2005-37 (3084)
Pianist, kes tantsis magamist
Maailmalavadel on jõutud loomapiinamise ja menstruatsioonini, Ruusmaal oli midagi muud öelda ja milleski muus uudsust leida.
Tantsuteater ZICK, “Üksindus, see polegi tähtis”. Lavastaja Anu Ruusmaa, kujundaja Dmitri Hartšenko, video Elisabeth Salmin, klaveril Anu Randma. Tantsisid Stella Suitso, Viktoria Vladimirova, Annika Aasav, Dmitri Hartšenko, Raido Bergstein. Esietendus 27. IX Kanuti…
Tantsuteater ZICK, “Üksindus, see polegi tähtis”. Lavastaja Anu Ruusmaa, kujundaja Dmitri Hartšenko, video Elisabeth Salmin, klaveril Anu Randma. Tantsisid Stella Suitso, Viktoria Vladimirova, Annika Aasav, Dmitri Hartšenko, Raido Bergstein. Esietendus 27. IX Kanuti…
2 minutit
“Läheb kõik, nagu soovisin…”
VAT-teatri “Tormis” oli üllatusi, aga mitte palju.
Nende vaatajate jaoks, kes on tuttavad VAT-teatri varasemate Shakespeare’i lavastustega, vaevalt seekordne ohtralt üllatusi pakub. Ikka seesama füüsilisus ja koomilistele elementidele rõhumine, vahest küll mitte (veel) nii vaba ja kaasakiskuv kui nende aastatetaguses “Cymbeline’is”, kuid samas orgaanilisem kui “Henry V-s”. Vatteaterlik rõhuasetus tingis…
Nende vaatajate jaoks, kes on tuttavad VAT-teatri varasemate Shakespeare’i lavastustega, vaevalt seekordne ohtralt üllatusi pakub. Ikka seesama füüsilisus ja koomilistele elementidele rõhumine, vahest küll mitte (veel) nii vaba ja kaasakiskuv kui nende aastatetaguses “Cymbeline’is”, kuid samas orgaanilisem kui “Henry V-s”. Vatteaterlik rõhuasetus tingis…
1 minut
Rehepapid ja ahjualused
Kurjus ei armasta kohut, vaid omakohut
Aastatuhandeid on inimkonnale pakutud erinevaid õpetusi, mis on lubanud paradiisi maa peale tuua, kuid sageli toonud kaasa hoopis vägivalla. Rahvuslus ja populism on olnud selliste ideoloogiate käes kaks tõhusat hooba ning need on ka Eesti ühiskonnas tugevasti juuri ajanud. Rahvuslikul, kultuurilisel või ka religioossel pinnal…
Aastatuhandeid on inimkonnale pakutud erinevaid õpetusi, mis on lubanud paradiisi maa peale tuua, kuid sageli toonud kaasa hoopis vägivalla. Rahvuslus ja populism on olnud selliste ideoloogiate käes kaks tõhusat hooba ning need on ka Eesti ühiskonnas tugevasti juuri ajanud. Rahvuslikul, kultuurilisel või ka religioossel pinnal…
3 minutit
Stressisurmast on väljapääs
Lõviosa kõigist arstide juurde tehtavatest visiitidest on ajendatud eelkõige stressist
200 aastat tagasi leiutas üks kaasaegse psühhiaatria eelkäijaid Benjamin Rush (kes kirjutas muuhulgas alla Ameerika iseseisvusdeklaratsioonile) rahustava tooli, mille külge köideti patsiendid mitmeks nädalaks. See olevat väga hästi rahustanud maniakaalsete hoogude all kannatavaid haigeid. Tooli alla oli kinnitatud parask loomulikeks vajadusteks…
200 aastat tagasi leiutas üks kaasaegse psühhiaatria eelkäijaid Benjamin Rush (kes kirjutas muuhulgas alla Ameerika iseseisvusdeklaratsioonile) rahustava tooli, mille külge köideti patsiendid mitmeks nädalaks. See olevat väga hästi rahustanud maniakaalsete hoogude all kannatavaid haigeid. Tooli alla oli kinnitatud parask loomulikeks vajadusteks…
4 minutit
Valimised – tõbraste tähetund
Irvhammastel ja följetonistidel ei ole lähiajal tööpuudust karta. Poliitikud teevad kõik selleks, et üksteist naerualuseks teha, ja see õnnestub alati oodatust paremini – nad teevad naerualusteks ka, ja eelkõige, iseennast. Valijal on lõbus seni, kuni käes on hääletuspäev. Siis tuleb jama kätte, sest nimekirjas on ainult tõprad ja jobud. Kohalikel…
3 minutit
Märkmeid postmodernismi-raamatu juurde
Janek Kraavi esitab postmodernismi pigem teatava kultuurikirjeldusliku viisina kui range teoreetilise süsteemina.
