2006-12 (3106)

Vadja keelest ja sõnaraamatust

2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaa Föderatsioonis 72 inimest, kes pidasid end vadjalaseks. Selle aasta alguses ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Vadja keele sõnaraamatu” 5. köide.
Esimene fakt hakkas silma ajakirjanumbrist, teine raamatukogust. Need otsekui vasturääkivad tõsiasjad tõid mind Eesti Keele Instituuti otsima soome-ugri keelte sektorit. Selgus, et ma olen ajast…

Minu lühike, ent õpetlik kogemus kultuuriministeeriumis

 
Kultuuripoliitika-teemalistel konverentsidel Soomes jm Euroopas on silma jäänud, et kultuuripoliitika uurijad on heades koostöösidemetes oma maa kultuuriministeeriumide või muude kultuurielu suunavate ametivõimudega – ülikoolid ja valitsusasutused teevad koostööd. 2005. aasta kevadel, kui kultuuriministriks sai Raivo Palmaru, kuuldus, et tal on plaanis uus programmiline lähenemine kultuuripoliitikale. Saatsime prof Mikko Lagerspetziga ja…

Raamatututvustus

Béranger
LAULUD

Eesti Teatri aastaauhinnad 2005

Sõnalavastuse alal
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk, Ivar Põllu.

Vanemuislane Ao Peep:

“Raskelt tulnud rollide pealt kasvad ja arened.”
 

Eurota on kallis elada

 
Valitsus on märtsi jooksul tõmmanud üles õige mitu valget lippu, aga kapituleerumine mitmel rindel pole kurbade sündmuste esiplaanil olemise tõttu pälvinud erilist tähelepanu. Olulisim neist erakordse saamatuse juhtumitest on eurorahale ülemineku lükkamine teadmata tulevikku. Valitsus oleks justkui kõrvaltvaataja riigis, mida ta põhiseaduse ja valijate tahte järgi juhtima peaks. Pea- ja…

Kuritöö

 

Meie teiste hulgas

Betti Alveril, kelle kõige kauasem kodu jäi meie praegusest kodust sada meetrit lõunasse, käis päris palju külalisi. Mõnda neist ta ootas, mõni oli tüütu. Sama tunnistas aastakümnete eest akadeemik Paul Ariste. Olen minagi läinud nooremana vahel külla nii, et pole aimanud, et pere või inimene tahab olla üksi. Vähemasti omaette.…

Semiootika kohast ühiskonnas

 
Kultuurianalüüs saab juhtida tähelepanu märkidega tehtavate tegude iseloomule, mitte toita illusiooni, et nende juriidiline reguleerimine on võimalik.

Lühiühendus: Mure sinekuuride pärast

 
Tundub, et parim elu on see, mida on võimalik veeta sõltumatu mehena, ilma teenistuses käimata, ilma et heaolu sõltuks tööandjast. Kui selle peale ka öeldakse, et isegi rikkad nutavad, siis oskan vaid õlgu kehitada: lollid on. Et aga täielik materiaalne iseseisvus jääb meile enamasti kaugeks unistuseks, siis paremuselt järgmine variant…

Tõlkimise tagamaast

 
Kas Eestis saab tõlkija oma tööd hästi teha?

Tänapäeval on igaüks meist tõlkija

 
Kõik, mis Hanna Miller kirjutab selle kohta, miks kutseline tõlkija oma tööd korralikult teha ei saa, on sulatõsi. Kokkuvõte on ometi vildakas: tõlkijad koondugu ja nõutagu paremat palka. Seesuguse töögraafiku puhul, makstagu palju tahes, head tõlget ei sünni. Kirjastuste töökorraldus peab muutuma, kui tahame kvaliteetset kaupa. Kirjastusi sunniks selleks ilmselt…

Põlustatud ja valvatud

 
Kommunismi euroopaliku hukkamõistu järelmärkusi (II)

Kanalivaliku poliitökonoomia

Eestis tuleb nii tarbijail kui turutegijail leppida globaalsete standardiseerijate etteantud lahendustega, olgu põhjuseks omanikfirmade surve või rahvusvaheline meediaturg, kus standardid paratamatult paika loksuvad ning meie tegijatel jääb üle need vaid omaks võtta.
 

