2005-10 (3057)

Pöördumine

Ümarlaua
?Eesti maakultuuripärandi olevik ja tulevik?

Repliike 4. III Sirbi kaaneloo asjus

 
On igati kiiduväärt kultuurilehe nii esinduslik reageering Tuglase novelliauhindade seekordsele, arvult 34. määramisele. Eriti sama väljaande mõningate varasemate sellekohaste, mitte just ülendavate kogemuste taustal. Ega keegi ei ootagi just iga-aastaseid Tuglase-teemalisi kaanelugusid, kuid omaaegse Sirbi ja Vasara väärikal tasemel kõnealuse kultuurisündmuse kajastamisel võiks püsida küll. Jääb ühekülgseks siit-sealt kuuldud väide,…

Teater päeval suures majas

Kas poleks ausam ja loogilisem mõelda lastele lavastades eelkõige neile

Mõte

 

Elu valgel linal

Urmas Vadi ja Jaak Kilmi ?Kohtumine tundmatuga?. Valdo Pant ? Raivo E. Tamm.

Eesti keel

 

….Euroopas

Tõlkekulud on Euroopa Parlamendi administratsiooni suurim kuluartikkel, suulise ja kirjaliku tõlke (suurkogu materjalid valmivad 20 keeles) võtavad kolmandiku sekretariaadi ülalpidamiskuludest ning tõlke ja tõlkijaid on 1500 ringis. Tõlkekabiinide juurdeehitamise vajadusest räägiti juba 2003. aastal, kui Brüsseli peaistungitesaali laiendama asuti. Iga liikmesriigi keele katmiseks palgatakse keskeltläbi 35 inimest. 2004. aasta oktoobri…

Suurvisiit Euroopa palatisse II

Hiinale relvamüügi embargo tühistamise tagamaad on majanduslikud.
Sellest on saamas uus peamine transatlantiline tüliõun. Embargo kehtestati mäletatavasti pärast 1989. aasta Tiananmeni veresauna. Hiina ütlebki, et see on külma sõja jäänuk. Eurooplased väidavad, et embargot on niikuinii pidevalt rikutud. Senini on Hiinale relvade peamisteks müüjateks olnud Venemaa (SIPRI andmeil on Moskva müünud…

Kaks sõudmist vastutuules

Izvestija: Venemaa ei peaks Balti boikotile valuliselt reageerima
Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.

Kirest kantud elulugu

Peeter Suur ? ainus monarh, keda Nõukogude Venemaa juhid aktsepteerisid
Lindsey Huges, PEETER SUUR. Inglise keelest Lauri Vahtre . Varrak, 341 lk.

Kergitab kulmu

Ilmavaate võimalikkusest
?Demokraatia? on lääne ühiskondade püha mantra. Täna on see juba otsekui mingi püha vaim, mida kusagilt ülevalt inimlaste peale kallatakse. Selle vastuvõtmiseks piisab õigest, avatud meeleseisundist ja lojaalsusest teatud märksõnadele. Isegi naljakas, et too müstiline olemus on määratud realiseeruma valimisprotseduuride kaudu. Võiks ju kuidagi mingi ristimistalituse teel?…

Kuidas kirjutatakse elulugu?

Biograafiaga seostub kummaline paradoks: ühelt poolt on tegemist vaieldamatult tänapäeva ühe kõige populaarsema kirjandus?anriga, mida loeb kõige esinduslikum osa ühiskonnast; teiselt poolt on aga biograafia kõige vähem teoreetiliselt uuritud ?anr (märgatavalt vähem kui autobiograafia); eluloo poeetikale on pühendatud uurimusi alles viimastel aastatel ning suuremad sünteesid ootavad tänini kirjutamist.
Kui biograafiaid kriitilise…

Thomas More ja naised

More oli esimesi inglasi, kes pidas naist inimeseks
Peter Ackroyd, Thomas More?i elu. Inglise keelest tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2004.

Kaks katoliiklast: Kennedy ja de Gaulle

Robert Dallek, JOHN F. KENNEDY KATKENUD ELU 1917 ? 1963. Inglise keelest Tõnis Värnik. Varrak, 2004. 851 lk.  Charles Williams, CHARLES DE GAULLE. Inglise keelest Rein Turu. Varrak, 2003. 485 lk.

Tõlkekirjanduse üldpilt on halb

Krista Kaer: Sageli saab eestikeelse teksti sõna-sõnalt inglise keelde tagasi tõlkida
 Varrakus on kirjastatud palju tõlketeoseid, mis nõuavad tõlkijalt suurt sisulist asjatundmist ja stilistilist andekust. Olen kuulnud mitmelt poolt, et tahate põhimõtteliselt läbi ajada toimetajata.