6 minutit
Postmodernism: põhi- ja kordamisküsimused
Janek Kraavi ulatuslik ja süstemaatiline raamat on väga vajalik teos. See raamat on eelkõige õpik, täis kommentaare, illustratsioone ja näiteid, mis tavalistesse postmodernismi käsitlustesse ei jõua. Sellega on Eesti avalikkusele tehtud suur teene: need arvukad inimesed, kes on postmodernismi pidevalt naeruvääristanud või tõrjunud kui midagi olemuslikult hämarat, segast ja mõttetut,…
2 minutit
Kes meist on lugenud klassikuid endid?
Eestikeelne filosoofiakirjandus – grupiseks Vene moodi
Järgnev tähelepanek sündis mitme asja tõttu: kimbatus filosoofiahuvilistele gümnaasiumiõpilastele raamatute soovitamisel. Vaev seminaritekstide valikul, kadedus Helsingi raamatupoes meetrite kaupa soomekeelset Platonit ja Aristotelest silmitsedes. Selgituseks üks nõukaaegne anekdoot.
Järgnev tähelepanek sündis mitme asja tõttu: kimbatus filosoofiahuvilistele gümnaasiumiõpilastele raamatute soovitamisel. Vaev seminaritekstide valikul, kadedus Helsingi raamatupoes meetrite kaupa soomekeelset Platonit ja Aristotelest silmitsedes. Selgituseks üks nõukaaegne anekdoot.
3 minutit
Kirjanduse kolikamber:Väike viperus
Lugesin 8. oktoobri Postimehe kultuuriküljelt uusboheemluse kontekstis heidetud granaati ja tüüpiline vaheliku vapustus keeras taas silmad pahupidi. Ehtne, erakordse üldistusjõuga, ajastule iseloomulik “kultuuripomm”! Et küsimus on metodoloogiline ja vaevalt isiklik, kajastan lühidalt.
3 minutit
Tõnis viimase vindi peal
Ükskõik, mida Tõnis Vint uurib, otsib ta alati tähendussõnumit.
Tõnis Vindi näitus “Geomeetriline ja arhitektuurne element” Hausi galeriis kuni 28. X.
Tõnis Vindi näitus “Geomeetriline ja arhitektuurne element” Hausi galeriis kuni 28. X.
5 minutit
Ellujäämise jõud
Ka eesti ajalugu on täis meesteta naisi.
Näitus “Meesteta naised” Vene galeriis kuni 20. X. Kuraatorid Bogdan Mamonov ja Maša Melnikova.
Näitus “Meesteta naised” Vene galeriis kuni 20. X. Kuraatorid Bogdan Mamonov ja Maša Melnikova.
3 minutit
Lüüdia Vallimäe-Margi täiuslik harmooniline maailm
1970ndate valitsevast kunstiretseptsioonist on järelpallaslased, ka Vallimäe-Mark kadunud, kuigi just sellal on nii Tartu kui Tallinna kunstis märgata nostalgilist skisofreenilist ajataju.
Väljas on kunstniku portreeloomingu, linna- ja maastikuvaadete, lillemaalide ning kunstniku põhiosaks peetavate figuraalkompositsioonide läbilõige. Just viimane osa kunstniku loomepärandist on juba paar aastat tekitanud Tartu kunstikriitikuis iha asetada Lüüdia…
Väljas on kunstniku portreeloomingu, linna- ja maastikuvaadete, lillemaalide ning kunstniku põhiosaks peetavate figuraalkompositsioonide läbilõige. Just viimane osa kunstniku loomepärandist on juba paar aastat tekitanud Tartu kunstikriitikuis iha asetada Lüüdia…
3 minutit
Menotti varjude ja valguse mängud
Menotti lühiooperid “MEEDIUM”ja “TELEFON”: lavastaja Neeme Kuningas, dirigent Erki Pehk, esietendus Estonia kammersaalis 7. X.
1911. aastal Itaalias sündinud ja USAs laineid löönud Gian Carlo Menotti on öelnud, et tänapäeva heliloojate instrumentaalne suhtumine inimhäälde on tema arvates kindel mugavus, kartus selle olemuse liigse ekspressiivsuse, liigse “inimlikkuse” ees. Kuulates-vaadates kahte ülikontrastset lühiooperit…
1911. aastal Itaalias sündinud ja USAs laineid löönud Gian Carlo Menotti on öelnud, et tänapäeva heliloojate instrumentaalne suhtumine inimhäälde on tema arvates kindel mugavus, kartus selle olemuse liigse ekspressiivsuse, liigse “inimlikkuse” ees. Kuulates-vaadates kahte ülikontrastset lühiooperit…
3 minutit
Noorte ja ambitsioonikate
EMA sügisfestival: kompositsioonitudengite looming EMA kammersaalis 6. X.
