Toeta

Varia

  • Loobuda tõesti tähtsast
    Valner Valme
    Kairit Leibold / ERR

    Loobuda tõesti tähtsast

    Kümme aastat tagasi ma ei mõelnud kliimale rohkem kui eestlaste tavalise kirumise piires: lõputu november, suvine kehv suusailm. Kliimasoojenemisest eriti ei räägitudki. Vahepealsed aastad on teinud oma töö lõputute dokfilmide ja artiklitega. See toob kaasa ka süümepiinad ja stressi. Ma võin end tunda õilsana, sest pole autot, ei lase iga ostetud eset kilesse pakkida ja meie pere sordib prügi. Mõneski arenenud Euroopa riigis on toodud küsimata lauale plastkõrred, mis kõik…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Meie aja Aisopos
    TAMBET KAUGEMA: Ikka alleaa ja alleaa
    VALLE-STEN MAISTE: Bernie-paranoiad tuulepealsel maal
    Valner Valme: Värske mört LR
    Loomingu Raamatukogu uudsed, üllatavad või ka lihtsalt unustuse hõlmast päevavalgele toodud teosed on kirjanduse populariseerijana asendamatud.
    Loomingu Raamatukogu on kui tsement telliste vahel, kui tellistena käsitada tuumakaid pakse romaane ja jutukogusid. Kuigi tõlkekirjandusega on meil tänu mitmete kirjastuste ennastsalgavusele (olen kuulnud, et väärt tõlkekirjandust antakse sageli välja lihtmenukite ja muu kui ilukirjanduse ilmutamise hinnaga)…
    5 minutit

  • Merle Karro-Kalberg

    Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma süsihappegaasi jalajälge? Kuidas teha üksikisikuna midagi niisugust, mis päriselt eesmärgini viib? Kui veidi…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Arvamused
    ANDRES MAIMIK: Ühtsuse nimel
    KAAREL TARAND: Kõige kallim põhimõte
    PILLE-RIIN LARM: Sa oled mul esimene
    PEETER OLESK: Elu elulugude keskel
    Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
    Teade sellest, et Eesti Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Rutt Hinrikus on saanud elutööpreemia Eesti inimeste elulugude kogumise ja sellealase töö juhendamise eest, jõudis Tartus Tähtverre mõni tund pärast seda, kui siia toodi ka…
    4 minutit
  • ,

    Et metsaraiet ei juhiks robot

    Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.

    Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on inimese peas, kala on kala. Või siiski? Jagades liike väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks tuleb esile…
    Kaja Peterson
    6 minutit
  • Planeedi päästmine algab hommikusöögist
    Kaja Peterson

    Planeedi päästmine algab hommikusöögist

    Hommik. Teen kohvi, võtan jogurti, Peruust kohale lennutatud mustikaid, Eesti võid ja juustu. Segan jogurti ja mustikad, määrin võileivale võid ja panen peale juustu. Võtan postkastist hommikused lehed ja asun lugema. Tundub ideaalse päeva algusena.
    Jonathan Safran Foer toob oma raamatus „Meie olemegi ilm. Planeedi päästmine algab hommikusöögist“* välja, et muudatusteks on vaja kolme asja. Esiteks teadmisi ehk tõendeid, teiseks usku nendesse tõenditesse ning kolmandaks teadmistele ja usule vastavat tegevust. Kliimamuutuse…
    Kaja Peterson
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    JOHANNA ROSS: Jaan Krossi roigasaedade vahel
    Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
    Hollandi keelde on tõlgitud kuus Jaan Krossi romaani. Seda rida alustavad 1990. aastate alguses „Keisri hull“ ning „Professor Martensi ärasõit“. Kõik XXI sajandi tõlked on aga teinud kaks meest, Frans van Nes ja Jesse Niemeijer: Niemeijeri tõlgitud on „Paigallend“, van Nesi tõlgitud „Mesmeri ring“ ning ka äsja ilmunud…
    6 minutit
  • Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?

    Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?

    Eelmisel aastal toodi Eestisse umbes 3000 eksooti. Kuna siin registreerimiskohustus puudub, siis puudub ka ülevaade käest kätte liikuvatest loomadest.

    Geit Karurahu
    9 minutit
  • Kõige kergem ja kõige raskem valik 
    Kadri Taperson
    Foto Annika Lepp

    Kõige kergem ja kõige raskem valik 

    Loomakasvatus on otseselt või kaudselt eri hinnangutel süüdi kuni ühe kolmandiku kasvuhoonegaaside tekkes,i kõige suurem osakaal selles on veiseliha kasvatamisel.ii Ka teiste loomade kasvatamine ja söömine ei kuluta keskkonda vähem ja lisaks sellele on loomatööstusele omased veel eetilised probleemid, näiteks loomade kannatused, haiguste levik tihedalt koos elavate organismide seas, mitmesugused keskkonnaprobleemid – vee- ja pinnasereostus jm. Järjest enam leiab kinnitust, et taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda paljudesse levinud kroonilistesse haigustesse.iii 
    Toit on aegade algusest inimese isiklik asi ja sestap on söömisharjumusi raske muuta. Kuidas saab keegi mulle öelda, mis ma…
    Kadri Taperson
    1 minut
  • Kas tunned suutmissurvet?
    Ükski elusolend ei pea end kohandama mingisuguse ajalooliselt võimuka grupi reeglite järgi, vaid peaks saama elada nii, nagu ta ise tahab, ka sel juhul, kui tal on erivajadused. Keskkond (kas siis looduslik või kellegi tekitatud) on see, mis elu elamisväärseks või väärtusetuks teeb.
    Reuters/Scanpix

    Kas tunned suutmissurvet?

    Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.

    Kadri Taperson
    8 minutit
Sirp