Tiit Piibelehe eeskujul

 
Ausalt öelda, ma ei teagi, kuidas minust kirjanik sai. Või miks minust kirjanik sai. Tegelikult võiks hoopis küsida: on siis minust ülepea kirjanik saanud? Igatahes, üks on kindel: kirjanduse vastu tunnen ma peaaegu kontrollimatut huvi. Aga ikkagi: kus peituvad selle huvi seemned?

Teod

Tõlkimise auhindamisest

Kultuurkapitali auhinnaga parima ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde on väärt tõlke pärjatud uue kulka algusest saati, aastast 1995. Tänini oli selle rahaline väärtus küll väiksem, nüüd sai see muude auhindadega võrdsustatud, mille peale üks meie tipptõlkijaid küsis: ?Miks alles nüüd?? Tegu on tõesti väga keerulise loomistööga ja nagu käesolevast…

Szentendre koolkond

Hästi koostatud väljapaneku põhjal saab ettekujutuse kogu Ungari kunsti suundumustest
Näitus ?Szentendre kunstnikekoloonia 75? Tartu Kunstimajas kuni 14. III.

Enn Võrgu kafkalik elusaatus

Stalinism tõstis Võrgu kuulsuse kõrgustesse ja virutas kohe lootusetuse kuristikku.
Eesti muusikaloos on mitmeid suurkujusid, kelle loomesaatus meenutab Franz Kafka juttude peategelaste absurdseid keerdkäike. Üks värvikamaid on helilooja, organisti ja koorijuhi Enn Võrgu loome- ja elusaatus.

Mehed metsast ja mere äärest

Eesti kodune pehme naivism kui omaette nähtus
 

Disaini remont Berliinis

Kristjan Mändmaa: disain on elu orgaaniline osa

Rõõm ja lihtsameelne loomingulisus

Taani vokaalansambel mõjus teatraalselt ja kompleksivabalt.
Vokaalansambel ARS NOVA COPENHAGEN (Taani) PAUL HILLIERI dirigeerimisel 4. III Mustpeade majas, kavas Gibbons, Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen.

Teod

S

Kontserdipeegel

Mihkel Poll ? aristokraat koolipingist
Kontserdisarjas ?Noored pianistid? MIHKEL POLL 1. III Estonias, kavas Raveli ?Gaspard de la Nuit?, Stravinski kolm fragmenti balletist ?Petru?ka? ja Liszti Sonaat h-moll.

?Schumann-Abend? Vanalinnastuudios

NYYD Ensemble?i ja EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI kontsert ?Schumann-Abend? OLARI ELTSI dirigeerimisel 6. III Vanalinnastuudios.
NYYD Ensemble?i esinemised on enamasti kujunenud Eesti muusikaelus omaette muusikalis-filosoofiliseks sündmuseks, mis väljub tihti n-ö tavakontserdi raamidest. Alati leiab see koosseis ?miski?, mis seob esitatava muusika tervikuks mõne kandva mõtte või idee läbi. Nii ka 6. III…

Looteräbalana vanas filmis

Marko Martinsoni ja Jürgen Rooste muljenoppeid MATTHEW HERBERT BIG BANDi kontserdilt Sakala keskuses 5. III.

Kim Ki-Duki eriline vägivald

Katse ausa valu ja piinamisega eraldada elust universaalsed mustrid ja olemise valemid

Päts oli keiser, Laidoner juht

Vaataja usalduse pälvinud portreteeritavad räägivad ise oma suhetest inimeste ja ühiskonnaga.
Dokumentaalfilm ?COGITO, ERGO SUM?. Autorid Renita ja Hannes Lintrop. Võttegrupp Tõnis Lepik, Rein Urm, Salme Jevdokimova, Uno Heinapuu ja Janika Freidkes. Tallinnfilm, 1989, 28 min, 35 mm, värviline.

Kroonikast

Eestis on kroonikatel pikk ja väärikas ajalugu, mõelgem siinkohal või Liivimaa Henriku värsskroonikale, ühele kõige vanemale allikale, kust me oma ajaloo kohta andmeid saame. Omamoodi eliidikroonika seegi!
Ka üks praegune ajakirigi kannab Kroonika nime. Ajakirja tunnuslauseks on ?Uudishimu pole patt!?. Ärapanijad nimetavad seda küll järjekindlalt meditsiiniajakirjaks, sest ajakirja veergudel võtab sõna…

VVV:Surija ei valeta

 
Sirp