Rääkides kasust kliimale, peame silmas omakasu: kuidas meie nii- või naasugused tegemised või tegemata jätmised mõjutavad kliimat ja sedakaudu jälle meid endid, inimesi. Omakasu, teadaolevalt, on võimas tegevuse motivaator.
Kliimateesid:
kliima on vaid üks, kuigi oluline aspekt meie keskkonna probleemidest, keskkond hõlmab nii loodust (vesi, õhk, muld, taimed ja loomad) kui ka sotsiaalset ja tehnosfääri;
kliimale tuleb kasuks, kui suhtume kriitiliselt kogu informatsiooni, mida meile pidevalt paisatakse. Selleks peavad omaenda infokanalites filtrid korras…
MART LÄÄNEMETS: Kas Hiina päästab maailma?
1980ndatel alanud pöördega avanemise ja majandusvabaduste suunas kaasnes ka konfutsianismi pehme jõu taaselustamine ehk selle taasrakendamine Hiina autoritaarse riigivankri teenistusse.
Kui 1980. aastate lõpus ilmus eesti keeles esmakordselt Linnart Mälli tõlkes Hiina suurima mõttetarga Konfutsiuse (Kong Zi – 孔子) õpetussõnade kogumik, oli see suursündmus kõigile idahuvilistele ja kogu toonasele Eesti kultuurieliidile, eelkõige muidugi tema õpilastele, kes hiina keelt ja kultuuri juba natuke nuusutanud. Viimaste hulka kuulusin…
Kümme aastat tagasi ma ei mõelnud kliimale rohkem kui eestlaste tavalise kirumise piires: lõputu november, suvine kehv suusailm. Kliimasoojenemisest eriti ei räägitudki. Vahepealsed aastad on teinud oma töö lõputute dokfilmide ja artiklitega. See toob kaasa ka süümepiinad ja stressi. Ma võin end tunda õilsana, sest pole autot, ei lase iga ostetud eset kilesse pakkida ja meie pere sordib prügi. Mõneski arenenud Euroopa riigis on toodud küsimata lauale plastkõrred, mis kõik…
KAAREL TARAND: Meie aja Aisopos
TAMBET KAUGEMA: Ikka alleaa ja alleaa
VALLE-STEN MAISTE: Bernie-paranoiad tuulepealsel maal
Valner Valme: Värske mört LR
Loomingu Raamatukogu uudsed, üllatavad või ka lihtsalt unustuse hõlmast päevavalgele toodud teosed on kirjanduse populariseerijana asendamatud.
Loomingu Raamatukogu on kui tsement telliste vahel, kui tellistena käsitada tuumakaid pakse romaane ja jutukogusid. Kuigi tõlkekirjandusega on meil tänu mitmete kirjastuste ennastsalgavusele (olen kuulnud, et väärt tõlkekirjandust antakse sageli välja lihtmenukite ja muu kui ilukirjanduse ilmutamise hinnaga)…
Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma süsihappegaasi jalajälge? Kuidas teha üksikisikuna midagi niisugust, mis päriselt eesmärgini viib? Kui veidi…
Arvamused
ANDRES MAIMIK: Ühtsuse nimel
KAAREL TARAND: Kõige kallim põhimõte
PILLE-RIIN LARM: Sa oled mul esimene
PEETER OLESK: Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
Teade sellest, et Eesti Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Rutt Hinrikus on saanud elutööpreemia Eesti inimeste elulugude kogumise ja sellealase töö juhendamise eest, jõudis Tartus Tähtverre mõni tund pärast seda, kui siia toodi ka…
Metsa kaitse ja kasutamise teemal tahetakse kaasa rääkida nii linnas kui maal. Tuleks kaaluda metsade üleriigilise planeeringu või maakonna teemaplaneeringutena koostamise algatamist.
Väärtusel on mitu palet ja mitu mõõdet, ja väärtusi võib ka mitu olla. Väärtuse(d) kujundab inimene, loodus ei kategoriseeri – väärtuslik või mitteväärtuslik. Fred Jüssi on kunagi öelnud, et vääriskala mõiste on inimese peas, kala on kala. Või siiski? Jagades liike väärtuslikeks ja mitteväärtuslikeks tuleb esile…
Hommik. Teen kohvi, võtan jogurti, Peruust kohale lennutatud mustikaid, Eesti võid ja juustu. Segan jogurti ja mustikad, määrin võileivale võid ja panen peale juustu. Võtan postkastist hommikused lehed ja asun lugema. Tundub ideaalse päeva algusena.
Jonathan Safran Foer toob oma raamatus „Meie olemegi ilm. Planeedi päästmine algab hommikusöögist“* välja, et muudatusteks on vaja kolme asja. Esiteks teadmisi ehk tõendeid, teiseks usku nendesse tõenditesse ning kolmandaks teadmistele ja usule vastavat tegevust. Kliimamuutuse…
JOHANNA ROSS: Jaan Krossi roigasaedade vahel
Kui eestlastele on Jaan Kross tähtis meie ajaloo mõtestajana, siis Hollandi lugejatele on tema raamatud aken tundmatusse maailma.
Hollandi keelde on tõlgitud kuus Jaan Krossi romaani. Seda rida alustavad 1990. aastate alguses „Keisri hull“ ning „Professor Martensi ärasõit“. Kõik XXI sajandi tõlked on aga teinud kaks meest, Frans van Nes ja Jesse Niemeijer: Niemeijeri tõlgitud on „Paigallend“, van Nesi tõlgitud „Mesmeri ring“ ning ka äsja ilmunud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.