ARIADNE LÕNG
Nais- ja meesuuringute ajakiri
Mõned muljed 4. ? 12. juunini toimunud Schilleri-päevadelt Mannheimis Saksamaal.
?Põrgu wärk? on näitlejakeskne ja palju improvisatsioonivõimalusi pakkuv lavastus.
Eesti Kinoliidus aastakümneid loomeüritusi korraldanud Liina Kirt on meie hulgast lahkunud.
Just tema hoolitses, et selles kineaste koondavas organisatsioonis 1970.-80. aastatel püsiks ka loomevaim. Ta tabas ära, mis on tõeliselt andekas ja andeid soosis ta kogu oma võimsa kirega. Tema kindlameelsust ja visa kohusetunnet peaksid mäletama kõik eesti kineastid. Kanal 2…
Möödunud neljapäeva hommikul saabus Tartusse vapustav teade: 6. juuli õhtul hukkus autoõnnetuses Maarjamaa Risti V klassi ordeni kavaler Juri Anduganov. Ta oli üks esimesi Eesti riikliku autasu pälvinud idapoolseid soomeugrilasi.
Juri Anduganovi elus toimus suur muutus, kui ta 1973. aasta septembris tuli Tartusse ülikooli soome-ugri keelte kateedrisse akadeemik Paul Ariste juurde…
Konfrontatsioonipoliitika jätab Eestile minimaalsed võimalused Venemaal toimuvat soodsas suunas mõjutada.
Poolteist aastakümmet pärast taasiseseisvumist on Eesti Vabariik liitunud pea kõigi oluliste rahvusvahelise organisatsioonidega ja saavutanud seeläbi mõjuvõimsama rahvusvahelise autoriteedi kogu oma ajaloo jooksul, muutudes osaliseks mitte ainult regionaalsetes, vaid ka globaalsetes otsustamisprotsessides.
Presidendivalimiste eel hakatakse taas ?kinnisvarakomprat? otsima.
Siirderiikide poliitilises elus kehtib reegel: tahad oponenti kahjustada, heida pilk tema kinnisvarale. Kuna kõik sotsialismi teelt pöördunud riigid pidid nn sotsialistliku ühisomandi mingil viisil eraomandiks vormistama, on pea kogu elanikkonna liikmed, s.h poliitikud, alles värsked kinnisvaraomanikud. Ja kuna jaotatav kraam oli väga erineva kvaliteediga, tekitab…
Max Jakobson, XX SAJANDI LÕPPARVE. Tõlkinud Joel Sang ja Maimu Berg. Tallinn Vagabund, 2005, 896 lk.
Max Jakobsoni nimi ei vaja Eestis tutvustamist. Samas juba viide, et meie ?sajandi lõpparve? komisjoni Eestis juhib Max Jakobson, tõrjub vähemalt avalikud kahtlused, et Eesti tegeleb mineviku kinnimätsimisega. Kuid ajaloole võib vaadata ?kas raevus tagasi?…
Loobumisrituaalid
Möödunud nädalal näitas ETV valikut Pärnu filmifestivali filmidest, teemaks ?Moodne perekond?. Esimene film oli saksa naispensionärist, kes läheb Gambia neegrile neljandaks naiseks. Valge vanadaami võludest ? raugalik koketerii ja hunnik raha ? erutab eksootilist abikaasat eriti viimane. Kuhja eurode nimel on must mees vähemasti näiliselt ja ajutiselt valmis oma traditsioonilisest…
Eelkõige võiks lugeda hoopis Orwelli ennast.
Calin Dani Bukaresti ja Tallinna Linnahalli videotes on zenbudistlikku süvenemist tavapärasesse ja tühisesse.
Tühi politseimaja on ideaalne koht infopunktiks. VERONIKA VALK
Tiivasirutusest asjatuks muudetud ohvriteni
Suvi 2005 kestab ikka veel, kuumuski jätkub, nii et ikka seesama ehk semper idem. Loomulikult on suvi õitsemise, puhkamise ja lõbutsemise aeg. Ent on üks sihtgrupp, kooli-lõpetavad noored, kellele suvi on ka mis-saab-edasi-otsustamiste aeg. On ju kooli lõpetava nooruse näol tegemist tiibu sirutavate noorlindudega, tiivasirutamise ajaga.…
Sass Henno romaan peidab rohkemat, kui vaid noortelugu
Sass Henno. Mina olin siin. Esimene arest. Päevaleht 2005.
Liigse keerukusega ?OP? ei ähvarda.
Kaevats proovib kõneleda Ehini luulega.
Kristiina Ehin. Kaitseala. Huma, 2005.
