2006-28 (3122)
Pauli päevik: Teater külastab
Ega ei oskagi öelda, kumb see uhkem on, kas ise teatrit külastada või kui teater külastab sind. Uhke ja tähtis sündmus siis küllap mitte neile, kes elavad teatrilinnas ja kes mingil põhjusel käivad teatris tihedamini kui normaalne oleks. Eks mingil moel ja keeruliselt seletataval põhjusel lubab teatriskäimine ja etendusel viibimine…
2 minutit
Nooruslik ja rahutu hingega Inna Taarna
Koos Eesti teatri ümara aastasajaga peab väärikat juubelit daam, kes on jätnud olulise jälje nii rolliloomes meie esindusteatri laval, teatripedagoogikas kui ka mitme raamatuga teatriloolasena. Kui lapata üsna kogukat Eesti teatri biograafilist leksikoni, leiab sealt sarmikaid naisi, kes püüavad pilku, kuid nende seas on ootamatult vähe nimesid, kes on tegutsenud…
1 minut
Enesetõestamise tähtis hetk
On üks kindel teema, milles me eestlaste ja lätlaste võrdlemisel kindlalt alla jääme. Riia kesklinnas seisab Vabadussõja monument, meie pealinna keskel mitte. Väiksemad meie hulgas võivad alati öelda, et ega eestlaste soomusrongideta Lätil ju vabadust polekski ja meie oleme ikkagi paremad. Aga näiteks võõrale seda peensust juba ära ei seleta.…
2 minutit
Eelarvestrateegia ei muuda midagi
Poliitikategemise põhivahendid on ideoloogia, võim ja rahastamine. Ideaalis on need kolm omavahel seotud, kooskõlalised, üksteist toetavad. Ka demokraatiat on raske teisiti ette kujutada. See tagaks poliitika läbipaistvuse ja arusaadavuse: erakondade ja poliitikute sõnapidamine oleks paremini jälgitav. Eelarve paremini arusaadav. Tegelikkuses õngitsetakse hääli sageli ideoloogia abil, rahastamisel ja võimul ei pruugi…
5 minutit
“Surnud majast” ja Tartu vaimust
Nõukogude tegelikkuse mõistmine on keerulisem asi kui meile meeldib.
6 minutit
Kuulab maad: Hulkuri elu ja kodutu surm
Esimese vabariigi ajal oli suur osa politseinikke loomakaitseseltsis. Üks nende sagedasemaid loomadest kliente oli hobune, linnatänavatel voorimehe, maal põllumehe töövahend, kellega põrmugi alati hästi ümber ei käidud. Avaliku elu loomana oli nii hobune ise kui tema kohtlemine kõigi silme all, lihtsam oli rikkumisi märgata ja sekkuda. Ühtlasi oli hobuse ja…
2 minutit
Tule ja proovi talupoja peksmist!
1954. aastal kuulutas ohtras tiraažis välja antud plakat “Sõites Tallinna, ärge unustage külastamast Eduard Vilde korter-muuseumi!”, süvendades nii neis, kes sinna läksid, kui neis, kes ei läinud, Vilde kui tõelise, prohvetliku sotsrealisti kuvandit. Vildest sai kõrvuti Liivi ja Tammsaarega kirjanduslugude telg, ja kui ajad muutusid, pöörati talle põlglikult selg. Alles…
4 minutit
Pealelend: Jaanus Vaiksoo
Jaanus Vaiksoo, oled kunagi lugenud eesti kirjanduse ajaloo kursust “Vilde rehabiliteerimine”. Mis on tänini Vilde retseptsioonis valesti? Kas sul on tunne, et ta on nüüd n-ö rehabiliteerimisel oma vulgaarsotsialistlikust tõlgendusväljast?
Jah, Vilde kursust lugesin vist kümmekond aastat tagasi. Sel ajal oli küll väga selgelt tunda rahva tüdimus Vildest, mis pärines nõukogudeaegsest…
Jah, Vilde kursust lugesin vist kümmekond aastat tagasi. Sel ajal oli küll väga selgelt tunda rahva tüdimus Vildest, mis pärines nõukogudeaegsest…
1 minut
Muusikamaailm: Uus muusika Stuttgardis: “grenzenlos” ja uus tunnustus Helena Tulvele
Nüüdismuusika maailmapidustus, Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) ametlik aastafestival ehk World New Music Festival toimus tänavu lausa keset suve 14. – 30. VII. Sageli muusikahariduslikel eesmärkidel laiali puistatud korraldajamaa mitmesse keskusse (festivalid toimuvad kordamööda ISCMi liikmesmaades, keda praegu 50), sai selle seekord endale vaid Saksamaa tähtis muusikalinn, Edela-Saksa Ringhäälingu (SWR) residents Stuttgart,…
3 minutit
Kammerlik ja eklektiline – muusikapäevad Kuressaares
KURESSAARE XII KAMMERMUUSIKA PÄEVAD 8. – 12. VIII.
3 minutit
Teod: PILLE LILL, laulja, Tallinna kammermuusika festivali kunstiline juht
Mis tingis vajaduse kutsuda ellu just neil päevil toimuv Tallinna kammermuusika festival? Millise tühiku täidab see meie tihedas muusikaelus?
2 minutit
Meistrid Kadrioru lossis
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: PILLE LILL (sopran) ja MARJE LOHUARU (klaver) Kadrioru lossis 6. VIII.
2 minutit
Naistehädad
“Volver’is” näeme uskumatuid rämpstelevisiooni staare, töökaid litse, südantlõhestavalt laulvaid kangelasi, absoluutselt mõttetuid mehi ja võimsaid naisi.
4 minutit
VVV: Juut on ka inime (II)
1930. aastatel jätkus ja avardus nõukogude kinoekraanil kinematograafilise juudi mudeli kultiveerimine, selles nähti endiselt võimalust saavutada efektne ideoloogiline resultaat. Ehkki pärast Trotski lurjuseks kuulutamist ja vihapurskeid Zinovjevi, Kamenevi jt juudi soost poliitikute vastu tõstis pead judofoobia nii massides kui võimuladvikus, siis filmitoodangusse see ei pääsenud. Vastupidi, filmikunst pidi tõestama, et…
2 minutit