Olavi Ruitlane

 
 

Enne ja nüüd

Kõne Eesti Kirjanike Liidu üldkogul Tallinnas 17. märtsil 2006. aastal
 

JÜRI KALDMAA

Miks ma 5. veebruaril 1976. aastal isale miilitsa kutsusin?
 

Suur üksiklane Stanisław Lem

 
Poolast tuli teade, et 27. III suri 85 aasta vanuses üks XX sajandi originaalsemaid teadusfantastika-kirjanikke ja esseiste Stanisław Lem. Usun, et see mees on väärt väikest meenutust ka meil ning vahest ka mõnd mälestuskildu: vaevalt on Eestis peale minu inimesi, kes temaga isiklikult on kohtunud. Söandasin teda külastada 1976. aastal…

Uus ja vana, ideede taaskasutus

Taaskasutus võib olla taasavastus ja avastatavate asjade tõeväärtuse märk. 
 

Triennaalist ja preemiatest

Kontseptuaalse disaini võidukäik tugevdab Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvahelist tähtsust.
 

Igapäevaste teemadega Rietveldi akadeemiast

Gerrit Rietveld akadeemia ehteosakonna üliõpilaste (I ja II kursus) näitus “Two Close Ones, Close to the Everyday” EKA galeriis 16. – 29. III.
 

Pealelend: KETLI TIITSAR

 
tarbekunsti- ja disainimuuseumi projektijuht, triennaali töögrupi liige

Kellele sa järgned?

Hea põhinäitus, tasemel ettekanded, huvitav esitluste päev, kvaliteetne kataloog.
 

Wendy Ramshaw ja Picasso naised

Picasso “Nuttev naine” (1937) ja Wendy Ramshaw klaaspisaratekee “Nutvale naisele” (1998), teras, klaas.3x piia ruber

Teadus tarvikutes

 

Pealelend: TIINA-MALL KREEM

 
Koopianäitus on Kadrioru kunstimuuseumi üks suurejoonelisemaid, korraliku kataloogi, loenguprogrammi, konverentsi jt sündmustega varustatud projekte. Koopia ja originaali vahekord on ka praegu igati aktuaalne. Kuidas publik on selle projekti vastu võtnud?

Avastusterikas reis uues muusikas

EESTI MUUSIKA PÄEVAD: II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise loomingukonkursi finaal, ERSO ja PEEP LASSMANN TOOMAS VAVILOVI dirigeerimisel Estonias 25. III.
 

Riskikunstnik Monika Mattiesen

Sarjas “KuMu Kumus”: JÜRI REINVERE ja MONIKA MATTIESENI multimeediaetendus “LONG TIDE”, Küberstuudio, Margo Kõlar (heli), Jüri Nael (koreograafia) jt Kumu auditooriumis 23. III.
 

Klassika koos Klasiga

Mozart ja Šostakovitš noorte interpreetide ettekandes.
 

Eesti muusika päevade kammermuusika

EESTI MUUSIKA PÄEVAD:
KALEV KULJUS (oboe) ja MARKO MARTIN (klaver) Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 25. III, kavas Siimer, Tulve, Garšnek, Jõeleht, Birtwistle, Lutosławski;

Kutse tantsule eesti moodi

 

Kuninga tagasitulek

Tegemist on oma tsitaadilisusest äärmiselt teadliku teosega, kus viidatud mitmetele tuntud filmidele ja katsetatud järjepanu žanrivõtteid: sotsiaalset draamat, mereseiklust, romantikat ning seiklus- ja õudusfilmi.
 

Aafrika mängufilm Tartu festivalil

 
 

VVV:Lapsnäitleja hukk

 
Räägitagu mida tahes, laste haaramine filmitegemisse on riskantne. Kunagi ei tea, kuidas see mõjub nende tulevikule. Nõukogude Liidus vändati sadu linatöid, kus lastel otsustavad osatäitmised. Ka geeniuste meistritöödes figureerisid esiplaanil sagedasti lapsed, näiteks Bondartšuki “Inimese saatuses” või Tarkovski “Ivani lapsepõlves”. Igasse aastakümnesse sigis aina uusi siravaid lapstähti. Neljakümnendail menutses ekraanil…

Millest kõneleb Noam Chomsky?

Propaganda on demokraatiale sama mis nui diktatuurile.
 
Sirp