2006-46 (3140)

Miks jääb ideoloogiate tõus hukkamõistuta?

 
Euroopa haritlaskond, Eesti oma kaasa arvatud, vaatab Vana Maailma islamistumist tuima osavõtmatusega pealt.

Kuulab maad: Rahvaloendus, sõim ja pudulojused

 
Just sellistest komponentidest, riikliku surve, vaesuse ja lihtsuse sümboleist, koosnevad jõululoo dekoratsioonid. Lapsuke, kes sündis nendesse oludesse, püüdis sirgudes lunastada maailma sõnumi abil, mis mõistis hukka ülearuse kahmimise ja upsakuse ning hindas sedasama vaesust ning lihtsust.

Traditsiooniline sonaatide õhtu rõhuga eesti muusikal

 
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: MIKK MURDVEE (viiul) ja STEN LASSMANN (klaver) Kadrioru lossis 16. XII.

Jääd tulle ja tuli jääkuubikus

 
“Jõulujazz”: RINNERADIO (Soome) Kaarli kirikus 13. XII ja THE BAYS (Suurbritannia) Rock Cafés 14. XII.

Prantslastega on nagu rebastega

 
Prantslastega on nagu rebastega – neid kui niisuguseid pole olemas. On olemas emased ja isased rebased, kõrbe- ja polaarrebased ning meie kodused punarebased, analoogselt räägivad prantslased endist kui normandlastest, bretoonidest ning pariislastest. Prantslasteks saavad nad  vahetevahel – enamasti sõjas kellegi vastu, peetagu seda või jalgpalliväljakul.

Teod: MIHKEL POLL, pianist

 
Kas oledki nüüd selline konkursihai ja hakkad üle maailma peapreemiaid tooma nagu hiljuti Hispaaniast Férroli rahvusvaheliselt pianistide konkursilt?

Sirp aastal 2006

FILM
AADAMSOO, MARTIN. Digitaalne homme. Nr 2, lk 16.

Valguskiired pimedas ajas

 
Kontsert “Jõuluaaria”: RISTO JOOST (kontratenor), OLEV AINOMÄE (oboe) ja ANDRES UIBO (orel) Niguliste kirikus 15. XII.

Eesti pealinn Võhmasse

Ott Kurs, Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006. 496 lk.
 

Kool Pärnaga ja Pärnata

 

Universumi ime

 

Tammsaare ja Tuglas

 

Õigekspeetav kaasajooks ja koostööpugemine

Tagasivaade Eesti filmiaastale 2006
 

Pauli päevik: On kahju…

 
Jah, võib-olla on tõesti täna liigsete (ehk tõeliste) ideaalidega olla idiootne. Samas pole ju teada, millised ja kui palju on liigsed. Ega vist eetikastki pole täna popp rääkida, Suured ja Koledad on sellegi termini ja selle taga peituva sujuvalt avalikult naeruvääristanud.

Uku Masing ja naised

 

Meedia: Rebase aasta

Lehemagnaat Hans H. Luik on saanud meie ajakirjandusmaastikul endale kõva konkurendi: suurärimees Oliver Kruuda ostis ära just ajakirjad Just, Muumi, Basket, Sporditäht ja Ärielu. Tükikese ka Põhjarannikust. “Hea ost,” öeldakse vist selle peale. Igatahes pole juba algaval aastal Edgar Savisaarel ja Villu Reiljanil põhjust süüdistada kallutatud jõude ega õukonnameediat, sest…

Kirjutab igaviku palge ees

Lea Tormis käsitleb iga uut teatrinähtust ajalooliste teadmiste ja isikliku elu kogemuste taustal loodides.
 

2006. aasta ARHITEKTUURIKONKURSID

 

Meedia: Raadio juubel ja teisi jutte

Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte. Koostanud Kerttu Soans, kirjastanud AS Maaleht, 2006.
 

Lõpp hea, kõik hea?

Teatriaastat 2006 jääb pigem meenutama konservatiivne alalhoidlikkus kui irriteeriv mässumeelsus.
 

Konkursside arv peegeldab majanduse edukust

 
Tänavune arhitektuurikonkursside aasta algas mäletatavasti suure pauguga: 16. I tehti teatavaks Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemused. Tõusis diskussioon, et mitte öelda kisa, millist pole kaua ühegi võistluse ümber käinud. Eesti rahva tüliõunaks ristitud võidutöö “Memory Field” (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane) poolt- ja vastuargumendid liikusid…

Pühad olgu, teised tulgu,harva argipäivi olgu!

Pilt: Nädal Pildis, nr 24, 1939. Sõna: Majapidamise ja Keedukool,“ Söökide valmistamise õpetus”. Toimetanud keedukooli tegelased Tallinnas 1906. Kõikjal kaks takti muudetud.

Berliin on Euroopa süda

Tootmine Aasiasse, kultuuritööstus ja finantssektor Euroopasse 
 

Pidamata kodusõda jätkub

 
Pärast ajutist vaikust ja sitket positsioonihoidmist kaevikutes läks 2005. aastal vilgas lahingutegevus Eesti kodusõja rinnetel jälle lahti. See on sõda, mis loksus sujuvalt üle eelmise aastavahetuse, ja paistab, et loksub nüüd ka üle eesseisva. Ja ega see päris sõda polegi, vaid ärajäänu hale aseaine. Pooltel selles sõjas on mitmeid hüüdnimesid,…

Keel on võimu instrument

 
Selle aasta olulisim eesti keeleruumi mureküsimus paistab olevat eesti keele prestiiži langus (väljendub ennekõike ametliku keelekasutuse taseme languses ja selles, et eestikeelses kõrgkoolis on tekkinud vajadus väljendusõpetuse õppeaine järele) ja kasutusala ahenemine. Mõelgem üleilmastumisele, lähiaja rahvastikuprotsessidele Eestis, 2007. aastale kui tööjõu vaba liikumise aastale Euroopa Liidus, võrgustumisele, suure hulga eesti…

Lood toimivad ajas

 
Näitusesari “Story” osutas eelkõige sellele, et narratiiv muutub ajas ja muudab aega.

Karikatuur

 
 

Pöörane isand Rops

Ajastu kroonikust ja kriitikust Ropsist sai eluõhtuks druiid, kellena ta ise kunstnikku ja loojat alati oli kujutlenud.
 
Sirp