Traditsioonist ja uuendusest korea modernkunstis
Souli galeriides ja muuseumides valitseb eeldatud kõrgtehnoloogilise kunsti asemel maalikunst.
Hiidnäituste kuraatoriväljapanekud toimivad ainult siis, kui esitavad visuaalselt argumenteeritult selget sõnumit.
Kai Herkel:
Mariko Mori ?Ufo? lõi minu jaoks hetkega pildi, et selline võiks lähituleviku transport olla: kujult väga dünaamiline, meenutades skulptuuri ja arhitektuuriobjekti. Objekti ise oli valge ja juba kaugelt vaadatuna tundus väga teaduslik ja steriilne. Selleks, et selle imepärase aparaadi sisemusse pääseda, tuli kõigepealt selgitav tekst läbi lugeda, kus öeldi,…
Kunstihoone näituse tööd on kui meediakujundite ees olevad maalifiltrid.
Mari Roosvalti näitused ?Retrospektiiv? Evald Okase muuseumis kuni 29. VII ja ?Sünonüüm? G-galeriis kuni 16. VII.
Mari Roosvalt on heas mõttes produktiivne maalikunstnik. Esiteks muidugi stiililises mõttes: alustades realismist, läbides abstraktsionismi ning jõudes nn maalilise kollaa?ini.
Johannes Saar,
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse
ETV TÜTARLASTEKOOR (dirigent AARNE SALUVEER) sai I koha klassikalise muusika kategoorias ning II koha pop- ja jazzmuusika kategoorias Euroopa kooride ja solistide festivalilt Arnhemis (28. VI ? 3. VII, Holland).
CD VIRMALISED ? jazz foorum featuring BRIAN MELVIN. HENRI PEIPMAN 2005. Henri Peipman (klaver), Brian Melvin (löökriistad), Villu Veski (saksofon), Mart Soo (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass), Mihkel Metsala (metsasarv, trompet).
Eesti päritolu Austraalia pianisti ja helilooja Henri Peipmani plaat on sama kättesaamatu tundeväljaga, nagu laseb aimata ka selle pealkiri ?Virmalised?: üldises…
XIII RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL 22. VII ? 7. VIII Rapla- ja Järvamaal.
Kontserdisarjas ?Akadeemiline kammermuusika?: MIKK MURDVEE (viiul) ja STEN LASSMANN (klaver) Kadrioru lossis 10. VII.
Kuidas tänapäeval omandatakse tipptasemel akadeemiline muusikaline haridus? Ikka samamoodi nagu aegade algusest peale ning ükski reform ei ole võimeline muutma loodusseadusi. Vähemalt nii on see traditsioonilistel instrumentaalerialadel nagu klaver ja keelpillid. Reformidega on võimalik muuta õppeasutuste nimetusi,…
Festivalid, festivalid…
Aasta suurimaid kammermuusikapidustusi kogu mandril, 15. Austraalia kammermuusika festival Townsville?is, toimub nimeka vioolamängija Theodore Kuchari kunstilisel juhtimisel. Avati siinse suurnime Peter Sculthorpe?i kvartetiga Quamby William Bartoni didgeridoo-mäng partituuri lisatud, järgnes Milhaud? ?La Création du monde?.
Tühised lorad versus tõsised asjad
Põgusalt Pärnu filmifestivalist
Raamatu sü?eeliinist on üldiselt kinni peetud. Rõhuasetus on dünaamikal, kuid oluliseks on peetud ka dostojevskilikku maailmanägemust heast ja kurjast, selgete piiride puudumist heleda ja tumeda inimloomuse vahel.
Aleksandr Dov?enko, re?issöör-poeet, loodusfilosoof filmilinal, nagu teda on hüütud, kujutas üht stseeni oma ilmakuulsas filmis ?Maa? nii: ?Ta tuleb mööda teed, valgustatuna kuust. Jalge all kerge tolm. Rohul kaste. Tumedad hobused näsivad karjamaal. Maa lõhnab öistest lilledest, viljadest? Kõigel ümberringi on hõng, isegi teetolmul ja kastel. Nooruk, tulvil õnnest ja…
ma tean mis on elu mõte
kui tihti raseerida sääri ja kaenlaaluseid
Suvine aeg. Ja elu on pask. Inimeste töllakil, palavusest umbes nägudele on pekstud rõõmupeeretusilme. Rannad ja maakohad täituvad häiriva elemendiga; inimkõnts puhkab, töölisklass peab pidu, turistide sõgedad pudulojuskarjad jooksevad munakiviteed ja seitsme sajandi vanused arhitektuurimälestised liivatolmuks, millele püstitub kohe uusi õlletelke ja -aedikuid.
Ainult kirjanik, tema piinleb, ta tahaks vihma,…