIBO (orel) Niguliste kirikus 15. XII.
Ott Kurs, Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006. 496 lk.
Tagasivaade Eesti filmiaastale 2006
Jah, võib-olla on tõesti täna liigsete (ehk tõeliste) ideaalidega olla idiootne. Samas pole ju teada, millised ja kui palju on liigsed. Ega vist eetikastki pole täna popp rääkida, Suured ja Koledad on sellegi termini ja selle taga peituva sujuvalt avalikult naeruvääristanud.
Lehemagnaat Hans H. Luik on saanud meie ajakirjandusmaastikul endale kõva konkurendi: suurärimees Oliver Kruuda ostis ära just ajakirjad Just, Muumi, Basket, Sporditäht ja Ärielu. Tükikese ka Põhjarannikust. “Hea ost,” öeldakse vist selle peale. Igatahes pole juba algaval aastal Edgar Savisaarel ja Villu Reiljanil põhjust süüdistada kallutatud jõude ega õukonnameediat, sest…
Lea Tormis käsitleb iga uut teatrinähtust ajalooliste teadmiste ja isikliku elu kogemuste taustal loodides.
Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte. Koostanud Kerttu Soans, kirjastanud AS Maaleht, 2006.
Teatriaastat 2006 jääb pigem meenutama konservatiivne alalhoidlikkus kui irriteeriv mässumeelsus.
Tänavune arhitektuurikonkursside aasta algas mäletatavasti suure pauguga: 16. I tehti teatavaks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemused. Tõusis diskussioon, et mitte öelda kisa, millist pole kaua ühegi võistluse ümber käinud. Eesti rahva tüliõunaks ristitud võidutöö “Memory Field” (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) poolt- ja vastuargumendid liikusid…
Pilt: Nädal Pildis, nr 24, 1939. Sõna: Majapidamise ja Keedukool,“ Söökide valmistamise õpetus”. Toimetanud keedukooli tegelased Tallinnas 1906. Kõikjal kaks takti muudetud.
Tootmine Aasiasse, kultuuritööstus ja finantssektor Euroopasse
Pärast ajutist vaikust ja sitket positsioonihoidmist kaevikutes läks 2005. aastal vilgas lahingutegevus Eesti kodusõja rinnetel jälle lahti. See on sõda, mis loksus sujuvalt üle eelmise aastavahetuse, ja paistab, et loksub nüüd ka üle eesseisva. Ja ega see päris sõda polegi, vaid ärajäänu hale aseaine. Pooltel selles sõjas on mitmeid hüüdnimesid,…
Selle aasta olulisim eesti keeleruumi mureküsimus paistab olevat eesti keele prestiiži langus (väljendub ennekõike ametliku keelekasutuse taseme languses ja selles, et eestikeelses kõrgkoolis on tekkinud vajadus väljendusõpetuse õppeaine järele) ja kasutusala ahenemine. Mõelgem üleilmastumisele, lähiaja rahvastikuprotsessidele Eestis, 2007. aastale kui tööjõu vaba liikumise aastale Euroopa Liidus, võrgustumisele, suure hulga eesti…
Näitusesari “Story” osutas eelkõige sellele, et narratiiv muutub ajas ja muudab aega.
Ajastu kroonikust ja kriitikust Ropsist sai eluõhtuks druiid, kellena ta ise kunstnikku ja loojat alati oli kujutlenud.