2006-10 (3104)
Pauli päevik: Käisin teatris
Ma käin tihti teatris, sest seal tunnen end turvaliselt. Mitte et lavalt tulev alati kaiff oleks, aga noh, saalis on mul mõnus olla. Näitlejad teavad mind, pealinna publik ka, tunnen ja tunnetan enda kohalolekut. No tegelikult olen teada ka teiste linnade teatrikülastajatele. Ja kui nad mind kohe ära ei tunne,…
2 minutit
Tere tulemast profiliigasse!
Pedajase lavastus suhestub Kiviräha romaaniga pigem lihtsustavalt kui rikastavalt.
4 minutit
Rohelise NO-lase okkaline rada
“Nafta!” astub kapitalismi pühamast pühama rituaali, tarbimise vastu.
6 minutit
Repliik
Maris Johannese retsensioonis puudutatud küsitavuste kõrval tekkis mul seoses lavastusega “Nafta!” ka üks põhimõtteline küsimus. Ma ei tõstataks seda, kui mitte Tiit Ojasoo ise poleks korduvalt väljendanud soovi olla oma teatriga sotsiaalne ja kõneleda kaasajast. Mulle tundub, et see on võimalik ja mõjuv vaid juhul, kui tegijaile endile on selge…
1 minut
Monumentaalne ajarändur
“Inimene sureb, kõduneb põrmuks, kasvab rohuks, sünnib linnuks taeva alla, astub vaikselt tagasi looduse lõputusse ringkäiku. Inimese käsikiri paljuneb, pudeneb tsitaatideks, teiseneb pärimuseks, võimendab või summutab nii lootusi kui ka ootusi, kuid sõna ei teisene rohuks, sipelgaks ega linnuks, vaid jääb sõnaks. Sõna võib kuluda ja sõna võib leida endale…
2 minutit
Eesti noorteadlased kui amatöörsportlased
Ülikool ei eristu nõudmiste poolest enam ettevõtlusest.
Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem. Artiklid ja edulood I. Tartu 2005.
Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem. Artiklid ja edulood I. Tartu 2005.
9 minutit
Kuulab maad: Linnugripp Tartu – Tallinna maanteel
Sotsiaalteaduste klassik William I. Thomas on sõnastanud ühe inimühiskonna kesksematest printsiipidest: pole oluline, kas miski on tõeline või mitte – kui inimesed seda tõeliseks peavad, on tõeline ka nende reaktsioon. Ehk teisisõnu, reaalsus on teatud määral mõjutatud inimhinnangust: katusealusest, mis tundub sisse vajuvat, põgenevad inimesed paanikas. Thomase sententsi on igas…
2 minutit
Sotsiaalia – kas ikka veel Eesti teaduse võõraslaps?
Miljonirahvana pole meil paljudeks võrdlusteks vajalikku massi.
4 minutit
Väärt monument ei tohi jääda ajaloole jalgu
Toivo Tammiku vestlus Allan Murdmaaga Tallinnas 4. veebruaril.
14 minutit
Mida uut pakub keskaeg?
Keskaja vallas on ennast teostanud terve rida möödunud sajandi kõige innukamaid ajalooteaduse uuendajaid.
