Varia

  • Jürgen Rooste, luuletaja
    Jürgen Rooste
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia

    Jürgen Rooste, luuletaja

    Kliimamuutuste teema on praegu suuresti meeste vaimse tervise küsimus. Kuidas anda järele vaidluses, kui oled ekslikult kogu aeg kaitsnud „terve mõistuse“ seisukohta ja tead sellest justkui kõike. Sest, ehh, oled ju inimene, ja eelkõige mees, ning pole võimalik, et väike inimene saaks midagi teha sellele suurele ilusale jumala loodud maailmale või siis sellele suurele ilusale täiesti loodusseaduste hallatavale maailmale või siis sellele fundamentaalselt lapikule maailmale, mida ümbritseb igast küljest jäämüür…
  • Sel reedel Sirbis meetmed-meetmed-meetmed

    Sel reedel Sirbis meetmed-meetmed-meetmed

    KATRIN PAUTS: Kust tuleb vabakutseline kirjanik?
    Vabakutselise elu ei ole kuigi vaba, vaid meenutab mõnigi kord sunnitööd. Koroonakevadel on ta aga ilma sellestki.
    Google’i fotod näitavad mulle sumisevaid ja lõhnavaid mälufragmente kirsi- ja õunapuudest Prahas Petříni aedades, kus olen viimastel aastatel oma kevade veetnud. Jälgin üürikorteri aknast, kuidas Kalamaja pargis puud aeglaselt värvi muudavad. Tülpimus ja väsimus võtavad võimust, kirjatöö ei edene. Usun nüüd, et Maa on lame – jajah, täiesti lame,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis eriolukorra abimeetmed kultuurile. Järgmine Sirp ilmub laupäeval, 2. mail!
    REET VARBLANE: Kultuurkapitali eristipendium
    Kertu Saks: „Eristipendiumid on küll vajalik lisameede, kuid tahame kõiki kultuuri- ja spordiinimesi julgustada toetust taotlema eelkõige kultuurkapitali tavavoorude kaudu.“
    Kuni 30. IV saab kultuurkapitalile eriolukorrast tingitult esitada eristipendiumi taotlusi. Ettepanekuid saavad teha tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas abivajajad ise. Kultuurkapitali tegevjuht Kertu Saks avab eristipendiumi tausta.
    MARIA-KRISTIINA SOOMRE: Toetus vabakutselistele loovisikutele
    Seoses eriolukorraga on…
  • Ühiskondlikud valuvaigistid
    Urmas Lüüs

    Ühiskondlikud valuvaigistid

    Innovatsiooni ja tehnoloogiliste uuenduste võlu on see, et näeme kohe nende otsest mõju. Kuid mida saame öelda tagajärgede kohta? Ühe põlvkonna raames suhteliselt vähe. Ümberkorralduste mõju humanitaarhariduses või looduses selle elluviijad oma eluajal ei näe. Lennukite tava­kasutusse võtmise laastavaid tagajärgi keskkonnale poleks suutnud arvatavasti isegi Nostradamus ennustada. Nii nagu poliitilised valimis­lubadused, kustutab ka tehnoloogiline innovatsioon ainult suuremaid tulekahjusid, sest üpris kiiresti tuleb leiutada eelmiste päästevahendite loodud kahjude likvideerimiseks midagi uut.…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbi vahel Diplomaatia.
    Siiski mitte täiesti harilik biblionaut. Pille-Riin Larm intervjueerib BERIT KASCHANIT.
    Berit Kaschan on kirjanduse praktilises väärtuses veendunud: inimene mõtestab oma elu lugude abil ja sõlmib iseendaga rahu just keele kaudu.
    Aprill
    ei ole õel,
    ta on lihtsalt kohati tõre
    nagu sõjaaegne ämmaemand,
    keda ärritavad banaalsed loosungid
    lõputu progressi ja varjudeta maailma võimalikkusest.
    Nõnda algab üks luuletus Berit Kaschani raamatus „Hommikune vahetus“. Kaschan ilmutab harva ja napilt, kuid see…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAUPO VIPP: Häda hüüab tulles
    Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu.
    Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, et meil Eestis on järjest rohkem metsi jne. Positiivse toimega lugemisvarast väärib esiletõstmist Hans Roslingi…
  • Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks?
    Turu raamatumess 04.10.2015

    Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks?

    Meelis Friedenthal
    on kirjanik ning Tartu ülikooli mõtteloo vanemteadur.
    Kas pandeemia tuleb kliimale kasuks? Lugesin just, et Veneetsias on vesi selgeks läinud, laevaliiklust ei ole, Manilas on sudu kadunud, õhureostuse tase Hiina tööstuspiirkondades ja Koreas oli ebatavaliselt madal. See kõik on muidugi ajutine nähtus ja kui karantiin läbi saab (ja loodetavasti ikkagi saab), siis võib karta, et reostus tuleb kahekordse hooga tagasi, kiiruga üritatakse majanduslangust tasa teha. Loodan, et nii ometi ei…
Sirp