Repliike 4. III Sirbi kaaneloo asjus
On igati kiiduväärt kultuurilehe nii esinduslik reageering Tuglase novelliauhindade seekordsele, arvult 34. määramisele. Eriti sama väljaande mõningate varasemate sellekohaste, mitte just ülendavate kogemuste taustal. Ega keegi ei ootagi just iga-aastaseid Tuglase-teemalisi kaanelugusid, kuid omaaegse Sirbi ja Vasara väärikal tasemel kõnealuse kultuurisündmuse kajastamisel võiks püsida küll. Jääb ühekülgseks siit-sealt kuuldud väide, et S ja…
4 minutit
Teater päeval suures majas
Kas poleks ausam ja loogilisem mõelda lastele lavastades eelkõige neile
7 minutit
Elu valgel linal
Urmas Vadi ja Jaak Kilmi ?Kohtumine tundmatuga?. Valdo Pant ? Raivo E. Tamm.
1 minut
….Euroopas
Tõlkekulud on Euroopa Parlamendi administratsiooni suurim kuluartikkel, suulise ja kirjaliku tõlke (suurkogu materjalid valmivad 20 keeles) võtavad kolmandiku sekretariaadi ülalpidamiskuludest ning tõlke ja tõlkijaid on 1500 ringis. Tõlkekabiinide juurdeehitamise vajadusest räägiti juba 2003. aastal, kui Brüsseli peaistungitesaali laiendama asuti. Iga liikmesriigi keele katmiseks palgatakse keskeltläbi 35 inimest. 2004. aasta oktoobri seisuga väitis EP pressisekretär Elina Viilup, et kvalifitseeritud…
4 minutit
Suurvisiit Euroopa palatisse II
Hiinale relvamüügi embargo tühistamise tagamaad on majanduslikud.
Sellest on saamas uus peamine transatlantiline tüliõun. Embargo kehtestati mäletatavasti pärast 1989. aasta Tiananmeni veresauna. Hiina ütlebki, et see on külma sõja jäänuk. Eurooplased väidavad, et embargot on niikuinii pidevalt rikutud. Senini on Hiinale relvade peamisteks müüjateks olnud Venemaa (SIPRI andmeil on Moskva müünud hävitajaid, allveelaevu, rakette jms…
Sellest on saamas uus peamine transatlantiline tüliõun. Embargo kehtestati mäletatavasti pärast 1989. aasta Tiananmeni veresauna. Hiina ütlebki, et see on külma sõja jäänuk. Eurooplased väidavad, et embargot on niikuinii pidevalt rikutud. Senini on Hiinale relvade peamisteks müüjateks olnud Venemaa (SIPRI andmeil on Moskva müünud hävitajaid, allveelaevu, rakette jms…
5 minutit
Kaks sõudmist vastutuules
Izvestija: Venemaa ei peaks Balti boikotile valuliselt reageerima
Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.
Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.
3 minutit
Kirest kantud elulugu
Peeter Suur ? ainus monarh, keda Nõukogude Venemaa juhid aktsepteerisid
Lindsey Huges, PEETER SUUR. Inglise keelest Lauri Vahtre . Varrak, 341 lk.
Lindsey Huges, PEETER SUUR. Inglise keelest Lauri Vahtre . Varrak, 341 lk.
5 minutit
Kergitab kulmu
Ilmavaate võimalikkusest
?Demokraatia? on lääne ühiskondade püha mantra. Täna on see juba otsekui mingi püha vaim, mida kusagilt ülevalt inimlaste peale kallatakse. Selle vastuvõtmiseks piisab õigest, avatud meeleseisundist ja lojaalsusest teatud märksõnadele. Isegi naljakas, et too müstiline olemus on määratud realiseeruma valimisprotseduuride kaudu. Võiks ju kuidagi mingi ristimistalituse teel? Veel hiljuti panid mõned poliitikud pahaks, et üks…
?Demokraatia? on lääne ühiskondade püha mantra. Täna on see juba otsekui mingi püha vaim, mida kusagilt ülevalt inimlaste peale kallatakse. Selle vastuvõtmiseks piisab õigest, avatud meeleseisundist ja lojaalsusest teatud märksõnadele. Isegi naljakas, et too müstiline olemus on määratud realiseeruma valimisprotseduuride kaudu. Võiks ju kuidagi mingi ristimistalituse teel? Veel hiljuti panid mõned poliitikud pahaks, et üks…
1 minut
Kuidas kirjutatakse elulugu?
