Valged võidavad
2. VII Sirbis antud Tðehoveri probleemi aastast 1948 lahendasid (1. Rd4+ Kd3 2. Re6 Vf6 3. Rc5+ Kc4 4. Rd7! jne.) õigesti: Ants Aaslav, Jürgen Järvpõld, Arlentin Laisaar, Hindrek Tamvelius.
1 minut
Kalender
1. juuli
70 aastat tagasi (1934) sündis Harjumaal Tuhala vallas näitleja Ester Pajusoo.
70 aastat tagasi (1934) sündis Harjumaal Tuhala vallas näitleja Ester Pajusoo.
3 minutit
Henno Käo 10. I 1942 ? 2. VII 2004
Ott Arder märkis Henno Käo kui oma ?Igavese eesli? piltide tegija kaasautorina ära värsiraamatu kaanel. Henno Käo järelehüüdest sõbrale ja kolleegile kumab ühtaegu nii kurbust maise elu lõppemise pärast kui ka usku hingede surematusse, kuid lahedast sõnastusest ei osanud lugejad aimata, et nende ridade kirjutamise järel ei suutnud Henno Käo enam omal jõul…
2 minutit
Soode ja rabade taga
Täna esietendub Narva Aleksandri kirikus Federico Fellini ?Orkestriproov?. Lavastaja ja dirigendi rollis on Roman Baskin. Orkestrante mängivad Carmen Mikiver, Kaie Mihkelson, Pirjo Levandi, Epp Eespäev, Allan Noormets, Teo Maiste, Jüri Aarma, Ago Roo, Argo Aadli, Raivo E. Tamm, Diana Klas, Kleer Maibaum, Martin Veinmann, Heino Torga, Alo Kõrve, Peeter Tedre, Mart Toome, Raivo Rüütel, Kalju Orro ja…
2 minutit
Kunstiime imekunstnikust
?Külmetava kunstniku portree? näitetrupp on üheaegselt elavaks teinud tükikese meie kultuuriloost ja ühe tundmist-teadmist vajava rahvusliku suurmehe. Konrad Mägi ? Hendrik Toompere, Põetaja ? Liina Vahtrik.
On sündinud kangelane, kelle püüdluste ja kirgedega saab ennast samastada ka tänapäevane ambitsioonikas maailmaründaja.
On sündinud kangelane, kelle püüdluste ja kirgedega saab ennast samastada ka tänapäevane ambitsioonikas maailmaründaja.
4 minutit
Tsementeeritud retseptsioonist, Kõivust ja Sarost
Selle aasta juunis kaitses Anneli Saro (s.1968, pildil) Tartu ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnas oma teatriteaduse-alase doktoritöö ?Madis Kõivu näidendite teatriretseptsioon?.
Doktoritöö juhendaja oli prof. Luule Epner, oponeerisid prof. Mardi Valgemäe ja prof. Rein Veidemann. Nüüdsest kuulub Anneli Saro samasse ritta Karin Kasega, kes kaitses 1972. aastal oma töö…
Doktoritöö juhendaja oli prof. Luule Epner, oponeerisid prof. Mardi Valgemäe ja prof. Rein Veidemann. Nüüdsest kuulub Anneli Saro samasse ritta Karin Kasega, kes kaitses 1972. aastal oma töö…
2 minutit
Paar ebaoluliselt olulist aksioomi ?Pidusöögi? kohta
Suvine veiderdamine hakkab rahvast juba tüütama ja ?tõsised pidusöögid? on paljudele märksa seeditavamad.
?Pidusöök? Rägavere mõisas. Publik muutub osaks etendusest, olles külaliseks kolmes mõttes: kutsutud külalised pidusöögile, külalised, kes vaatavad pidusööki pealt, ja teatrikülastajad. Mängivad Volli Käro, Velvo Väli, Tarvo Sõmer ja Viive Aamisepp.
?Pidusöök? Rägavere mõisas. Publik muutub osaks etendusest, olles külaliseks kolmes mõttes: kutsutud külalised pidusöögile, külalised, kes vaatavad pidusööki pealt, ja teatrikülastajad. Mängivad Volli Käro, Velvo Väli, Tarvo Sõmer ja Viive Aamisepp.
