2005-46 (3093)
Ratsionalismi monstrum
Miks tsivilisatsioon hukkub ja kuidas Beck selle viimasel hetkel siiski päästab?
4 minutit
Kultuur on inimõiguse küsimus
Intervjuu feministi, ajakirjaniku, arvamusliidri Rebecca Walkeriga.
6 minutit
Viipuri – Greifswald, hoirassaa!
Endised satelliitriigid peavad teadma, et kõige eest tuleb maksta.
4 minutit
Kirjanduse kolikamber: Kuidas osta sõnu
On hea meel konstateerida, et järjekordne noor-eestlane Johannes Aavik sai sada kakskümmend viis aastat vanaks. Tegelikult on Aavik muidugi surnud, meile on jäänud ainult tema sünniaastapäev. Aga jah… kahtlemata on Aavikul surnunagi probleeme, olulisemaid neist on ortograafiline. Tänaste eestlaste tähtsaim raamat, pagulasest Saagpaku suur eesti-inglise sõnaraamat ei anna märksõna “aavik”,…
3 minutit
Valmis asjad on tüütud
Luuletaja, intellektuaal ja kirjanduskriitik HASSO KRULL räägib mütoloogiast, kirjandusest, töötamisest ja maailmast.
11 minutit
Koidula lauluraamat
Lydia Koidula. Löö, süda, õitsele! Koostanud Karl Muru. Tänapäev, 2005. 80 lk.
On üks mõte, mitte midagi väga originaalset (muidu poleks see ju usutav), aga see mõte on järgmine. Kui poleks olnud esimest wabariiki, poleks meil praegu Eesti riiki. Kui poleks olnud rahvuslikku ärkamist, poleks olnud esimest wabariiki. Kui poleks…
On üks mõte, mitte midagi väga originaalset (muidu poleks see ju usutav), aga see mõte on järgmine. Kui poleks olnud esimest wabariiki, poleks meil praegu Eesti riiki. Kui poleks olnud rahvuslikku ärkamist, poleks olnud esimest wabariiki. Kui poleks…
3 minutit
Koopiad kirikus ja surnuaial
Meistriteosed on kinnistunud meie meelde XVIII – XIX sajandi koopiatena.
5 minutit
Koopia XX sajandil: Kuno Veeber
XX sajandi maalilist kopeerimisviisi võib vaadata kui kunstnikku inspireerivat rännakut.
4 minutit
Vene kunstnikud Eestis
Esimese Eesti Vabariigi ajal suhtuti kultuurielementide ühtesulamisse modernse tolerantsusega.
4 minutit
XVIII sajandi graafika Eesti rahvusraamatukogus
Näitus “Euroopa XVIII sajandi sügavtrükigraafikat ” rahvusraamatukogu VI korrusel kuni 26. XII.
2 minutit
Veel kord arhitektist, ruumist ja müüdist
Arhitektuur on sotsiaalne praktika, mis sünnib konkreetses sotsiokultuurilises keskkonnas.
7 minutit
Pigem intiimne kui kirglik Brahms
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: MARI TAMPERE (viiul) ja IVARI ILJA (klaver) Kadrioru lossis 11. XII
Lõpuks ometi sai võimalikuks üks akadeemiline sonaatide õhtu ja kus siis veel, kui mitte “Akadeemilise kammermuusika” sarjas Kadriorus. Pühapäevase kontserdiga kulmineerus selle kontserdisarja käesoleva aasta rida Johannes Brahmsi kolme sonaadiga klaverile ja viiulile muusika- ja teatriakadeemia professorite Mari…
Lõpuks ometi sai võimalikuks üks akadeemiline sonaatide õhtu ja kus siis veel, kui mitte “Akadeemilise kammermuusika” sarjas Kadriorus. Pühapäevase kontserdiga kulmineerus selle kontserdisarja käesoleva aasta rida Johannes Brahmsi kolme sonaadiga klaverile ja viiulile muusika- ja teatriakadeemia professorite Mari…
2 minutit
Muusikamaailm: Milano La Scala alustas
Linna kaitsepühaku Ambrosiuse päeval 7. XII alustas hooaega Mozarti “Idomeneoga” taas La Scala. Et teatrile otsitakse peadirigenti, asendavad teda vahepeal noorimad külalistipud, britt Daniel Harding (29) ongi avaetenduse dirigendiks koostöös Pariisi Rahvusooperiga tehtud Luc Bondy lavastuses. “Idomeneod” näeb sel kuul kokku seitsmel õhtul (täna neljas) ning siis tuleb teatri orkestri…
3 minutit
Küsin eneselt
Kord küsisin eneselt, et kas meie postmodernistlikul muusikamaastikul on kas või mingit sarnasust keskaja omaga – pean siin silmas eelkõige pärimus- ja kunstmuusika lõimumise lugu –, ning samas mõtlesin, et küllap vist eriti pole. Ent tookordne mõtteviis oli ehk veidi ennatlik, nii et sedapuhku küsin endalt nüüd üle.
XXI sajandi muusikakultuuri…
XXI sajandi muusikakultuuri…
1 minut
Muusikalised legendid
Sarjas “Legendid”: PÕHJAMAADE SÜMFOONIAORKESTER ANU TALI dirigeerimisel Estonias 7. XII.
2 minutit
VVV: Hüpe põrgutulle
Psühholoogid kõnelevad: armastuse defitsiit. Võib olla nii, et inimest armastatakse nii-öelda normatiivselt või isegi üle normi, aga tema ihkab aina rohkem. Jelena Majorova sündis ilma otsas, kauges linnas Južno-Sahhalinskis. Päritolu sügavalt proletaarne, isa purjutas autobaasis, ema oli noanaine lihakombinaadis. Oma Leenakest armastasid nad, nagu lihtsale vene perele keskmiselt kohane, varjatult,…
2 minutit
