Toeta

Varia

  • Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist
    Austraalia metsapõlengutes hukkus üle 1 000 000 000 looma, lisaks vajab 113 liiki kiireloomulisi kaitsemeetmeid, sest on välja suremas. World Weather Attributioni (WWA) uuringu „Attribution of the Australian bushfire risk to anthropogenic climate change” andmetel muutis inimtegevuse mõjul muutunud kliima metsapõlengud vähemalt 30% tõenäolisemaks, kuid see protsent võib osutuda veel palju kõrgemaks.
    ,

    Maailmale kõige suuremaks ohuks peetakse ekslikult kliimasoojenemist

    Anto Raukas, Arvi Liiva ja Arno Arrak on oma ala kogenud teadlased, keda peale pika karjääri seob veel üks veendumus – nad eitavad globaalset kliimasoojenemist või vähemasti inimtekkelist kliimasoojenemist. Arrak on 2011. aastal isegi avaldanud raamatu pealkirjaga „Mis soojenemine?“.1 Arusaamatul ja äärmuslikul kombel maailma teaduse peavoolust lahti ütelnud Eesti teadlastel on siiski pooleldi õigus – tegemist ei ole tõepoolest kliimasoojenemisega, vaid hoopiski kliimasoojendamisega. Valdav osa meist teab juba praegu, et…
    Sten Haljak
    4 minutit
  • Vesinikust ja tulevikust
    Peeter Olesk
    Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

    Vesinikust ja tulevikust

    Kliima on minusugusele nii problemaatiline mõiste, et otsustan tema üle väga servamisi ja ilma vähimagi korraliku hariduseta. Mulle on alati meeldinud kolm asja: teha lõket, vaadata seda tuld, mis tekib okste ning halgude põletamisest ja tormine meri sellisena, nagu ta oli näha vanal Pirita teel Kadrioru ning Kose tee vahel ja Miidurannas. Püttsile meri on igav nii laeva ninas kui ka ahtris.
    Kuuludes sputnikuaegsete põlvkonda ja sündinud tuumakütuse epohhi algul, ei…
    Peeter Olesk
    2 minutit
  • Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa
    Joonis 3. RMK halduses olevad tulundusmetsad, kus peapuuliigiks on kask. Allikad: 2009. a andmed riigikontrolli auditi aruandest, 2019. a andmed metsaressursi arvestuse riiklikust registrist.
    ,

    Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. II osa

    Praeguste lageraiemahtude puhul raiutakse vanu metsi eest ära suuremal pindalal, kui on selle kompenseerimiseks vananevaid keskealisi ja valmivaid metsi.

    Rainer Kuuba
    8 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    LEO LUKS: Palk ilma tööta?
    (Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
    Pole ime, et turuusku liberaalid on kritiseerinud kirjaniku- ja kunstnikupalka selle määramise algusest saati. Samuti on igati arusaadav, et klikinäljas meedia peksab teema ümber mõnuga vahtu üles iga kord, kui see palk jutuks tuleb – on ju võõras rahakotis sorimine masse erutav teema, liiati…
    5 minutit
  • ,

    Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa

    Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.

    2010. a avalikustas riigikontroll auditiaruande riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse kohta.1 Auditi tulemusena selgus, et kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jätkab lageraiete tegemist samamoodi nagu RMK oli raied kavandanud 2010. aastaks, siis väheneks vanade metsade pindala paremates metsatüüpides, mistõttu omakorda halveneks metsade ökoloogiline seisund ja väheneks tulevikus riigimetsast saadav…
    Rainer Kuuba
    6 minutit

  • Kliimateesid

    Rääkides kasust kliimale, peame silmas omakasu: kuidas meie nii- või naasugused tegemised või tegemata jätmised mõjutavad kliimat ja sedakaudu jälle meid endid, inimesi. Omakasu, teadaolevalt, on võimas tegevuse motivaator.
    Kliimateesid:
    kliima on vaid üks, kuigi oluline aspekt meie keskkonna probleemidest, keskkond hõlmab nii loodust (vesi, õhk, muld, taimed ja loomad) kui ka sotsiaalset ja tehnosfääri;
    kliimale tuleb kasuks, kui suhtume kriitiliselt kogu informatsiooni, mida meile pidevalt paisatakse. Selleks peavad omaenda infokanalites filtrid korras…
    Jaak Kikas
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MART LÄÄNEMETS: Kas Hiina päästab maailma?
    1980ndatel alanud pöördega avanemise ja majandusvabaduste suunas kaasnes ka konfutsianismi pehme jõu taaselustamine ehk selle taasrakendamine Hiina autoritaarse riigivankri teenistusse.
    Kui 1980. aastate lõpus ilmus eesti keeles esmakordselt Linnart Mälli tõlkes Hiina suurima mõttetarga Konfutsiuse (Kong Zi – 孔子) õpetussõnade kogumik, oli see suursündmus kõigile idahuvilistele ja kogu toonasele Eesti kultuurieliidile, eelkõige muidugi tema õpilastele, kes hiina keelt ja kultuuri juba natuke nuusutanud. Viimaste hulka kuulusin…
    4 minutit
  • Loobuda tõesti tähtsast
    Valner Valme
    Kairit Leibold / ERR

    Loobuda tõesti tähtsast

    Kümme aastat tagasi ma ei mõelnud kliimale rohkem kui eestlaste tavalise kirumise piires: lõputu november, suvine kehv suusailm. Kliimasoojenemisest eriti ei räägitudki. Vahepealsed aastad on teinud oma töö lõputute dokfilmide ja artiklitega. See toob kaasa ka süümepiinad ja stressi. Ma võin end tunda õilsana, sest pole autot, ei lase iga ostetud eset kilesse pakkida ja meie pere sordib prügi. Mõneski arenenud Euroopa riigis on toodud küsimata lauale plastkõrred, mis kõik…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Meie aja Aisopos
    TAMBET KAUGEMA: Ikka alleaa ja alleaa
    VALLE-STEN MAISTE: Bernie-paranoiad tuulepealsel maal
    Valner Valme: Värske mört LR
    Loomingu Raamatukogu uudsed, üllatavad või ka lihtsalt unustuse hõlmast päevavalgele toodud teosed on kirjanduse populariseerijana asendamatud.
    Loomingu Raamatukogu on kui tsement telliste vahel, kui tellistena käsitada tuumakaid pakse romaane ja jutukogusid. Kuigi tõlkekirjandusega on meil tänu mitmete kirjastuste ennastsalgavusele (olen kuulnud, et väärt tõlkekirjandust antakse sageli välja lihtmenukite ja muu kui ilukirjanduse ilmutamise hinnaga)…
    5 minutit

  • Merle Karro-Kalberg

    Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma süsihappegaasi jalajälge? Kuidas teha üksikisikuna midagi niisugust, mis päriselt eesmärgini viib? Kui veidi…
    2 minutit
Sirp