2005-4 (3051)
Deiksis ehk Keele (kahtlane) seos maailma ja inimesega
19. ja 20. XI 2004 toimus Tartu ülikoolis rahvusvaheline interdistsiplinaarne konverents ?Deiksis: lausungist lausumiseni ja vastupidi?. Konverentsi korraldasid TÜ filosoofiateaduskonna eesti-romaani võrdleva lingvistika töörühm, prantsuse keele ja kirjanduse sektsioon ja üldkeeleteaduse õppetool, osales üle 30 teadlase Eestist ja välismaalt.
4 minutit
Teod
Nädala jooksul tutvustati Draamateatris itaalia kino, veine, moodi, mentaliteeti ja renessansiaja vaimu. Draamateater on mähkinud uuslavastuse ?Savonarola tuleriit? Itaalia kultuuri laiema tutvustamise krepp-paberisse. Mis seal pakendis sees on?
Suvel mere ääres näidendi kõrvale lisainfot lugedes mõtlesin, et oleks seda ju ka tore vaatajatega jagada. Lavastusse jõuab loetust ju ainult kaemuslik…
Suvel mere ääres näidendi kõrvale lisainfot lugedes mõtlesin, et oleks seda ju ka tore vaatajatega jagada. Lavastusse jõuab loetust ju ainult kaemuslik…
1 minut
Üheksanda mai pakikesediplomaatia
Moskva peibutab piirilepinguga, mida pole õieti kummalegi tarvis, et kaela määrida deklaratsiooni.
Bütsantsi pooleteise tuhande aastane kogemus õpetab: diplomaatia ei ole aumeeste kokkulepe, vaid kaupmeeste tehing. Võib-olla ainus valdkond Teise ja Kolmanda Rooma ajaloos, mis tugineb turumajanduslikule mõtlemisele. Eurooplane, kelle meelest turumajandus on midagi pelgalt materiaalset, millega eetikat ei mõõdeta,…
Bütsantsi pooleteise tuhande aastane kogemus õpetab: diplomaatia ei ole aumeeste kokkulepe, vaid kaupmeeste tehing. Võib-olla ainus valdkond Teise ja Kolmanda Rooma ajaloos, mis tugineb turumajanduslikule mõtlemisele. Eurooplane, kelle meelest turumajandus on midagi pelgalt materiaalset, millega eetikat ei mõõdeta,…
4 minutit
Demokraatia ja Venemaa
Täisdemokraatiat ei teki Venemaal niipea, aga see pole katastroof.
Läänes tuntakse muret, et demokraatia areng on Venemaal takerdunud. Seetõttu tuleb õpetada ja manitseda, kasutada piitsa ja präänikut. Selle kõige eelduseks on siiras usk, et Venemaad on võimalik täisdemokraatlikuks muuta. Sama usutakse Türgist, Iraagist jt. Jutt ei käi praegu G. W. Bushist,…
Läänes tuntakse muret, et demokraatia areng on Venemaal takerdunud. Seetõttu tuleb õpetada ja manitseda, kasutada piitsa ja präänikut. Selle kõige eelduseks on siiras usk, et Venemaad on võimalik täisdemokraatlikuks muuta. Sama usutakse Türgist, Iraagist jt. Jutt ei käi praegu G. W. Bushist,…
4 minutit
?opeNBaroque 2005? 28. I ? 6. II
Monica Huggett mängib Cremona meistrite Hieronymus ning Antonius Amati viiulil aastast 1618.
1 minut
Mentaliteedi ajaloos uitaja välimärkmed
Robert Darnton, GEORGE WASHINGTONI VALEHAMBAD. Varrak, 2004. 246 lk.
