2006-42 (3136)
Lehti Viiroja 28. XI 1922 – 19. XI 2006
On lahkunud vanema põlve nimekamaid kunstiteadlasi Lehti Viiroja. Lõpetanud 1946. aastal Tallinna IX keskkooli, astus ta Tartu ülikooli, mille lõpetas 1955. aastal. 1944. aastast peale töötas ta Eesti Kunstimuuseumi (tollal Tallinna Riiklik Kunstimuuseum) teaduri ja graafikafondi hoidjana. Aastatel 1961 – 93 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi kunstiajaloo sektori…
1 minut
Pauli päevik: Käisin teatris
Ja veel kahes. On see ju Eesti teatrimaastikul suhteliselt harv nähtus, et üht näidendit lavastatakse kahes teatris korraga. Nii on praegu juhtunud Eesti Draamateatri ja Kuressaare Linnateatriga, kus samaaegselt etendub Ivan Turgenevi “Kuu aega maal”.
2 minutit
Kirjanikud häälitsesid leedu uduses vaikuses
17. – 19. novembrini peeti Šiauliais teist korda Euroopa kirjanduse päevi.
5 minutit
Viis valemüüti autoriõiguse kohta
Eesti on vaba maa. Siin võib igaüks kartmatult sõna võtta poliitika, religiooni, majanduse ja õiguse küsimustes. Ka autoriõiguse kohta. Aeg-ajalt puhkeb mõni autoriõigusega seotud skandaal. Ja siis avaldavad meedias oma seisukohti nii vaidluse osalised, ettevõtjad, autorite organisatsioonide esindajad, ajakirjanikud, ülikooli õppejõud. Olen tihti mõelnud neid artikleid lugedes, kas lugupeetud reklaamifirmade…
4 minutit
Eesti ja Leedu kultuur ning kõrgharidus
Tallinna ülikooli rektori Rein Raua ja Vilniuse kunstiakadeemia prorektori Arūnas Gelūnase vestlus.
11 minutit
Kuulab maad: Kuidas kaevata auku viiendale kolonnile
Isegi näivalt kõige ühendavamad sündmused rahva ajaloos kipuvad tekitama õige pea poolt- ja vastasleeri. Kaksiktornide varisemisest on möödas vaid viis aastat, kuid üsna üksmeelses šokis olnud ameeriklaste keskelt on juba läbi jooksnud terve armee musti kasse. Osalt on neid kasse sinna eesmärgipäraselt saatnud Bushi jüngrid. Oodates “Jumal, kaitse Ameerikat” staari…
2 minutit
Geertz – antropoloogia saadik
Selle aasta 30. oktoobril lahkus 80aastaselt üks nüüdisaja tuntumaid kultuuriantropolooge Clifford Geertz. Tema tööd on sotsiaal- ja humanitaarteadustes olnud äärmiselt mõjukad juba 1970. aastatest ning teda võib julgelt pidada üheks kuulsamaks viimaste aastakümnete antropoloogiks, kelle intellektuaalne mõju pole piirdunud oma erialaga, vaid ulatunud selle piiridest märksa kaugemale. 1996. aastal kirjutas…
4 minutit
Üks elupikkune armuseiklus
Jeannine Burny Maurice Carême’ile ja tema loomingule pühendatud elu
9 minutit
Perekond Roosvalt Vaalas ja Faales
Viktoriaanlik härrasjoonistaja Uno ja konkreetne postabstraktsionist Mari
3 minutit
Kaks Künnaput ja elu põhiväärtused
Vilen Künnapu ja August Künnapu näitus “Ühisväli” arhitektuuri- ja disainigaleriis kuni 25. XI.
2 minutit
Kirglikud ovatsioonid Metropolitanis
Verdi ooper “RIGOLETTO” 25. X. New Yorgis METROPOLITAN OPERAS: dirigent FRIEDRICH HAIDER, lavastaja OTTO SCHENK, osades Juan Pons, Jekaterina Sjurina, Joseph Calleja, Nancy Fabiola Herrera, Paata Burchuladze jt.
4 minutit
Kuula Stravinskit, see teravdab elutaju!
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: NIINA MURDVEE (viiul), VELLO SAKKOS (klarnet) ja NATA-LY SAKKOS (klaver) Kadrioru lossis 19. XI, kavas Brahmsi sonaadid ja Stravinski süit “Sõduri lugu”.
3 minutit
Mees koorimuusika kodakondsusega*
Ants Üleoja on vaieldamatult üks neid kooridirigente, keda lauljad tahavad enda ees näha.
4 minutit
Juudi festival kui sinepiivake, millest võib kasvada midagi suurt
Juudi süvakultuuri festival “ARIEL”: klezmer-jazz kvartett DAVKA (San Francisco), tummfilm “Der Golem” Vene Kultuurikeskuses 16. XI.
3 minutit
Saba ja sarvedeta doku
3D dokument “Venemaa ajalehemõrvad” (“The Russians Newspapers Murders”, Prantsusmaa 2006). TV3 19. XI.
3 minutit
Vene telesarjad sõnaga Sirbis (II)
“Impeeriumi hukk” (“Gibel imperii”), Venemaa 2005, 10 jagu. Režissöör Vladimir Hotinenko. Stsenaristid Leonid Juzefovitš ja Vladimir Hotinenko. Peaosades Aleksandr Balujev, Sergei Makovetski, Andrei Krasko, Marat Bašarov, Maria Mironova, Tšulpan Hamatova jt.
2 minutit
VVV: Fallose varjus
Kui kuri onu Stalin üldise halina saatel kõrvad pea alla pani, ilmnes äkki probleeme, millest seni keegi iitsatadagi polnud julgenud. Sealhulgas pedagoogilis-moraalseid. Näiteks – kas koolipoiss ja -tüdruk võivad teineteist armastada? Pioneerieetika sellele selget vastust ei andnud. Ehkki noorleninlaste pidulik atribuutika olnuks seletatav ka seksuaalselt: vinnas fanfaar punarätilise nooruri huulil…
2 minutit