EMA sügisfestivali raames aset leidnud kompositsioonitudengite heliteoste kontsert EMA kammersaalis pakkus mitmeid positiivseid üllatusi. Taavi Pärteli (1972) teos “Sa läksid ja ei tule enam iial” (2004) äratas tähelepanu oma huvitava esituskoosseisuga. Millegipärast tekkisid allakirjutanul teost kuulates assotsiatsioonid Michael Nymani keelpillikvartettidega. Sarnaselt Nymanile mõjub ka…
EMA sügisfestivali raames aset leidnud kompositsioonitudengite heliteoste kontsert EMA kammersaalis pakkus mitmeid positiivseid üllatusi. Taavi Pärteli (1972) teos “Sa läksid ja ei tule enam iial” (2004) äratas tähelepanu oma huvitava esituskoosseisuga. Millegipärast tekkisid allakirjutanul teost kuulates assotsiatsioonid Michael Nymani keelpillikvartettidega. Sarnaselt Nymanile mõjub ka…
2 minutit
XXI sajandi helilooja on vaba pingest ja masendusest
EMA sügisfestivali lõppkontsert: PIERROT LUNAIRE ENSEMBLE WIEN EMA kammersaalis 8. X.
Seitsmendat korda toimuval EMA sügisfestivalil hakkavad kujunema mitmed rõhuasetused – üks sisuliselt olulisemaid on noorte heliloojate foorum. Sügisfestivalil tuule tiiva alla saanud heliloojanoorukid võivad järgmiseks maanduda juba eesti muusika päevadel ja siis, kui veel üks suur hüpe teha – “NYYDil”. Selline…
Seitsmendat korda toimuval EMA sügisfestivalil hakkavad kujunema mitmed rõhuasetused – üks sisuliselt olulisemaid on noorte heliloojate foorum. Sügisfestivalil tuule tiiva alla saanud heliloojanoorukid võivad järgmiseks maanduda juba eesti muusika päevadel ja siis, kui veel üks suur hüpe teha – “NYYDil”. Selline…
2 minutit
Muusika, mis puudutab hinge
Festival “RAINBOWJAZZ” Tartus 5. – 7. X.
Eelmisel nädalal toimus Vanemuise kontserdimajas juba kolmandat aastat rahvusvaheline jazzifestival “RainbowJazz”. Kui kolmapäeval võistlesid konkursi raames noored eesti muusikud, siis neljapäeval ja reedel võis peale kodumaiste esinejate kuulata ka mitmeid välisartiste. Seejuures oli iga festivalipäev oma nägu.
Eelmisel nädalal toimus Vanemuise kontserdimajas juba kolmandat aastat rahvusvaheline jazzifestival “RainbowJazz”. Kui kolmapäeval võistlesid konkursi raames noored eesti muusikud, siis neljapäeval ja reedel võis peale kodumaiste esinejate kuulata ka mitmeid välisartiste. Seejuures oli iga festivalipäev oma nägu.
3 minutit
Romantiline parasiit
Terry Gilliami film “Vennad Grimmid” võib diskrediteerida kogu praegusaegset muinasvaimustust.
4 minutit
Vene mängufilm
30. IX – 6. X leidis Tallinnas aset vene filmi sügisfestival
Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexander Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinna 18 uut vene linateost. Need olid jaotatud kolmeks programmiks: kümme põhifilmi, viis rahvafilmi ning kolm laste- ja noorsoofilmi. Üks nn rahvafilm, Roman Katšanovi “Arje” jäi millegipärast saabumata,…
Olles jätkuks Leedus pesitseva Alexander Studio Groupi korraldatud kevadfestivalile, tõi vaatlusalune filmifoorum Tallinna 18 uut vene linateost. Need olid jaotatud kolmeks programmiks: kümme põhifilmi, viis rahvafilmi ning kolm laste- ja noorsoofilmi. Üks nn rahvafilm, Roman Katšanovi “Arje” jäi millegipärast saabumata,…
5 minutit
VVV:KGB meie elus
KGB oli teadagi nõukaaja Saatan, imbus tumedalt kodanike eraellu ja emotsioonidesse, varitses ja valvas. Sulges ohtlikke persoone psühhohaiglatesse, segades väärakaid tervearulistega. Impeeriumi vaimuväli oli halvatud sotsiaalsest skisofreeniast, ka nüüd, tagantjärele, on võimatu klaariks saada, kes oli normaalne, kes hull. Või kes miks hulluks läks.
3 minutit