3 minutit
Millenniumi murrang: Estonia goes West
Oleme harjunud mõtlema endast kui eurooplastest. Ja vähemalt ajaloolased on eurooplaseks saamist ikka seostanud Eesti vägivaldse ristimisega XIII sajandi algul, nii valus kui see ka oli. Aga mis oli varem? Kuhu kanti vaadati, kellega suheldi? Vähesed kirjalikud allikad üksi sellele vastust ei anna. Kuid on olemas hõbeaarded, mis viikingiajal koonduvad…
2 minutit
Saks ja mittesaks keskaegse Liivimaa linnades
On üldteada, et keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes privilegeeritud sakslasteks ja madalama staatusega mittesakslasteks. Sakslased olid arvulises vähemuses, mittesakslased aga enamasti talupojad, kellest väiksem osa elas ka linnades. Vastandus sakslane-mittesakslane ei olnud aga ainult etniline. Etniline ja sotsiaalne jaotus olid omavahel põimunud moel, mida eesti keeles väljendab etümoloogiliselt “saksidest” tuletatud sõnapaar…
2 minutit
Tuleleek ja Kuldmuna: eestlaste lood keskaja dokumentides
1566. aasta jaanipäeval, keset ränka sõja- ja mitte vähem ränka katkuaega, tuli Uus-Pärnu rae ette naaberlinna Vana-Pärnu kodanik Jacob Tuleleick (Tuleleek?). See, nime järgi otsustades mittesaksa, resp. eesti soost mees ei kavatsenud raadi niisama tülitada, tal oli ikka asja ka. Aruka ja asjaliku mehena palus ta ohtlikku ja rasket aega…
2 minutit
Eesti keskaegne visuaalkultuur
Eesti varasema ajaloo uurimisel on kunst olnud tänase päevani marginaalses seisundis. Ajaloolased ei ole seda aktsepteerinud ajalooallikana ning kunstiajaloolased pole oma perifeersest seisundist väljarabelemiseks midagi ette võtnud. Kummati on keskaegse kunsti roll Eesti varasema ajaloo mõistmisel palju suurem, kui seda oleme arvata julgenud või tahtnud. See puudutab eriti XIII sajandit,…
2 minutit
Graham Greene’i juhuslik kohtumine
Soome suursaadiku Tallinnas (1928 – 1933) Aarne Wuorimaa foto. tuglas-seura arhiiv
5 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhinna laureaadid
Emakeelepäeval anti kätte kirjanduspreemiad 2005. aasta parimate panuse eest emakeelse ja ka muukeelse kultuuri arendamisse (ärgu kõnelgu, et meil keskit piiratakse! kuigi muhameedliku kirjanduse auhinda meil veel pole). Jagati klaasist mälestusesemeid ja lillebukette, meeleolu oli ülev, aga tõsimeelne. Kapital panustas vaimu, aga vaim ei lasknud ennast kõigutada.
1 minut
Jalutuskäik galeriides
Tandem Paul ja Anne Daniela Rodgers, Kaunase modernistid ja arenev Meiu Münt.
3 minutit
Meele otsiv vaim elab konkreetses luules
Konverents “Raul Meel ja konkreetne poeesia“ Kumu auditooriumis 3. III.
2 minutit
Muusikamaailm:Saariaho muusika kahel mandril
1982. aastast Pariisis elav soomlanna Kaija Saariaho võib end pidada Soome kõigi aegade rahvusvaheliselt tunnustatuima ooperi loojaks. See on tollal Salzburgi festivali juhiks olnud Gerard Mortier’ tellitud ja festivalil 2000. a maailmaesiettekandele tulnud “L’Amour de loin” (“Kauge armastus”), mis 2001. a jõudis kaastellija Pariisi Châtelet’ teatrisse, 2002. a Santa Fe,…
4 minutit
250aastane kaasaja raamides
Kontserdisarjas “Akadeemiline kammermuusika”: TALLINNA KEELPILLIKVARTETT Kadrioru lossis 5. III.
2 minutit
Brüssel usub pisaraid
Flaami politseinik, kes on Eesti risti-põiki läbi sõitnud, muidugi teadis asjast, kuid iirlasest ametnikule oli see uudisteema.
4 minutit
Paugub püstol, lendavad kilud
Remsu: Näitlejad mängivad lusti ja himuga, vabalt ja nakatavalt; vaataja pilku köidab arvatavasti pigem vorm kui sisu. Pildil: Ülle Lichtfeldt, Maria Avdjuško, Veikko Täär, Marika Korolev, Taavi Eelmaa. KAADER FILMIST
3 minutit
Eksperimendi hind
Filmis on illustratiivseid ja eredaid episoode New Yorgi 1950.-1960. aastate kirevast kirjandus- ja filmielust, vastuvõttudelt ja kokteilipidudelt, kus Truman Capote (näitleja Philip Seymour Hoffman prillidega) pärast “Rohukandle” ja “Hommikueine Tiffany juures” ilmumist kuulsust ja edu nautis. KAADER FILMIST
3 minutit
VVV: Armastades koeri ja naisi
Poisikesena armastas Žora üksnes koeri. Ja elueesmärk oli tal jumala klaar – meremeheks! Veeväljadele ihalesid paljud Moskva siseõuede patsaanid. Sütitajaks Vladimir Vainštoki helisev “Kapten Granti lapsed” ja Vladimir Brauni mehised merefilmid. Peale seitset klassi ei suutnud poissi keegi takistada: sügisel rippus Georgi Jumatovi nimi sõjaväelise merekooli õppurite nimekirjas. Siis kärgatas…
3 minutit
