Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Arvamused
ANDRES MAIMIK: Ühtsuse nimel
KAAREL TARAND: Kõige kallim põhimõte
PILLE-RIIN LARM: Sa oled mul esimene
PEETER OLESK: Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
Teade sellest, et Eesti Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Rutt Hinrikus on saanud elutööpreemia Eesti inimeste elulugude kogumise ja sellealase töö juhendamise eest, jõudis Tartus Tähtverre mõni tund pärast seda, kui siia toodi ka…4 minutit -
Kaja PetersonPlaneedi päästmine algab hommikusöögist
Hommik. Teen kohvi, võtan jogurti, Peruust kohale lennutatud mustikaid, Eesti võid ja juustu. Segan jogurti ja mustikad, määrin võileivale võid ja panen peale juustu. Võtan postkastist hommikused lehed ja asun lugema. Tundub ideaalse päeva algusena.
Jonathan Safran Foer toob oma raamatus „Meie olemegi ilm. Planeedi päästmine algab hommikusöögist“* välja, et muudatusteks on vaja kolme asja. Esiteks teadmisi ehk tõendeid, teiseks usku nendesse tõenditesse ning kolmandaks teadmistele ja usule vastavat tegevust. Kliimamuutuse…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
JOHANNA ROSS: Jaan Krossi roigasaedade vahel
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Hollandi keelde on tõlgitud kuus Jaan Krossi romaani. Seda rida alustavad 1990. aastate alguses „Keisri hull“ ning „Professor Martensi ärasõit“. Kõik XXI sajandi tõlked on aga teinud kaks meest, Frans van Nes ja Jesse Niemeijer: Niemeijeri tõlgitud on „Paigallend“, van Nesi tõlgitud „Mesmeri ring“ ning ka äsja ilmunud…6 minutit -
Miks ja kuidas reguleerida eksootiliste loomade kaubandust?
Eelmisel aastal toodi Eestisse umbes 3000 eksooti. Kuna siin registreerimiskohustus puudub, siis puudub ka ülevaade käest kätte liikuvatest loomadest.
9 minutit -
Kadri TapersonFoto Annika LeppKõige kergem ja kõige raskem valik
Loomakasvatus on otseselt või kaudselt eri hinnangutel süüdi kuni ühe kolmandiku kasvuhoonegaaside tekkes,i kõige suurem osakaal selles on veiseliha kasvatamisel.ii Ka teiste loomade kasvatamine ja söömine ei kuluta keskkonda vähem ja lisaks sellele on loomatööstusele omased veel eetilised probleemid, näiteks loomade kannatused, haiguste levik tihedalt koos elavate organismide seas, mitmesugused keskkonnaprobleemid – vee- ja pinnasereostus jm. Järjest enam leiab kinnitust, et taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda paljudesse levinud kroonilistesse haigustesse.iii
Toit on aegade algusest inimese isiklik asi ja sestap on söömisharjumusi raske muuta. Kuidas saab keegi mulle öelda, mis ma…1 minut -
Ükski elusolend ei pea end kohandama mingisuguse ajalooliselt võimuka grupi reeglite järgi, vaid peaks saama elada nii, nagu ta ise tahab, ka sel juhul, kui tal on erivajadused. Keskkond (kas siis looduslik või kellegi tekitatud) on see, mis elu elamisväärseks või väärtusetuks teeb.Reuters/ScanpixKas tunned suutmissurvet?
Nii erivajadustega inimeste kui loomade kohtlemise alused peavad lähtuma nende endi isikust, loomade puhul liigile omastest tingimustest ja mõlema puhul sellest, mis nende elu elamisväärseks teeb.
8 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel on Diplomaatia.
XX sajandi ehitusmaterjalid väärtuste kaalukausil. Kurmo Konsa intervjueerib ehitusajaloolast Maris Mändelit.
Doktoriväitekirja „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“ kaitses Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maris Mändel läinud aasta lõpul. Ilma igasuguse kahtluseta on XX sajandi arhitektuuripärandi kaitse väga oluline teema. Vaatamata sellele, et tegemist ei ole uue valdkonnaga ning sellest on räägitud kitsamas ja laiemas erialaringis juba pikk aega, on tulemus eri põhjustel siiski…5 minutit
