2005-43 (3090)
Karl Tihase 27. V 1914 – 15. XI 2005
Meie seast on lahkunud auväärt teadlane ja lugupeetud spetsialist emeriitprofessor ning kunstiteaduste doktor Karl Tihase.
1 minut
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 16. jaotus
Stipendiumid ja toetused 2006. aastaks
SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD
SIHTASUTUSE EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TÄNUAUHINNAD
14 minutit
Kontinentide triiv: Al Quedal on muu kõrval trofeena seinale riputada ka transatlantiline suhe
Küsimus pole mitte ainult USAga suhtlemises vaid ka ELi võimes mõjutada sündmusi globaalses mastaabis.
Jutud transatlantilise suhte surmast on, nagu ikka, liialdatud. Midagi on USA ja Euroopa sidemetes aga toimumas küll, midagi üsna tektoonilist. Kontinendid triivivad lahku ning ettenähtavas tulevikus pole jõudu, mis need tagasi kokku lükkaks. Paradoksaalselt on triiv…
Jutud transatlantilise suhte surmast on, nagu ikka, liialdatud. Midagi on USA ja Euroopa sidemetes aga toimumas küll, midagi üsna tektoonilist. Kontinendid triivivad lahku ning ettenähtavas tulevikus pole jõudu, mis need tagasi kokku lükkaks. Paradoksaalselt on triiv…
4 minutit
Mis paganama päralt see konservatism nii atraktiivne on?
Politoloog Anu Toots: Res Publica võiks pigem otsida üles selle vana lepingu, mis Kallasega tehti.
Valle-Sten Maiste: Meie liberaalid ja sotsid on püüdnud suhestuda ka oma ilmavaate juurte ning teoreetiliste alustega. Mäletame Erharti ja Hayeki ning teisalt Giddensi eestindamist lausa erakondade initsiatiivil. Neis erakondades on inimesi, kes on oma ilmavaate apologeedid…
Valle-Sten Maiste: Meie liberaalid ja sotsid on püüdnud suhestuda ka oma ilmavaate juurte ning teoreetiliste alustega. Mäletame Erharti ja Hayeki ning teisalt Giddensi eestindamist lausa erakondade initsiatiivil. Neis erakondades on inimesi, kes on oma ilmavaate apologeedid…
4 minutit
Kas demokraatia lõpu poole?
Globaliseerumine ei too kolmandasse maailma rikkust, vaid ebavõrdsust.
Kapitalismi põhimootor ja põhiprodukt on rahulolematus. See mootor on töötanud vahepealsetele kriisidele ning sõdadele vaatamata hästi ja on aidanud luua demokraatlikke jõukaid ühiskondi, milles elame. On loomulik – ja marksismi õppinutele väga selge –, et selline areng oli võimalik tänu teaduse ja…
Kapitalismi põhimootor ja põhiprodukt on rahulolematus. See mootor on töötanud vahepealsetele kriisidele ning sõdadele vaatamata hästi ja on aidanud luua demokraatlikke jõukaid ühiskondi, milles elame. On loomulik – ja marksismi õppinutele väga selge –, et selline areng oli võimalik tänu teaduse ja…
4 minutit
Sõjajärgse Lääne ühiskonna parimad analüüsikatsed
Ilmuma hakkab uus sotsiaal- ja humanitaarteaduste tõlkeid koondav sari.
4 minutit
Ladina keele roll pole Euroopast kuhugi kadunud
Klaus Adomeit, Merike Ristikivi, Hesi Siimets-Gross. Ladina-eesti õigussõnastik. Toimetanud Peeter Kask. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005. 263 lk.
Käesoleva sõnastiku autoreiks on kaks ladina keele huvidega õigusteadlast ning üks juurahuvidega klassikaline filoloog (seejuures juristidele mõeldud ladina keele õpiku autor), mis tundub olevat ideaalne kombinatsioon, võimaldades täpsust nii keele kui erialaterminoloogia osas.…
Käesoleva sõnastiku autoreiks on kaks ladina keele huvidega õigusteadlast ning üks juurahuvidega klassikaline filoloog (seejuures juristidele mõeldud ladina keele õpiku autor), mis tundub olevat ideaalne kombinatsioon, võimaldades täpsust nii keele kui erialaterminoloogia osas.…
2 minutit
UUE FILOSOOFIASARJA AVATEOSED
Umberto Eco, “Lector in fabula”
Tuntud Bologna kommunikatsiooniteoreetiku ja kirjaniku tekstisemiootika käsitlus, mis ilmus esmakordselt 1979. aastal ja kus keskendutakse lugeja rollile narratiivide (re)konstrueerimisel ehk interpretatsiooni problemaatikale. Raamatus on ka autori tagasivaateline eessõna.
Tuntud Bologna kommunikatsiooniteoreetiku ja kirjaniku tekstisemiootika käsitlus, mis ilmus esmakordselt 1979. aastal ja kus keskendutakse lugeja rollile narratiivide (re)konstrueerimisel ehk interpretatsiooni problemaatikale. Raamatus on ka autori tagasivaateline eessõna.
