2006-45 (3139)
Seitsmekümnendate irooniast tänase ilkumiseni
Ingvar Luhaäär, Nägin mulli Koiva jõel. 2006. 80 lk.
2 minutit
Heade sõnade anatoomia
Kas me oleme valmis teise inimese siiraks tunnustamiseks? Labaseks minnes võiks vastata kohe, et ega ei ole küll, kuid katsugem, kas või vastu voolu, olla labaseks madaldumata.
3 minutit
Tiina Nurk 2. IX 1918 – 5. XII 2006
Eesti kunstiajaloolaste perest on lahkunud Tiina Nurk, üks vanemaid ja auväärsemaid.
Tiina Nurk sündis 1918. aastal Rakveres. 1938. aastal lõpetatud Inglise kolledž andis edasisele haridusteele väga hea põhja. Aeg ei võimaldanud küll selle kiiret ja kindlajoonelist kulgemist, kuid 1952. aastal võis ta värskelt Tartu ülikoolis diplomeeritud kunstiajaloolasena alustada oma esimesel erialasel…
Tiina Nurk sündis 1918. aastal Rakveres. 1938. aastal lõpetatud Inglise kolledž andis edasisele haridusteele väga hea põhja. Aeg ei võimaldanud küll selle kiiret ja kindlajoonelist kulgemist, kuid 1952. aastal võis ta värskelt Tartu ülikoolis diplomeeritud kunstiajaloolasena alustada oma esimesel erialasel…
2 minutit
Pauli päevik
Teatritegija – mine ise ka teatrit vaatama!
Miks me nii vähe teatris käime? Nii kodus kui väljamaal? Seda küsin tegelikult meilt, teatritegijatelt. Vahel iseendalt ka. Ise oskan vastata nii: teatritegemise kõrvalt ei jää pahatihti enam suurt aega üle, et teiste lavastusi kaeda. Kui ikka pead nädalas paar-kolm korda (vahel ka rohkem)…
Miks me nii vähe teatris käime? Nii kodus kui väljamaal? Seda küsin tegelikult meilt, teatritegijatelt. Vahel iseendalt ka. Ise oskan vastata nii: teatritegemise kõrvalt ei jää pahatihti enam suurt aega üle, et teiste lavastusi kaeda. Kui ikka pead nädalas paar-kolm korda (vahel ka rohkem)…
2 minutit
Pealelend: Rait Avestik, teatrikriitik
Külastasid novembri teises pooles Riias toimunud paraadfestivali, kus esitleti Läti paremaid lavastusi hooajal 2005/2006. Kas võiksid nähtu põhjal iseloomustada, milline on Läti teatri hetkeseis – millised jõujooned, teemad, laadid esil?
2 minutit
Mänguoligarhide paberlossid
Üldtuntud legendi järgi sooritavad lemmingud massilisi enesetappe, kui nende arvukus populatsioonis ajuti mõistlikkuse piiri ületab. Loodusteadlased teavad, et lemmingute hukkumine on küll nende arvukusega seotud, kuid põhiosa mängib selles nende ülikehv nägemine koosmõjus eluruumi ja toidu nappusega ning elupaigaga kaljujärsakute servas. Olelusvõitlus, mitte vaimuhaigus. Aga nii mütoloogiline kui ka teaduslik…
3 minutit
Olnust tulevasse
Max Jakobsoni “Tulevik?” on “XX sajandi lõpparve” mitme täpsustuse ning edasiarendusega valikuline kontsentraat.
5 minutit
Augutäiteks: Keda huvitavad teadusraamatukogud?
Uusaegse inimese elukorraldust iseloomustavat ratsionaalsus, valgustatus ja eelarvamusetus. Isegi kui niisugune arusaam on põhjustanud läbi kogu uusaja kasvavat poleemikat, arvab meie aja inimene üldiselt ometi, et varasematele aegadele iseloomuliku illusioonide ja autoriteetide kummardamisega võrreldes tuginetakse tänases maailmas eelkõige mõistusele. Omaenese arukuse ja läbinägelikkuse hindamine on paraku vägagi küsitav üritus. Nartsissistlik…
2 minutit
Pealelend: ANDRES HERKEL, riigikogu liige
Kas pole EV põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu taga, millega tahetakse sätestada eesti keele kaitse põhiseaduses, soov ennetada Venemaa huvi mõne Balti riigi kaudu saavutada vene keelele ELi ametliku keele staatus? Üks Balti riikidest peaks selleks ametlikult kakskeelseks saama. Kas Eestis on sellekohast survet tunda?