1 minut
Erkki Toivanen:koolides painutati ajalugu, et soomlased end kangelastena tunneksid
Ajalugu ei tule vaadata ühest või kahest, vaid lausa kümnetest vaatepunktidest
1 minut
Triviaalsuste kaitseks
Inimelu mõte on alati seisnenud ebavõrdsuse tootmises
Mispärast on Võrdsus saatnud inimkonna ajalugu mingi ülimat õnne tõotava, kuid paraku saavutamatu paleusena? Mõistmaks küsimust täielikult, tuleb arvestada, et Võrdsus ilmutas end enne Prantsuse revolutsiooni ajal suurnõudeks muutumist ka kaudsemalt. Kui näiteks Platon kuulutab kõige hõlmavamaks vooruseks Õigluse, siis kaudselt on sellega öeldud,…
Mispärast on Võrdsus saatnud inimkonna ajalugu mingi ülimat õnne tõotava, kuid paraku saavutamatu paleusena? Mõistmaks küsimust täielikult, tuleb arvestada, et Võrdsus ilmutas end enne Prantsuse revolutsiooni ajal suurnõudeks muutumist ka kaudsemalt. Kui näiteks Platon kuulutab kõige hõlmavamaks vooruseks Õigluse, siis kaudselt on sellega öeldud,…
5 minutit
Kirjanduse kolikamber
Eestimehe majajanu
Asja alguses on tegelikult Karl Ristikivi (1912 ? 1977) ühe oma romaaniga, millel on tänaseni kaks nime: esimene trükk ilmus aastal 1940 pealkirjaga ?Võõras majas?, hiljem tuli ?Õige mehe koda?. Seletus on lihtne ? süüdi on (juuni)kommunistid ja teised okupandid. ?Õige mehe koda? on n-ö piibelliku päritoluga ja seda…
Asja alguses on tegelikult Karl Ristikivi (1912 ? 1977) ühe oma romaaniga, millel on tänaseni kaks nime: esimene trükk ilmus aastal 1940 pealkirjaga ?Võõras majas?, hiljem tuli ?Õige mehe koda?. Seletus on lihtne ? süüdi on (juuni)kommunistid ja teised okupandid. ?Õige mehe koda? on n-ö piibelliku päritoluga ja seda…
3 minutit
Karje karja äärealalt
Turovski on üsna kindel, et inimene ei ole ?loomult loom?.
Aleksei Turovski, Loomult loom. Varrak, 2004.
Aleksei Turovski, Loomult loom. Varrak, 2004.
4 minutit
Hämmastavalt ilus lein
Jana Lepik, Lahtine taevas. Tuum, 2004.
Kohe üldse ei meeldi? tugeva eelteksti elik reklaamiga raamatud, ehkki ma tean, et kuidagi peab ju autorit ilmale tutvustama. Jana Lepiku debüütkogu (paberist raamatuna) tutvustati nii esitlusel kui ka Eesti Ekspressis sügava leina vahendajana, mistõttu tekkis mul kohe kiusatus otsida üles hoopis muid tundetoone.…
Kohe üldse ei meeldi? tugeva eelteksti elik reklaamiga raamatud, ehkki ma tean, et kuidagi peab ju autorit ilmale tutvustama. Jana Lepiku debüütkogu (paberist raamatuna) tutvustati nii esitlusel kui ka Eesti Ekspressis sügava leina vahendajana, mistõttu tekkis mul kohe kiusatus otsida üles hoopis muid tundetoone.…
4 minutit
Pajos mängib jumalatega peitust
Priit Pajose näitus ?Mees metsast? Vaala galeriis kuni 28. I.
Tartu maalikoolkonda kuuluv Türi kunstnik Priit Pajos pole tegelikult sugugi mees metsast, nagu ta nimetab end väljapaneku pealkirjas.
Tartu maalikoolkonda kuuluv Türi kunstnik Priit Pajos pole tegelikult sugugi mees metsast, nagu ta nimetab end väljapaneku pealkirjas.
2 minutit
Merle Lobjaka kineetilised klaasobjektid
Merle Lobjaka näitus ?Ajatusenäitajad? Tartu Kunstimajas kuni 31. I.
1 minut
?Graafika IN? kui klots ANG piltmõistatuses
?Graafika IN? on nähtusena märksa huvitavam kui näitustena
IX ?Graafika INi? festival ?Man-Machine? Muuseumiaidas 8. ? 16. I, Pärnu kontserdimajas 8. I ? 12. II, kolled?is ja Endla teatri Küüni koridorigaleriis 8. I kuni veebruari lõpuni.
IX ?Graafika INi? festival ?Man-Machine? Muuseumiaidas 8. ? 16. I, Pärnu kontserdimajas 8. I ? 12. II, kolled?is ja Endla teatri Küüni koridorigaleriis 8. I kuni veebruari lõpuni.
3 minutit
Kohatunne kunstimuuseumi moodi
Eesti kunsti klassika XVIII sajandist 1940. aastani
Näitus Rüütelkonna hoones avatud kuni Kumu valmimiseni 2005. aastal. Kuraator TIINA ABEL.
Näitus Rüütelkonna hoones avatud kuni Kumu valmimiseni 2005. aastal. Kuraator TIINA ABEL.
