2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaa Föderatsioonis 72 inimest, kes pidasid end vadjalaseks. Selle aasta alguses ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Vadja keele sõnaraamatu” 5. köide.
Esimene fakt hakkas silma ajakirjanumbrist, teine raamatukogust. Need otsekui vasturääkivad tõsiasjad tõid mind Eesti Keele Instituuti otsima soome-ugri keelte sektorit. Selgus, et ma olen ajast…
Kultuuripoliitika-teemalistel konverentsidel Soomes jm Euroopas on silma jäänud, et kultuuripoliitika uurijad on heades koostöösidemetes oma maa kultuuriministeeriumide või muude kultuurielu suunavate ametivõimudega – ülikoolid ja valitsusasutused teevad koostööd. 2005. aasta kevadel, kui kultuuriministriks sai Raivo Palmaru, kuuldus, et tal on plaanis uus programmiline lähenemine kultuuripoliitikale. Saatsime prof Mikko Lagerspetziga ja…
Sõnalavastuse alal
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk, Ivar Põllu.
“Raskelt tulnud rollide pealt kasvad ja arened.”
Valitsus on märtsi jooksul tõmmanud üles õige mitu valget lippu, aga kapituleerumine mitmel rindel pole kurbade sündmuste esiplaanil olemise tõttu pälvinud erilist tähelepanu. Olulisim neist erakordse saamatuse juhtumitest on eurorahale ülemineku lükkamine teadmata tulevikku. Valitsus oleks justkui kõrvaltvaataja riigis, mida ta põhiseaduse ja valijate tahte järgi juhtima peaks. Pea- ja…
Betti Alveril, kelle kõige kauasem kodu jäi meie praegusest kodust sada meetrit lõunasse, käis päris palju külalisi. Mõnda neist ta ootas, mõni oli tüütu. Sama tunnistas aastakümnete eest akadeemik Paul Ariste. Olen minagi läinud nooremana vahel külla nii, et pole aimanud, et pere või inimene tahab olla üksi. Vähemasti omaette.…
Kultuurianalüüs saab juhtida tähelepanu märkidega tehtavate tegude iseloomule, mitte toita illusiooni, et nende juriidiline reguleerimine on võimalik.
Tundub, et parim elu on see, mida on võimalik veeta sõltumatu mehena, ilma teenistuses käimata, ilma et heaolu sõltuks tööandjast. Kui selle peale ka öeldakse, et isegi rikkad nutavad, siis oskan vaid õlgu kehitada: lollid on. Et aga täielik materiaalne iseseisvus jääb meile enamasti kaugeks unistuseks, siis paremuselt järgmine variant…
Kas Eestis saab tõlkija oma tööd hästi teha?
Kõik, mis Hanna Miller kirjutab selle kohta, miks kutseline tõlkija oma tööd korralikult teha ei saa, on sulatõsi. Kokkuvõte on ometi vildakas: tõlkijad koondugu ja nõutagu paremat palka. Seesuguse töögraafiku puhul, makstagu palju tahes, head tõlget ei sünni. Kirjastuste töökorraldus peab muutuma, kui tahame kvaliteetset kaupa. Kirjastusi sunniks selleks ilmselt…
Kommunismi euroopaliku hukkamõistu järelmärkusi (II)
Eestis tuleb nii tarbijail kui turutegijail leppida globaalsete standardiseerijate etteantud lahendustega, olgu põhjuseks omanikfirmade surve või rahvusvaheline meediaturg, kus standardid paratamatult paika loksuvad ning meie tegijatel jääb üle need vaid omaks võtta.
Kõne Eesti Kirjanike Liidu üldkogul Tallinnas 17. märtsil 2006. aastal
Miks ma 5. veebruaril 1976. aastal isale miilitsa kutsusin?
Poolast tuli teade, et 27. III suri 85 aasta vanuses üks XX sajandi originaalsemaid teadusfantastika-kirjanikke ja esseiste Stanisław Lem. Usun, et see mees on väärt väikest meenutust ka meil ning vahest ka mõnd mälestuskildu: vaevalt on Eestis peale minu inimesi, kes temaga isiklikult on kohtunud. Söandasin teda külastada 1976. aastal…
Taaskasutus võib olla taasavastus ja avastatavate asjade tõeväärtuse märk.
Kontseptuaalse disaini võidukäik tugevdab Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvahelist tähtsust.
Gerrit Rietveld akadeemia ehteosakonna üliõpilaste (I ja II kursus) näitus “Two Close Ones, Close to the Everyday” EKA galeriis 16. – 29. III.
tarbekunsti- ja disainimuuseumi projektijuht, triennaali töögrupi liige
Hea põhinäitus, tasemel ettekanded, huvitav esitluste päev, kvaliteetne kataloog.
Picasso “Nuttev naine” (1937) ja Wendy Ramshaw klaaspisaratekee “Nutvale naisele” (1998), teras, klaas.3x piia ruber
Koopianäitus on Kadrioru kunstimuuseumi üks suurejoonelisemaid, korraliku kataloogi, loenguprogrammi, konverentsi jt sündmustega varustatud projekte. Koopia ja originaali vahekord on ka praegu igati aktuaalne. Kuidas publik on selle projekti vastu võtnud?
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise loomingukonkursi finaal, ERSO ja PEEP LASSMANN TOOMAS VAVILOVI dirigeerimisel Estonias 25. III.
Sarjas “KuMu Kumus”: JÜRI REINVERE ja MONIKA MATTIESENI multimeediaetendus “LONG TIDE”, Küberstuudio, Margo Kõlar (heli), Jüri Nael (koreograafia) jt Kumu auditooriumis 23. III.
Mozart ja Šostakovitš noorte interpreetide ettekandes.
EESTI MUUSIKA PÄEVAD:
KALEV KULJUS (oboe) ja MARKO MARTIN (klaver) Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 25. III, kavas Siimer, Tulve, Garšnek, Jõeleht, Birtwistle, Lutosławski;
Tegemist on oma tsitaadilisusest äärmiselt teadliku teosega, kus viidatud mitmetele tuntud filmidele ja katsetatud järjepanu žanrivõtteid: sotsiaalset draamat, mereseiklust, romantikat ning seiklus- ja õudusfilmi.
Räägitagu mida tahes, laste haaramine filmitegemisse on riskantne. Kunagi ei tea, kuidas see mõjub nende tulevikule. Nõukogude Liidus vändati sadu linatöid, kus lastel otsustavad osatäitmised. Ka geeniuste meistritöödes figureerisid esiplaanil sagedasti lapsed, näiteks Bondartšuki “Inimese saatuses” või Tarkovski “Ivani lapsepõlves”. Igasse aastakümnesse sigis aina uusi siravaid lapstähti. Neljakümnendail menutses ekraanil…
Propaganda on demokraatiale sama mis nui diktatuurile.