Biograafiaga seostub kummaline paradoks: ühelt poolt on tegemist vaieldamatult tänapäeva ühe kõige populaarsema kirjandus?anriga, mida loeb kõige esinduslikum osa ühiskonnast; teiselt poolt on aga biograafia kõige vähem teoreetiliselt uuritud ?anr (märgatavalt vähem kui autobiograafia); eluloo poeetikale on pühendatud uurimusi alles viimastel aastatel ning suuremad sünteesid ootavad tänini kirjutamist.
Kui biograafiaid kriitilise pilguga lugeda, siis üllatab, kuivõrd…
Kui biograafiaid kriitilise pilguga lugeda, siis üllatab, kuivõrd…
1 minut
Thomas More ja naised
More oli esimesi inglasi, kes pidas naist inimeseks
Peter Ackroyd, Thomas More?i elu. Inglise keelest tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2004.
Peter Ackroyd, Thomas More?i elu. Inglise keelest tõlkinud Kersti Unt. Varrak, 2004.
6 minutit
Kaks katoliiklast: Kennedy ja de Gaulle
Robert Dallek, JOHN F. KENNEDY KATKENUD ELU 1917 ? 1963. Inglise keelest Tõnis Värnik. Varrak, 2004. 851 lk. Charles Williams, CHARLES DE GAULLE. Inglise keelest Rein Turu. Varrak, 2003. 485 lk.
7 minutit
Tõlkekirjanduse üldpilt on halb
Krista Kaer: Sageli saab eestikeelse teksti sõna-sõnalt inglise keelde tagasi tõlkida
Varrakus on kirjastatud palju tõlketeoseid, mis nõuavad tõlkijalt suurt sisulist asjatundmist ja stilistilist andekust. Olen kuulnud mitmelt poolt, et tahate põhimõtteliselt läbi ajada toimetajata.
Varrakus on kirjastatud palju tõlketeoseid, mis nõuavad tõlkijalt suurt sisulist asjatundmist ja stilistilist andekust. Olen kuulnud mitmelt poolt, et tahate põhimõtteliselt läbi ajada toimetajata.
5 minutit
Tiit Piibelehe eeskujul
Ausalt öelda, ma ei teagi, kuidas minust kirjanik sai. Või miks minust kirjanik sai. Tegelikult võiks hoopis küsida: on siis minust ülepea kirjanik saanud? Igatahes, üks on kindel: kirjanduse vastu tunnen ma peaaegu kontrollimatut huvi. Aga ikkagi: kus peituvad selle huvi seemned?
3 minutit
Tõlkimise auhindamisest
Kultuurkapitali auhinnaga parima ilukirjandusliku tõlke eest võõrkeelest eesti keelde on väärt tõlke pärjatud uue kulka algusest saati, aastast 1995. Tänini oli selle rahaline väärtus küll väiksem, nüüd sai see muude auhindadega võrdsustatud, mille peale üks meie tipptõlkijaid küsis: ?Miks alles nüüd?? Tegu on tõesti väga keerulise loomistööga ja nagu käesolevast Sirbi eristki lugeda võib, ei pruugi…
1 minut
Szentendre koolkond
Hästi koostatud väljapaneku põhjal saab ettekujutuse kogu Ungari kunsti suundumustest
Näitus ?Szentendre kunstnikekoloonia 75? Tartu Kunstimajas kuni 14. III.
Näitus ?Szentendre kunstnikekoloonia 75? Tartu Kunstimajas kuni 14. III.
3 minutit
Enn Võrgu kafkalik elusaatus
Stalinism tõstis Võrgu kuulsuse kõrgustesse ja virutas kohe lootusetuse kuristikku.
Eesti muusikaloos on mitmeid suurkujusid, kelle loomesaatus meenutab Franz Kafka juttude peategelaste absurdseid keerdkäike. Üks värvikamaid on helilooja, organisti ja koorijuhi Enn Võrgu loome- ja elusaatus.
Eesti muusikaloos on mitmeid suurkujusid, kelle loomesaatus meenutab Franz Kafka juttude peategelaste absurdseid keerdkäike. Üks värvikamaid on helilooja, organisti ja koorijuhi Enn Võrgu loome- ja elusaatus.
3 minutit
Rõõm ja lihtsameelne loomingulisus
Taani vokaalansambel mõjus teatraalselt ja kompleksivabalt.