4 minutit
Õppetund viieks aastaks
Laulupidu on tänaseks juba minevik. Sirp arvab, et nii Eesti Televisioonil kui ka peokorraldajatel on nüüd viis aastat aega, et seekordsest vihmarohkest peokogemusest midagi õppida. Veendumaks, et üle Eesti pealinna kokku sõitnud pidulised on vastupidavamad kui osati arvata. Et eestlaste rahvuslik identiteet võib väljenduda jonnis ja entusiasmis, millega laulupeotraditsiooni juurde lahutamatult kuuluv rongkäik siiski teoks tehti.…
1 minut
Tülika rahvuslase tagasitulek
29. juunist on Villem Reiman Tartus Toomemäel tagasi. Oma vaimus pole ta sealt ilmselt kunagi lahkunud, kuid nüüdseks on ka tema üle viiekümne aasta tagasi kommunistide ja komnoorte poolt lõhutud monument naasnud endisele kohale. Reimani enda meelest oleks selline tagasitulek loomulikult poolik. Pronkskujule ja auavaldustele eelistaks ta kohe kindlasi üht korralikku poleemikat rahvusluse, usu…
3 minutit
Sport on poliitika
Äsja nägime, kuidas vutilahingute ajaks olid sajad fännid oma näo rahvuslipu värvi võõbanud. Kas see oli lahe koomusk? Kui tõsiselt tuleb võtta spordilahingute ajal väljenduvat rahvuslust? See on tähtis, sest küsimus, kas Euroopa rahvaste viimaste aastasadade traditsiooniliselt tugev natsionalism on kadumas või mitte, pole kaugeltki metafüüsiline. Vastupidi, sellega on seotud kõik plaanid Euroopa tihedamast integreerimisest. Ükskõik siis,…
3 minutit
Soome-ugri maailm üleilmsel poliitilisel kaardil
Meie hõimurahvad ja meie ise Vene vaatleja pilgu läbi
Soome-ugri maailma mõiste on ilmunud Venemaa poliitilisele areenile suhteliselt hiljuti ega ole veel avaliku arvamuse või koguni poliitikute põhiosa poolt teadvustatud. Säärase olukorra põhjuseks on eelkõige soome-ugri ruumi suletus või omaetteolek, sealsete rahvaste kalduvus suud kinni pidada ja nende paikade hõlmaalune hallus…
Soome-ugri maailma mõiste on ilmunud Venemaa poliitilisele areenile suhteliselt hiljuti ega ole veel avaliku arvamuse või koguni poliitikute põhiosa poolt teadvustatud. Säärase olukorra põhjuseks on eelkõige soome-ugri ruumi suletus või omaetteolek, sealsete rahvaste kalduvus suud kinni pidada ja nende paikade hõlmaalune hallus…
9 minutit
Milleks meile eliit?
?Poliitilise eliidi ülesanne eeloleval sügisel on oma juhtrolli taastamine,? ütleb Rein Lang (EPL 1.VII). Muidugi, eliit, olgu poliitiline või mingi muu, on rahva tuletorn, aju ja südametunnistus. Aga kuhu ja miks küll on kadunud too ?juhtroll?? Ja mis imeviguriga seda taastada? Kas nagu Münchausen end juustest tõstes? Või on vaja, et ka kodanik oma eliidi ära…
3 minutit
Märkmeid Kultuurkapitali taastekkest
Kultuurkapitali taastekitamine kümme aastat tagasi oli üks osa Eesti riikluse ja õigussüsteemi taastekitamisest. Kuna tegemist oli de iure katkematult edasi kestnud riigiga, valitses silmapaistvalt tugev tahe taastada ka faktiliselt võimalikult ehedal kujul okupatsioonide-eelse Eesti riikluse atribuudid, mille hulgas Kultuurkapital oli (ja on praegugi) üks eriomasemaid. Samas tuli arvestada aja uute nõuete, võimaluste ja…
3 minutit
Kes need jäljed siia jättis??
Toomas Verrev, Luuletused. 2004.
