Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
JÜRI SAAR: Mõtisklus ühe kohtumõistmise teemal
Kas tõe tuvastamine on üldse peamine eesmärk siinses kriminaalmenetluses või on tähtis saada asi tehtud?
Mõne aja eest jõudis nn Savisaare protsess kohtuotsusteni, mis tekitasid nii õigusasjatundjates kui ka avalikkuses elevust. Protsess algas ametlikult 2014. aastal, 2015. esitati peategelasele kahtlustused korruptsioonikuritegudes, erakonna ebaseaduslikus rahastamises ja rahapesus. 2016. aastal esitas prokuratuur süüdistuse kaheksale inimesele ja Keskerakonnale juriidilise isikuna. Keskerakonnaga tihedat koostööd teinud reklaamiärimees Paavo Pettaist sai 2016. aastal…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Juubeliaastat tähistab Sirp tagasivaatega eripalgeliste aastakümnete peegeldusele lehe esikülgedel.
HENT KALMO: Tartu rahu ja ajaloo õppetunnid
Ei jäta just enesekindlat muljet niisugune Eesti, kes vajab – ja üha rõhutab, et vajab – kinnitust, et Venemaa ikka loobub, ka tänapäeval ja tulevikus loobub, oma suveräänõigustest Eesti üle.
Veebruaris hakatakse tähistama Tartu rahulepingu sajandat aastapäeva. Mineviku ja tänapäeva kokkusulamise poolest on see ehk isegi mõjuvam sündmus kui vabariigi juubel ülemöödunud aastal. Sest ikka ja jälle…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
JOHANNES SAAR: Need ohtlikud kultuuriasutused
TIIT HENNOSTE: Ajakirjandus, tulevik ja raha
KAAREL TARAND: Minister Reps portselanipoes
HEILI SEPP: Halb asi, see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur
Põhjalastud parvest, taastavast õigusest ja Eesti karistusõigusest, enne aga pisut Aafrikast.
Maasaid on Aafrika rahvas, kes on oma traditsioonides kinni keskmisest kõvemini. Üks neist sai sel suvel hoobilt pihta mu juriidilis-antropoloogilisele sättumusele ja kostitas mind näidetega maasaide ühiskonnakorraldusest.
Nii rääkis Longišu, et kui üks maasai põhjustab teise surma,…5 minutit -
Sirbi 2019. aasta laureaadid
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. On olnud aastaid, mil tunnustust parimate artiklite eest on täiendanud ka kunsti- ja arhitektuuri-, noorte- ja fotopreemiad. Omamoodi kurioosumina määrati 1972. aastal lisaks eripreemiad seoses NSV Liidu 50. aastapäevaga rahvaste sõpruse ja internatsionalismi ideesid ning vennasvabariikide kirjandust ja kunsti propageerivate kirjutiste eest.
Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub…5 minutit -
Kuidas elurikkusega kiiremini sina peale saada? Üks võimalus on õppida märkama. Parimateks õpetajateks on siin elurikkad paigad ise. Neis tuleb vaid kohal olla: tähtsam kui liikide tundmine või nimetamine on looduses olemine.Õnneliku tuleviku kindlustab meile elurikkus
Elurikkuse hoidmine väärtustab esmasena just meie kodukohta. Maailma saab päästa, kui alata koduõuest, kodutalust, kogukonnast ja kodumaast.
6 minutit -
Sel reedel Sirbis
Loe lehest, kes on Sirbi laureaadid 2019!
EERO EPNER: Isesuse kehtestamine
Kuidas ka näitust „Õngitsejad“ ei vaata, osutab see taas, kui algeliselt on mõistetud seda, mida naised teevad. Kas ei ole aeg küps loobuda naiskunsti mõistest?
On näitusi, mis panevad teistmoodi pilguga silmitsema mitte ainult ümbritsevaid võimusuhteid, iseenda igapäevast fašismi või pidevat läbikukkumist nii Teise mittemõistmisel kui ka mittekodustamisel, vaid tervet kunstiajalugu. Silvia Jõgeveri ja Kadi Estlandi (kuraator Eda Tuulberg) „Õngitsejad“ asetub museaalsel…5 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2019
Margus Ott, „Teaduspesu“
Asko Lõhmus, „Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja“
Kalev Rajangu, „Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega“
Tiiu Kuurme, „Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus“
Mart Meriste, „Lihasöömise ökoloogika“
Kaarel Tarand, „Ma süüdistan teid, vanad!“
Margaret Tali, „Me peame rääkima depressioonist“
Mihhail Lotman, Marju Lepajõe, Elo-Mall Toomet, „Haridus vajab nii sügavust kui ka paindlikkust“
Kaja Kann, Madis Kolk, „Kui palju maksab üks Descartes’i meditatsioon?“
Krista Kaer, „Üha hõredam pilt“
Elo Kiivet, „Tagasi vaadates edasi ei saa“
Siim Lill,…1 minut -
Ellen ArnoverEllen Arnover
Meie „akadeemikute“ emakeel
Rootsi keeles tähistab akademiker ülikoolis õppijat, seal hariduse saanut ja ka teadlast, inglise keeles esineb academic nii omadussõna kui nimisõnana (õppejõud või teadlane kõrgkoolis) ja just selle nimisõna tähendust tahetakse nüüd laiendada, kuigi eesti keeles on akadeemikul juurdunud tähendus ’teadusakadeemia tegevliige’ (ka silmapaistva teadlase või kunstniku aunimetus).
Äsja ilmus Sirbis uuringukokkuvõte ülikoolide töötajate karjäärist ja selle autorid ei ole läinud nii libedale teele, et nimetaksid õpetajaid, assistente, lektoreid jt akadeemikuks.…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
DORIS KAREVA, TARMO SOOMERE: Valguspurje all
Luuletajad ja füüsikud on valguse sõnastamisel ja aususepüüdes üksteisele väga lähedal – nii ka Doris Kareva ja Tarmo Soomere.
On see nüüd nali või mitte? Füüsikute meelest on luuletajate ülesanne teha maailm keeruliseks, nii et füüsikud saaksid silma paista lihtsate ja loogiliste lahendustega – kui aga luuletajad lähevad nende alusloogika kallale, tunnevad füüsikud end üsna kõhedalt. Sirbil on au avaldada luuletaja Doris Kareva ning mereteadlase ja…6 minutit
