Vadja keelest ja sõnaraamatust
2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaa Föderatsioonis 72 inimest, kes pidasid end vadjalaseks. Selle aasta alguses ilmus Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel “Vadja keele sõnaraamatu” 5. köide.
Esimene fakt hakkas silma ajakirjanumbrist, teine raamatukogust. Need otsekui vasturääkivad tõsiasjad tõid mind Eesti Keele Instituuti otsima soome-ugri keelte sektorit. Selgus, et ma olen ajast kõvasti maha jäänud ja…
Esimene fakt hakkas silma ajakirjanumbrist, teine raamatukogust. Need otsekui vasturääkivad tõsiasjad tõid mind Eesti Keele Instituuti otsima soome-ugri keelte sektorit. Selgus, et ma olen ajast kõvasti maha jäänud ja…
2 minutit
Minu lühike, ent õpetlik kogemus kultuuriministeeriumis
Kultuuripoliitika-teemalistel konverentsidel Soomes jm Euroopas on silma jäänud, et kultuuripoliitika uurijad on heades koostöösidemetes oma maa kultuuriministeeriumide või muude kultuurielu suunavate ametivõimudega – ülikoolid ja valitsusasutused teevad koostööd. 2005. aasta kevadel, kui kultuuriministriks sai Raivo Palmaru, kuuldus, et tal on plaanis uus programmiline lähenemine kultuuripoliitikale. Saatsime prof Mikko Lagerspetziga…
3 minutit
Eesti Teatri aastaauhinnad 2005
Sõnalavastuse alal
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk, Ivar Põllu.
Žürii: esinaine Reet Neimar, Mari-Liis Küla, Ene Paaver, Pille-Riin Purje, Liina Jääts, Madis Kolk, Ivar Põllu.
3 minutit
Eurota on kallis elada
Valitsus on märtsi jooksul tõmmanud üles õige mitu valget lippu, aga kapituleerumine mitmel rindel pole kurbade sündmuste esiplaanil olemise tõttu pälvinud erilist tähelepanu. Olulisim neist erakordse saamatuse juhtumitest on eurorahale ülemineku lükkamine teadmata tulevikku. Valitsus oleks justkui kõrvaltvaataja riigis, mida ta põhiseaduse ja valijate tahte järgi juhtima peaks. Pea- ja rahandusminister lihtsalt nendivad, et ega eurot…
3 minutit
Meie teiste hulgas
Betti Alveril, kelle kõige kauasem kodu jäi meie praegusest kodust sada meetrit lõunasse, käis päris palju külalisi. Mõnda neist ta ootas, mõni oli tüütu. Sama tunnistas aastakümnete eest akadeemik Paul Ariste. Olen minagi läinud nooremana vahel külla nii, et pole aimanud, et pere või inimene tahab olla üksi. Vähemasti omaette. Paaril korral olen jäänud ka kauemaks kui…
2 minutit
Semiootika kohast ühiskonnas
Kultuurianalüüs saab juhtida tähelepanu märkidega tehtavate tegude iseloomule, mitte toita illusiooni, et nende juriidiline reguleerimine on võimalik.
5 minutit
Lühiühendus: Mure sinekuuride pärast
Tundub, et parim elu on see, mida on võimalik veeta sõltumatu mehena, ilma teenistuses käimata, ilma et heaolu sõltuks tööandjast. Kui selle peale ka öeldakse, et isegi rikkad nutavad, siis oskan vaid õlgu kehitada: lollid on. Et aga täielik materiaalne iseseisvus jääb meile enamasti kaugeks unistuseks, siis paremuselt järgmine variant võiks olla sinekuur.…
2 minutit
Tänapäeval on igaüks meist tõlkija
Kõik, mis Hanna Miller kirjutab selle kohta, miks kutseline tõlkija oma tööd korralikult teha ei saa, on sulatõsi. Kokkuvõte on ometi vildakas: tõlkijad koondugu ja nõutagu paremat palka. Seesuguse töögraafiku puhul, makstagu palju tahes, head tõlget ei sünni. Kirjastuste töökorraldus peab muutuma, kui tahame kvaliteetset kaupa. Kirjastusi sunniks selleks ilmselt vaid see, kui…
3 minutit
Kanalivaliku poliitökonoomia
Eestis tuleb nii tarbijail kui turutegijail leppida globaalsete standardiseerijate etteantud lahendustega, olgu põhjuseks omanikfirmade surve või rahvusvaheline meediaturg, kus standardid paratamatult paika loksuvad ning meie tegijatel jääb üle need vaid omaks võtta.