Toomas Verrevi raamatu ?Luuletused? sisuks on kaasaegse inimese kujutamine ja vormiks ostutðekid. See kaasaegne inimene on täpsemalt öeldes üle keskmise hästi teeniv Eesti suurlinnaelanik vanuses umbes 23 kuni 28 aastat, kelle eluviisidest, hoiakutest ja eeskätt tarbimisharjumustest annavadki tunnistust peamiselt toidupoodidest ja toitlustusasutustest pärit tðekid.
Toomas Verrevi raamatu ?Luuletused? sisuks on kaasaegse inimese kujutamine ja vormiks ostutðekid. See kaasaegne inimene on täpsemalt öeldes üle keskmise hästi teeniv Eesti suurlinnaelanik vanuses umbes 23 kuni 28 aastat, kelle eluviisidest, hoiakutest ja eeskätt tarbimisharjumustest annavadki tunnistust peamiselt toidupoodidest ja toitlustusasutustest pärit tðekid.
3 minutit
Trehvamisi Kalju Kruusaga
Kalju Kruusa, Treffamisi. Tuum, 2004.
Olen Kalju Kruusaga kohtunud mitmel korral, mõnelgi juhul täiesti ettekavatsetult. Sama võiksin öelda ka tema luule kohta. Kumba tüüpi kohtumised on olnud olulisemad või meeldejäävamad või silmiavavamad, selgub hiljem. Aga ?Treffamisi? on mu meelest küll selline raamat, mida tuleks lugeda rohkem poolkogemata kui ettekavatsetult. Võib-olla on see asjaolu ka põhjuseks,…
Olen Kalju Kruusaga kohtunud mitmel korral, mõnelgi juhul täiesti ettekavatsetult. Sama võiksin öelda ka tema luule kohta. Kumba tüüpi kohtumised on olnud olulisemad või meeldejäävamad või silmiavavamad, selgub hiljem. Aga ?Treffamisi? on mu meelest küll selline raamat, mida tuleks lugeda rohkem poolkogemata kui ettekavatsetult. Võib-olla on see asjaolu ka põhjuseks,…
2 minutit
Undermariiheni õppetunnid
Loone Ots, Klaviir. Huma, Tallinn 2004.
Ilma keerutamata ? ?Klaviir? on nõrk luulekogu. Ehk oleks tulnud säästa autorit, kellele see tõdemus kahtlemata ei meeldi, ning leheruumi, mida mõne parema teose arvustus küllap enam väärinuks ? ent ?Klaviiri? puudused on niivõrd õpetlikud, et hoiatuseks tasub neile ikkagi osutada. Küllap ei veena ma autorit, ehk aga on…
Ilma keerutamata ? ?Klaviir? on nõrk luulekogu. Ehk oleks tulnud säästa autorit, kellele see tõdemus kahtlemata ei meeldi, ning leheruumi, mida mõne parema teose arvustus küllap enam väärinuks ? ent ?Klaviiri? puudused on niivõrd õpetlikud, et hoiatuseks tasub neile ikkagi osutada. Küllap ei veena ma autorit, ehk aga on…
2 minutit
Hollandi kirjanduse teine tulemine
Ükski Madalmaade kirjandusest vähegi huvituv lugeja ei tohiks enam kurta, et ainus hollandi raamat, mida eestlane teab, on Annie Schmidti ?Viplala lood?. Viimastel aastatel on eestindatud õige mitmeid kaasaegseid tippautoreid, nende seas noorema põlvkonna iidolid Arnon Grunberg (?Helesinised esmaspäevad?) ja Joost Zwagerman (?Gimmick!?) ning Teise maailmasõja järel debüteerinud vanameistrid Harry Mulisch (?Siegfried?) ja Willem…
5 minutit
Diagnoos: eestlane, õgib ja oksendab
Sofi Oksanen, Stalini lehmad. Soome keelest tõlkinud Tauno Vahter. Sarjast ?Anne raamat?, Tänapäev, 2004.