3 minutit
Koha- ja ajatundest
Toompeal Rüütelkonna hoones juba pool aastat avatud eesti kunsti klassika näituse näol ei ole tegemist tavalise suve-ekspositsiooniga. See kujutab endast sissejuhatust, esitlust ja/või tulevase rahvusgalerii eesti vanema kunsti (Kumu I korruse) püsiekspositsiooni proovivarianti. Väljapanek ei ole lõplik valik, vaid kuraator Tiina Abeli visioon mõnevõrra vähendatud mahus ja praeguses ruumiolukorras. Tegemist…
2 minutit
Tulevi autoriõhtu kui rituaal
TOIVO TULEVI autoriõhtu ?Deux? Niguliste kirikus
21. I: Monika Mattiesen (flöödid), Kädy Plaas (sopran), Risto Joost (kontratenor), Aare Tammesalu (t?ello), Ene Nael (klavessiin), Harry Traksmann (viiul), Jorma Toots (klahvpillid), Tallinna Kammerorkester TÕNU KALJUSTE juhatusel. Kaastegevad Vox Clamantis ja Nargen Opera koor, Margo Kõlar ning Hans-Gunter Lock (heli).
21. I: Monika Mattiesen (flöödid), Kädy Plaas (sopran), Risto Joost (kontratenor), Aare Tammesalu (t?ello), Ene Nael (klavessiin), Harry Traksmann (viiul), Jorma Toots (klahvpillid), Tallinna Kammerorkester TÕNU KALJUSTE juhatusel. Kaastegevad Vox Clamantis ja Nargen Opera koor, Margo Kõlar ning Hans-Gunter Lock (heli).
2 minutit
Toivo Tulev ja rockmuusika
Intervjuus TOIVO TULEVI autoriõhtu eel palusin heliloojal pisut üldisemalt kõnelda oma vaatepunktidest muusikale ja avada veidi ka oma kokkupuuteid rockmuusikaga.
2 minutit
Peadirigent taas ERSO ees
ERSO ja metsosopran Marianna Tarassova (Venemaa) NIKOLAI ALEKSEJEVI dirigeerimisel, kavas Haydn, Mahler ja Beethoven.
Estonia kontserdisaalis 21. I.
Estonia kontserdisaalis 21. I.
3 minutit
Kagel lõpetas teose dirigendi libasurmaga
NYYD ENSEMBLE?i kontsert ?Kagel-Abend? 22. I Vanalinnastuudios, dirigent OLARI ELTS, solist Roland Hermann (bariton, Saksamaa).
Mauricio Kageli (1931) instrumentaalteatri ideed on mulle alati tundunud põnevad ja absurdsed, juba alates kusagil NYYD-festivali algusaegadest peale, mil sai näha tema tehtud filme, mis kaugenesid üldse põhimõttest, mis üks ?film? õieti võib olla. Selliseid eksperimente…
Mauricio Kageli (1931) instrumentaalteatri ideed on mulle alati tundunud põnevad ja absurdsed, juba alates kusagil NYYD-festivali algusaegadest peale, mil sai näha tema tehtud filme, mis kaugenesid üldse põhimõttest, mis üks ?film? õieti võib olla. Selliseid eksperimente…
2 minutit
Banaalsusevaba kutse meditatsioonile
Kontsert ?Tehillim? sarjast ?Kohtumised?: VOX CLAMANTIS (kunstiline juht Jaan-Eik Tulve) ja Voces Musicales, dirigent Risto Joost, solistid Kaia Urb ja Taniel Kirikal. Kavas Jeemeni juutide sünagoogis lindistatud psalmid, gregooriuse laul, Kozlova ?Ti?ina?, Tulevi ?Adiós? ja Pärdi ?Ein Wallfahrtslied? 19. I Niguliste kirikus.
2 minutit
Kohtumised Kadriorus
Kontserdisari ?Akadeemiline kammermuusika?: LILIANA TAMM-MAATEN (viiul), IA REMMEL (klaver) ja OTT MAATEN (klarnet) Kadrioru lossis 21. I, kavas XX sajandi muusikat Eestist, Brasiiliast ja Prantsusmaalt.