2 minutit
Anderseni abil maailmakaardile
Intervjuu Hans Christian Anderseni aasta projektijuhi Lars Blicher-Hanseniga
4 minutit
Küllastagem kunstmuinasjutte!
Leino Rei jutustab karjatüdrukust ja korstnapühkijast. Priit Grepp
2 minutit
Saalid, käigud, tunnelid, Berliin
Hamburger Bahnhofist kujuneb Berliini tähtsamaid moodsa kunsti muuseumeid.
3 minutit
Küüntest, päikesevarjutusest ja ehtest
Lõuna-Prantsusmaal on privileeg saada kunstist osa.
IV rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti biennaal “In-Corporer” Nîmes’is 4. – 30. IX.
IV rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti biennaal “In-Corporer” Nîmes’is 4. – 30. IX.
3 minutit
Ei ole paremaid, halvemaid aegu…
Muusikal “GEORG”: libreto Urmas Vadi, lavastaja Andrus Vaarik, muusikaline juht Erki Pehk, osades Marko Matvere, Ülle Lichtfeldt, Liisi Koikson jpt, produtsendid Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Mikk Purre.
…on vaid hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar
…on vaid hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar
3 minutit
Bravissimo, Aleksander Rudin!
Kontserdisarjas “Bravissimo!”: ALEKSANDER RUDIN (tšello, klaver, Venemaa) ja TALLINNA KAMMERORKESTER Estonias 19. XI.
Andres Mustonen on avaldanud lootust, et kordub universaalsete muusikute aeg, s.t helilooja, interpreet ja multiinstrumentalist on ühes isikus. Heliloojaid, kes solisti tasemel näiteks klaverit valdavad, leiab ka tänapäeval ja lähiminevikust nii mõnegi, palju harvemini kohtab muusikuid, kes on end…
Andres Mustonen on avaldanud lootust, et kordub universaalsete muusikute aeg, s.t helilooja, interpreet ja multiinstrumentalist on ühes isikus. Heliloojaid, kes solisti tasemel näiteks klaverit valdavad, leiab ka tänapäeval ja lähiminevikust nii mõnegi, palju harvemini kohtab muusikuid, kes on end…
3 minutit
Ebatavaline viiel erineval moel
Kuuldused eesti kaasaegse koorimuusika surmast on tugevasti liialdatud.
Kontsert “Misjonärid (Meie aja paradoks)”: RAM, Improloo, Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio ANTS SOOTSI dirigeerimisel Estonias 16. XI.
Kontsert “Misjonärid (Meie aja paradoks)”: RAM, Improloo, Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio ANTS SOOTSI dirigeerimisel Estonias 16. XI.
2 minutit
Võluv ja rabav klassika
ERSO kontsert “Võluv klassika” JÜRI ALPERTENI dirigeerimisel, solistid ARVO LEIBUR (viiul) ja DANIEL RAISKIN (vioola, Holland) Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Inimesed ja mesilased
Oma ülepingutatud kujutlusmöllus jõuab looja skisofreenia piirimaile, mille mõtestamisel ei ole enam võimalik tagasi tulla ega ka edasi minna.
Nukufilm “GENE+RATIO”. Režissöör, stsenarist ja kunstnik Mait Laas. Nukufilm OÜ/Icon Film (Saksamaa), 11 min, esilinastus 13. X.
Nukufilm “GENE+RATIO”. Režissöör, stsenarist ja kunstnik Mait Laas. Nukufilm OÜ/Icon Film (Saksamaa), 11 min, esilinastus 13. X.
3 minutit
VVV:Kerjus härraste surnuaial
Kinotähtedele on hulk ausambaid püstitatud. Kuid Buga jõe kaldal seisab mälestusmärk kinofilmile, nõukavene ekraaniteosele, millel õilis pealkiri “Traktoristid”. Igipopulaarne Põrjevi komöödia, mitte sedavõrd naljakas kui lõbus. Terve filmi on tegelased tavotised ja lõhkiste tunkedega ning kellelgi ei tärka himu end korralikult küürida. Peaosas madalalaubaline juppmees Nikolai Krjutškov, talle sekundeerib naiivne…
2 minutit
Lagunemise lühikursus
Viggo Mortenseni mängitud perepea Toma Stalli minevik on üks tume auk. KAADER FILMIST
7 minutit
Meedia:Ei võta omaks, ei kandideeri, “ei kommentaari”
Teadupoolest on kaamos põhjamaine pimedus, mis on laplaste leiutatud ja hõlmab ajavahemikku novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani. Kaamos mõjub meile masendavalt, sest kõik mattub pimedusse ja enesetappude arv kasvab. Ajakirjandusega, mis paratamatult seotud poliitikaga, pole asi nii hull, kuigi lollust ja veiderdamist kohtab aasta pimedaimal ajal rohkem kui muidu.
3 minutit