Eestis ja Soomes elavad nõmedad inimesed. Nii nõmedad, et viivad noore tütarlapse ränga söömishäire buliimia küüsi. Või õigemini viib õgimise-oksendamiseni noore inimese identiteedikriis. Ema on eestlane, kuid tahab, et tütar ei oleks soomlane nagu isa. Tütar tahaks pigem…
Eestis ja Soomes elavad nõmedad inimesed. Nii nõmedad, et viivad noore tütarlapse ränga söömishäire buliimia küüsi. Või õigemini viib õgimise-oksendamiseni noore inimese identiteedikriis. Ema on eestlane, kuid tahab, et tütar ei oleks soomlane nagu isa. Tütar tahaks pigem…
2 minutit
Raamatututvustus
LAULUALLIKASMaarjamaa luulet
Indrek Hirve koostatud eesti kristliku luule antoloogia, autorite valik ulatub Kristjan Jaak Petersonist kuni Doris Karevani. Ka väliseestlased, vangilaagri luuletajad, Baturin ja Paavle kenasti esindatud. Pirita kloostri refektooriumis ilmunud ideed aitas teostada Vallo Kepp. Nooremate metafüüsiliste luuletajate ajajärk on veel pooleli. Lauri Sommeri sulest asjatundlik järelsõna, toimetanud Vallo Kepp, kujundanud Kersti Tormis. Maarjamaa, 2004.
Indrek Hirve koostatud eesti kristliku luule antoloogia, autorite valik ulatub Kristjan Jaak Petersonist kuni Doris Karevani. Ka väliseestlased, vangilaagri luuletajad, Baturin ja Paavle kenasti esindatud. Pirita kloostri refektooriumis ilmunud ideed aitas teostada Vallo Kepp. Nooremate metafüüsiliste luuletajate ajajärk on veel pooleli. Lauri Sommeri sulest asjatundlik järelsõna, toimetanud Vallo Kepp, kujundanud Kersti Tormis. Maarjamaa, 2004.
2 minutit
San Sebastian ja kuraatoriprojekt ?Manifesta?
Intervjuu kuraatorite Massimiliano Gioni ja Marta Kuzmaga
Hito Steyerl. November. 2004. DVD.
Hito Steyerl. November. 2004. DVD.
8 minutit
?Nu Nordic?, hea uus Skandinaavia kunst
Rune Johansen. Portree Beiarnist I. 2002.
?On olemas linnasid, millest keegi väljaspool neid ei räägi. Linnasid, mis ei kasva ega kahane. Linnasid, mis on piisavalt suured, et veeta seal kogu oma elu kordagi lahkumata, kuid nii väikesed, et enamik inimesi tunneb üksteist. Nende elanike arv jääb 10 000 ja 50 000 vahele /—/…
?On olemas linnasid, millest keegi väljaspool neid ei räägi. Linnasid, mis ei kasva ega kahane. Linnasid, mis on piisavalt suured, et veeta seal kogu oma elu kordagi lahkumata, kuid nii väikesed, et enamik inimesi tunneb üksteist. Nende elanike arv jääb 10 000 ja 50 000 vahele /—/…
3 minutit
Külli K. Kaats: ?Manifesta? kunstnik on väga tore olla
Kuidas iseloomustad ?Manifesta 5??
See oli minu üldse esimene suure rahvusvahelise näituse kogemus. ?Manifesta?l? oli palju erinevaid meeleolusid, mille põhjal kuraatorid püüdsid luua dialoogi, et otsida huvitavaid nähtusi ning kogu üritus tundus mulle nagu mess, kuhu kogunetakse vaatama, mida uut ja isuäratavat leitud on.
See oli minu üldse esimene suure rahvusvahelise näituse kogemus. ?Manifesta?l? oli palju erinevaid meeleolusid, mille põhjal kuraatorid püüdsid luua dialoogi, et otsida huvitavaid nähtusi ning kogu üritus tundus mulle nagu mess, kuhu kogunetakse vaatama, mida uut ja isuäratavat leitud on.
3 minutit
Perifeeria pioneerid murdepunkti otsimas
Näitus ?Breakthrough: Perspectives on Art from the Ten New EU Member States? Haagi Suures Jakobi kirikus 2. VII ? 29. VIII.