Vokaalansambel ARS NOVA COPENHAGEN (Taani) PAUL HILLIERI dirigeerimisel 4. III Mustpeade majas, kavas Gibbons, Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen.
Vokaalansambel ARS NOVA COPENHAGEN (Taani) PAUL HILLIERI dirigeerimisel 4. III Mustpeade majas, kavas Gibbons, Einfelde, Pärt, Augustinas, Nørgård, Vasks, Gudmundsen-Holmgreen.
2 minutit
Kontserdipeegel
Mihkel Poll ? aristokraat koolipingist
Kontserdisarjas ?Noored pianistid? MIHKEL POLL 1. III Estonias, kavas Raveli ?Gaspard de la Nuit?, Stravinski kolm fragmenti balletist ?Petru?ka? ja Liszti Sonaat h-moll.
Kontserdisarjas ?Noored pianistid? MIHKEL POLL 1. III Estonias, kavas Raveli ?Gaspard de la Nuit?, Stravinski kolm fragmenti balletist ?Petru?ka? ja Liszti Sonaat h-moll.
3 minutit
?Schumann-Abend? Vanalinnastuudios
NYYD Ensemble?i ja EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI kontsert ?Schumann-Abend? OLARI ELTSI dirigeerimisel 6. III Vanalinnastuudios.
NYYD Ensemble?i esinemised on enamasti kujunenud Eesti muusikaelus omaette muusikalis-filosoofiliseks sündmuseks, mis väljub tihti n-ö tavakontserdi raamidest. Alati leiab see koosseis ?miski?, mis seob esitatava muusika tervikuks mõne kandva mõtte või idee läbi. Nii ka 6. III kõlanud ?Schumann-Abend?il?, kus tulid…
NYYD Ensemble?i esinemised on enamasti kujunenud Eesti muusikaelus omaette muusikalis-filosoofiliseks sündmuseks, mis väljub tihti n-ö tavakontserdi raamidest. Alati leiab see koosseis ?miski?, mis seob esitatava muusika tervikuks mõne kandva mõtte või idee läbi. Nii ka 6. III kõlanud ?Schumann-Abend?il?, kus tulid…
2 minutit
Looteräbalana vanas filmis
Marko Martinsoni ja Jürgen Rooste muljenoppeid MATTHEW HERBERT BIG BANDi kontserdilt Sakala keskuses 5. III.
3 minutit
Kim Ki-Duki eriline vägivald
Katse ausa valu ja piinamisega eraldada elust universaalsed mustrid ja olemise valemid
7 minutit
Päts oli keiser, Laidoner juht
Vaataja usalduse pälvinud portreteeritavad räägivad ise oma suhetest inimeste ja ühiskonnaga.
Dokumentaalfilm ?COGITO, ERGO SUM?. Autorid Renita ja Hannes Lintrop. Võttegrupp Tõnis Lepik, Rein Urm, Salme Jevdokimova, Uno Heinapuu ja Janika Freidkes. Tallinnfilm, 1989, 28 min, 35 mm, värviline.
Dokumentaalfilm ?COGITO, ERGO SUM?. Autorid Renita ja Hannes Lintrop. Võttegrupp Tõnis Lepik, Rein Urm, Salme Jevdokimova, Uno Heinapuu ja Janika Freidkes. Tallinnfilm, 1989, 28 min, 35 mm, värviline.
3 minutit
Kroonikast
Eestis on kroonikatel pikk ja väärikas ajalugu, mõelgem siinkohal või Liivimaa Henriku värsskroonikale, ühele kõige vanemale allikale, kust me oma ajaloo kohta andmeid saame. Omamoodi eliidikroonika seegi!
Ka üks praegune ajakirigi kannab Kroonika nime. Ajakirja tunnuslauseks on ?Uudishimu pole patt!?. Ärapanijad nimetavad seda küll järjekindlalt meditsiiniajakirjaks, sest ajakirja veergudel võtab sõna ka keegi doktor. Laiemalt võiks aga meditsiiniajakirjaks nimetamist…
Ka üks praegune ajakirigi kannab Kroonika nime. Ajakirja tunnuslauseks on ?Uudishimu pole patt!?. Ärapanijad nimetavad seda küll järjekindlalt meditsiiniajakirjaks, sest ajakirja veergudel võtab sõna ka keegi doktor. Laiemalt võiks aga meditsiiniajakirjaks nimetamist…
2 minutit