2 minutit
Killuke Itaaliat keset põhjamaist jaanuari
14. I toimus Vanalinna Muusikamajas sopran Maren Ülevainu soolokontsert tähistamaks tema esimest juubelit.
1 minut
Muusikamaailm
Põhjamaade muusikapäevad
Järjekordsed Põhjamaade muusikapäevad (18. ? 28. XI) korraldas Taani koostöös Malmö ja Helsingborgiga. Festivali kava oli enneolematult kirju (meedia- ja elektrooniliste lisandustega kuni perekontsertideni), eesmärgiks võimalikult lai kuulajaskond, anti 34 kontserti ja etendust Kopenhaagenis ja selle lähiümbruses ning Rootsis.
Järjekordsed Põhjamaade muusikapäevad (18. ? 28. XI) korraldas Taani koostöös Malmö ja Helsingborgiga. Festivali kava oli enneolematult kirju (meedia- ja elektrooniliste lisandustega kuni perekontsertideni), eesmärgiks võimalikult lai kuulajaskond, anti 34 kontserti ja etendust Kopenhaagenis ja selle lähiümbruses ning Rootsis.
3 minutit
Kaljo Raid 4. III 1921 ? 21. I 2005
Torontost tuli kurb sõnum, et lahkunud on üks nimekamaid väliseesti heliloojaid Kaljo Raid. Ta oli mitmekülgne muusik: lõpetanud Tallinna konservatooriumis 1944. aastal Heino Elleri kompositsiooniklassi, õppis ta seal lisaks ka August Karjuse t?ello- ja Olav Rootsi dirigeerimisklassis. T?ellistina tegutses Kaljo Raid aastatel 1938 ? 1944 nii Estonia orkestris kui Eesti…
1 minut
Laul suurest interaktiivsusest
Peter Greenaway meistriklassi põhjal
Aasta pole veel õieti alanudki, aga aasta olulisim filmisündmus on juba läbi. Mõtlen Greenaway meistriklassi. Tema viimased filmid mulle eriti ei meeldi, aga see pole siinkohal üldse oluline. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kui kunstiline pool oleks ka suisa mannetu (või täiesti olematu), ei kahandaks see vähimalgi…
Aasta pole veel õieti alanudki, aga aasta olulisim filmisündmus on juba läbi. Mõtlen Greenaway meistriklassi. Tema viimased filmid mulle eriti ei meeldi, aga see pole siinkohal üldse oluline. Seda kahel põhjusel. Esiteks, kui kunstiline pool oleks ka suisa mannetu (või täiesti olematu), ei kahandaks see vähimalgi…
2 minutit
VVV:Mõrvarid kiirabiautos
Näitleja Juri Bogatõrjov ihkas kiidusõnu nagu kass silitamist. Ta oli siiralt löödud, kui inimesed tänaval teda kunstimeistrina ära ei tundnud. Kord kurtis ta Nikita Mihhalkovile, et oli seisnud tualettpaberi hiiglaslikus järjekorras, rahvas olnud tige ja tõuklev ning mitte keegi ei märganud teda, nõukogude näitlejat Bogatõrjovi, ei vabastanud talle teed leti…
2 minutit
?Peaministri? õnnestunud reklaamikampaania
Alustan natukene ulakalt. Mulle on räägitud, et ajal, mil Edgar Savisaar oli veel üleminekuvalitsuse juht, arutleti Toompea koridorides tõsimeeli selle üle, mis võiks saada nüüdseks ilmunud raamatu pealkirjaks. Savisaar oli isegi andnud oma tollasele abile sellesisulise ülesande ? kuulata maad. Naljahambad pakkusid abile ?Minu võitlust?, kes selle soovituse ka valitsusjuhini…
2 minutit
Mannide dünastia teleekraanil
Kolmeosaline telefilm ?Mannide perekond? (?Die Manns ? ein Jahrhundertroman?), Saksamaa, 2001. Re?issöör Heinrich Breloer, stsenarist Heinrich Breloer ja Horst Königstein. Thomas Manni osas Armin Mueller-Stahl.
Jaanuaris näitas Eesti Televisioon kordusena kolmeosalist saksa telefilmi ?Mannide perekond?. Filmi originaalpealkirjas, ?Mannid ? sajandi romaan?, kajastub autorite taotlus heita sakslaste kuulsaima kirjanikeperekonna kaudu tagasipilk tervele…
Jaanuaris näitas Eesti Televisioon kordusena kolmeosalist saksa telefilmi ?Mannide perekond?. Filmi originaalpealkirjas, ?Mannid ? sajandi romaan?, kajastub autorite taotlus heita sakslaste kuulsaima kirjanikeperekonna kaudu tagasipilk tervele…
5 minutit