1. mail ühines kümme riiki, neist kaheksa endised idabloki maad, Euroopa Liidu suure sõbraliku perega, asudes varmalt otsima võimalusi asumaks ühisele ühiskondlikule, sotsiaalsele ja majanduslikule lainepikkusele. Üheks selliseks sama sageduse…
1. mail ühines kümme riiki, neist kaheksa endised idabloki maad, Euroopa Liidu suure sõbraliku perega, asudes varmalt otsima võimalusi asumaks ühisele ühiskondlikule, sotsiaalsele ja majanduslikule lainepikkusele. Üheks selliseks sama sageduse…
2 minutit
Festival sünnitas festivali
David Oistrahhi festival 27. VI ? 18. VII
David Oistrahhi festival algas Pärnus 27. VI ja kestab kuni 18. VII. Selles ajavahemikus toimub 28 kontserti sooloõhtutest kuni oratoriaalsete suurvormide ettekanneteni ning kõlavad teosed vanamuusikast tänaste esmaesitusteni. Festivali sees on üks teine festival, mis koosneb kaheksast kontserdist ja kannab nime ?Europa Festiva?. See väike festival on…
David Oistrahhi festival algas Pärnus 27. VI ja kestab kuni 18. VII. Selles ajavahemikus toimub 28 kontserti sooloõhtutest kuni oratoriaalsete suurvormide ettekanneteni ning kõlavad teosed vanamuusikast tänaste esmaesitusteni. Festivali sees on üks teine festival, mis koosneb kaheksast kontserdist ja kannab nime ?Europa Festiva?. See väike festival on…
4 minutit
Ooperilauljate paljutõotav järelkasv
?Ooper raekojas?: Eesti noorte ooperisolistide Janne Sevtðenko, Juuli Lille, Helen Lokuta, Taavi Tampuu, Priit Volmeri (klaveril Piia Paemurru) galakontsert Tallinna raekojas 2. VII.
Suvine sari ?Ooper raekojas? on sisuliselt ?Ooperilauljate kontserdid raekojas?, sest ?ooper? lubaks siiski justkui etendust. Ja ega seegi võimatu pole, et raekojas midagi lavastatut pakkuda. Aga mõte ooperihooaja välisel ajal…
Suvine sari ?Ooper raekojas? on sisuliselt ?Ooperilauljate kontserdid raekojas?, sest ?ooper? lubaks siiski justkui etendust. Ja ega seegi võimatu pole, et raekojas midagi lavastatut pakkuda. Aga mõte ooperihooaja välisel ajal…
2 minutit
Suure-Jaani VII muusikapäevad (II)
Lõike muusikapäevade päevikust 19. ? 23. VI
(Algus eelmises Sirbis.)
(Algus eelmises Sirbis.)
3 minutit
Pikantne Kreeka
Kontsert ?Melpomene?, Antiik-Kreeka muusika V sajandist e. Kr. Esinejaiks Conrad Steinmann (Ðveits, aulos), Arianna Savall (Hispaania, sopran, barbitos), Luiz Alves de Silva (Brasiilia, meesalt, cymbala) ja Massimo Cialfi (Itaalia, salpinx, tympanon, krotala) 29. VI Kadrioru lossis.
V sajandil enne Kristust laulsid inimesed süütult rõõmsatest asjadest ? peaasjalikult armurõõmust ja veinist, nautisid elu ja olid meie küünilise, paljunäinud…
V sajandil enne Kristust laulsid inimesed süütult rõõmsatest asjadest ? peaasjalikult armurõõmust ja veinist, nautisid elu ja olid meie küünilise, paljunäinud…
2 minutit
Ilu pikkades lausetes
Olga Voronova (viiul) ja Mati Mikalai (klaver) Kadrioru lossis 4. VII, kavas Beethoven, Stravinski ja Franck.
Samal ajal lauluväljakul peetud rahvapeo finaaliga toimus sealsamas lähedal, Kadrioru lossis, kammerkontsert väikesele huviliste ringile. Viiuldaja Olga Voronova ja pianist Mati Mikalai on Eesti Muusikaakadeemia doktorandid, mõlemal on muljet avaldav õppejõudude nimekiri nii Eestist kui ka kaugemalt ning päris uhke…
Samal ajal lauluväljakul peetud rahvapeo finaaliga toimus sealsamas lähedal, Kadrioru lossis, kammerkontsert väikesele huviliste ringile. Viiuldaja Olga Voronova ja pianist Mati Mikalai on Eesti Muusikaakadeemia doktorandid, mõlemal on muljet avaldav õppejõudude nimekiri nii Eestist kui ka kaugemalt ning päris uhke…
2 minutit
Mis me sest Vaskast kohtame?