1 minut
Pealetung, mitte kaitse
Kui elu oleks nii lihtne, et pistad aga mõiste või teema põhiseadusesse ja selle prestiiž hakkab mühinal tõusma, poleks meil elus midagi kritiseeritavat või murelikuks tegevat, see-eest aga hirmus paks põhiseadus. Elu ei ole nii lihtne ja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 974 SE esitajate esindaja Kristiina Ojuland eksib, kui väidab,…
2 minutit
Lugeja surm
Tekstilääts. Kangelasema toitepiim. MIKRO kirjanduse antoloogia. EKSP. Koostanud Kiwa. ID Salong, 2006. 114 lk.
4 minutit
Kirjandusmaailm
1. oktoobril kuulutati välja Poola tähtsaima kirjandusauhinna Nike tänavune võitja, kelleks osutus praegu 23aastane Dorota Masłowska eelmisel aastal ilmunud romaaniga “Paw Królowej”. Dorota Masłowska on poola noorkirjanduse tõeline staar, kelle debüütromaanist “Wojna polsko-ruska pod flagą biało-czerwoną” (“Poola-Russi sõda valge-punase lipu all”, 2002), mille noor kirjanik kirjutas gümnaasiumi lõpueksamiteks valmistudes puht…
2 minutit
Mine seenele! Sissejuhatus etnomükoloogiasse
Aivar Jürgenson, Seened kultuuriloos. Argo, 2005. 357 lk.
7 minutit
Jüri tee jumala juurde
Arraku pilt on tühi raam vaimsele sisule, mille paigutab sinna vaataja, toeks mõni piibellik või mütoloogiline vihje.
5 minutit
Valitsejaportreede hiilgus ja viletsus
Loodetavasti on kätte jõudnud aeg, mil ka vene valitsejate portreesid käsitletakse kui rikkalikku ajalootõlgendamise pärandit.
5 minutit
Pealelend: ALEKSANDRA MURRE
Kas Kumu valmimisega on väliskunstimuuseumi elus midagi kardinaalset muutunud?
1 minut
Muusikamaailm: Uus muusika Huddersfieldis
Huddersfieldi nüüdismuusika festival oli oma 11 päevaga seegi kord Briti saarte üks sisukamaid. Veel selle asutaja Richard Steinitzi ajal olid siin 1998. aastal esiplaanil Veljo Tormis, Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. Nüüd olid festivali resideerivaiks heliloojaiks Barry Guy (ka kontrabassivirtuoos) ja Michael Finnissy, ansambliks Smith String Quartet koos pianist John…
3 minutit
Elts mängis pilli nimega orkester
ERSO ning solistid Guy Braunstein (viiul, Iisrael), Jan-Erik Gustafsson (tšello, Soome) ja Kim Barbier (klaver, Prantsusmaa) OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 8. XII, kavas Bartók, Beethoven ja Sibelius.
3 minutit
Teod: ANU TALI, dirigent
Eile tegi oma järjekordse debüüdi, seekord kuulsa Müncheni Kammerorkestri ees dirigent Anu Tali, juhatades Eesti-Läti-Soome kava mainekas Prinzregententheateris, kus kõlasid Erkki-Sven Tüüri “Action-Passion-Illusion”, Pēteris Vasksi viiulikontsert “Kauge valgus” (solistiks Sibeliuse konkursi võitnu Pekka Kuusisto), Tüüri “Lighthouse” ning Kaija Saariaho “Nymphea reflection” keelpillidele.
3 minutit
“Tühirand” ja “Sinimäed” said PÖFFil tunnustuse
Eesti filmid olid PÖFFil eraldi konkursikavas teist aastat. Kas võime seda võtta kui märki meie filmitoodangu taseme tõusust ja konkurentsivõime kasvust? Või ka PÖFFi kui festivali arengust, mis on hakanud järjest enam mõistma oma rolli kodumaise filmi esitlemisel?
3 minutit
Ühendades noori ja vanu, omasid ja võõraid
I. D. A. festivali parim pala kompas mehe seksuaalsuse erinevaid tahke.
4 minutit