6 minutit
Suur üksiklane Stanisław Lem
Poolast tuli teade, et 27. III suri 85 aasta vanuses üks XX sajandi originaalsemaid teadusfantastika-kirjanikke ja esseiste Stanisław Lem. Usun, et see mees on väärt väikest meenutust ka meil ning vahest ka mõnd mälestuskildu: vaevalt on Eestis peale minu inimesi, kes temaga isiklikult on kohtunud. Söandasin teda külastada 1976. aastal Krakówi lähedal, kus ta…
1 minut
Uus ja vana, ideede taaskasutus
Taaskasutus võib olla taasavastus ja avastatavate asjade tõeväärtuse märk.
7 minutit
Triennaalist ja preemiatest
Kontseptuaalse disaini võidukäik tugevdab Tallinna rakenduskunsti triennaali rahvusvahelist tähtsust.
3 minutit
Igapäevaste teemadega Rietveldi akadeemiast
Gerrit Rietveld akadeemia ehteosakonna üliõpilaste (I ja II kursus) näitus “Two Close Ones, Close to the Everyday” EKA galeriis 16. – 29. III.
2 minutit
Pealelend: KETLI TIITSAR
tarbekunsti- ja disainimuuseumi projektijuht, triennaali töögrupi liige
2 minutit
Kellele sa järgned?
Hea põhinäitus, tasemel ettekanded, huvitav esitluste päev, kvaliteetne kataloog.
3 minutit
Wendy Ramshaw ja Picasso naised
Picasso “Nuttev naine” (1937) ja Wendy Ramshaw klaaspisaratekee “Nutvale naisele” (1998), teras, klaas.3x piia ruber
3 minutit
Pealelend: TIINA-MALL KREEM
Koopianäitus on Kadrioru kunstimuuseumi üks suurejoonelisemaid, korraliku kataloogi, loenguprogrammi, konverentsi jt sündmustega varustatud projekte. Koopia ja originaali vahekord on ka praegu igati aktuaalne. Kuidas publik on selle projekti vastu võtnud?
2 minutit
Avastusterikas reis uues muusikas
EESTI MUUSIKA PÄEVAD: II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise loomingukonkursi finaal, ERSO ja PEEP LASSMANN TOOMAS VAVILOVI dirigeerimisel Estonias 25. III.
3 minutit
Riskikunstnik Monika Mattiesen
Sarjas “KuMu Kumus”: JÜRI REINVERE ja MONIKA MATTIESENI multimeediaetendus “LONG TIDE”, Küberstuudio, Margo Kõlar (heli), Jüri Nael (koreograafia) jt Kumu auditooriumis 23. III.
2 minutit
Eesti muusika päevade kammermuusika
EESTI MUUSIKA PÄEVAD:
KALEV KULJUS (oboe) ja MARKO MARTIN (klaver) Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 25. III, kavas Siimer, Tulve, Garšnek, Jõeleht, Birtwistle, Lutosławski;
KALEV KULJUS (oboe) ja MARKO MARTIN (klaver) Niguliste kiriku Antoniuse kabelis 25. III, kavas Siimer, Tulve, Garšnek, Jõeleht, Birtwistle, Lutosławski;
4 minutit
Kuninga tagasitulek
Tegemist on oma tsitaadilisusest äärmiselt teadliku teosega, kus viidatud mitmetele tuntud filmidele ja katsetatud järjepanu žanrivõtteid: sotsiaalset draamat, mereseiklust, romantikat ning seiklus- ja õudusfilmi.
7 minutit
VVV:Lapsnäitleja hukk
Räägitagu mida tahes, laste haaramine filmitegemisse on riskantne. Kunagi ei tea, kuidas see mõjub nende tulevikule. Nõukogude Liidus vändati sadu linatöid, kus lastel otsustavad osatäitmised. Ka geeniuste meistritöödes figureerisid esiplaanil sagedasti lapsed, näiteks Bondartšuki “Inimese saatuses” või Tarkovski “Ivani lapsepõlves”. Igasse aastakümnesse sigis aina uusi siravaid lapstähti. Neljakümnendail menutses ekraanil hulga muude seas Jura Jankin (“Polgu…
2 minutit