Küllap ainult Venes on võimalik seesugune reþissööriisiksuste amplituud ? Tarkovskist ðukðinini: üks kõrvuni intellektuaalne, eruditsioonist lõhkemas, teine süüdimatu puupea. Usun, et kusagil mujal maailmaotsas poleks Ðukðin kaamerani jõudnud. Ent samas pole venelikumat lavastajat, kui oli Vassili Makari poeg. Valentin Rasputin kirjutas ta kohta: ?Kui oleks tarvis luua elav portree venelasest, kellesse koonduks ja kelles väljenduks…
2 minutit
Kala ja tema roots
Mõtteid kirjanduse ja filmikunsti vahekorrast
Ühe levinud eksiarvamuse järgi on olemas eraldi ?puhas kino?, mille peamiseks omaduseks on vabadus ja sõltumatus kirjandusest. Stsenaristi tähtsaimaks ülesandeks peetakse ?loo? väljamõtlemist ja selle vormistamist ?filmitoorikuks? elementaarse käsitööndusliku filmidramaturgia abil.
Ühe levinud eksiarvamuse järgi on olemas eraldi ?puhas kino?, mille peamiseks omaduseks on vabadus ja sõltumatus kirjandusest. Stsenaristi tähtsaimaks ülesandeks peetakse ?loo? väljamõtlemist ja selle vormistamist ?filmitoorikuks? elementaarse käsitööndusliku filmidramaturgia abil.
5 minutit
Kommete komöödia
Moskva rahvusvaheline filmifestival on impeeriumi tuhmuv kroonijuveel, mida järjest suuremate þestide ja võidukamate naeratustega läikima püütakse lüüa. Kalliskiviga käib kaasas võimas müüdilasu. Federico Fellini ?8 ½? legendaarne grand prix 1963. aastal peatas Moskva festivali näilise sõltumatuse ja kunstilise vabaduse aastakümneteks. Kui otsida kohatut võrdlust Tarantino ?Pulp Fictionist?, siis jagas Moskva kalliskivi süütus ja maine noil aastatel sama…
4 minutit
Mossita edasi!
XXIV laulupeost ja selle kajastamisest eesti ajakirjanduses
Vahetult enne eelmist laulupidu, 1999. aasta juulis, kuulutas tollane meediaärimees Rein Lang: ?Mina olen küll sügavalt veendunud, et seltsimees Ilmar Mossi laulupidu läheb põhja.? Lang nimelt kartis, et laulupidu võib jääda ühiskonna kehvema osa pärusmaaks, kes ?peab tulema nädal aega enne pidu proovi, magama põrandal kuskil koolis, kus ei ole sooja…
Vahetult enne eelmist laulupidu, 1999. aasta juulis, kuulutas tollane meediaärimees Rein Lang: ?Mina olen küll sügavalt veendunud, et seltsimees Ilmar Mossi laulupidu läheb põhja.? Lang nimelt kartis, et laulupidu võib jääda ühiskonna kehvema osa pärusmaaks, kes ?peab tulema nädal aega enne pidu proovi, magama põrandal kuskil koolis, kus ei ole sooja…
3 minutit
Riia päev Tallinnas
Täna peetakse Raekoja platsil keskaja päevade raames Riia päeva. Riia päevade avamisel esinevad Riia rae esindajad ja Läti suursaadik Eestis Edgars Skuja. Külalistena saabuvad Riiast varajase muusika ansamblid Canto ja Ludus ning läti käsitöömeistrid.
Riia päevadel Tallinnas osalevad Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi tekstiilikunsti stuudio Ridze, Riia kultuurikeskuse Ilguciems seppade stuudio Zile, Riia kultuuri- ja rahvakunstikeskuse Maza…
Riia päevadel Tallinnas osalevad Läti Etnograafilise Vabaõhumuuseumi tekstiilikunsti stuudio Ridze, Riia kultuurikeskuse Ilguciems seppade stuudio Zile, Riia kultuuri- ja rahvakunstikeskuse Maza…
4 minutit
