Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
MARJU UNT: Taskurahaga tulevikku ehitamas
Tervis pole eralõbu, teadus pole eralõbu, loodus pole eralõbu – me kõik vajame neid, et ühiskond hästi toime tuleks.
Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsusinstitutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid segaduses. Kommunikatsioon ühiskonna pealikelt ei süstinud lootust, usku ega usaldust. Inimese ürgne reaktsioon ootamatule ohule…6 minutit -
Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline
Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni.
Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digifotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta taskust nutitelefon ning teha sekunditega kümneid fotosid ja videoid. Harva teadvustame, et iga pildi ja video taga on meie ökoloogiline…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
JAAK ALLIK: Nõnda arvas Käbin . . . .
„Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need oli Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.
Johannes Käbin, Aastate ja kauguste tagant: mälestused ja päevikukatked. Tõlkinud Veronika Einberg. Toimetanud Olev Liivik, keeleliselt toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Mari Kaljuste. Saatesõna kirjutanud Tõnu Tannberg. Varrak 2020, 392 lk.
Johannes Käbin oli 28 aastat (1950–1978) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Kui…5 minutit -
Liina LaugesaarRuts VakulenkoLiina Laugesaar, vabakutseline filmikriitik
Sattusin hiljuti lugema kaupmeeste üleskutset toetama ostlemisega Eesti majandust. Kaubanduskeskuste taasavamise esimese nädala külastajate arvud, mis on nii 75–98% tavapärasest, kahtlemata rõõmustavad kauplejaid, kuid samal ajal üllatavad, isegi ehmatavad. Pandeemia ei ole ju läbi, ometi on nii suur tung külg külje kõrval poodelda.
Elame paraku maailmas, kus tarbimiskultuur on tähtsam elamiskõlbliku keskkonna säilitamisest. Meile sisendatakse, et üha uute asjade omamine sillutab teed täiuslikuma elu poole. Kuid osturõõm pakub vaid lühiajalist –…1 minut -
Sel reedel Sirbis
EPP ANNUS: Moskva küll keelas, aga ka muutused said alguse sealt
Kunstiinstitutsioonides väljendati korduvalt vajadust selgete ja täpsete instruktsioonide järele,kuidas teostada eksimatult ette nähtud ideoloogiline ja metodoloogiline pööre.
Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim). A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Böhlau Verlag, 2019. 280 lk.
Pandeemia on meid kõiki sundinud oma elu ümber häälestama. Neile, kes on olnud koduseinte vahele surutud, on see aeg küllap sisaldanud…6 minutit -
Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.Piia RuberKas noored puud kasvavad kiiremini?
Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
6 minutit -
Katrin Koov, arhitekt
Pandeemia on näidanud, et juba lühikese ajaga võib keskkonna olukord üle maailma paraneda, kui me võtame aja maha ja elame rahulikumas tempos. Imelikul kombel juhtub see ainult siis, kui tunneme end isiklikult ja akuutselt ohustatuna. See, et kliima just praegu järsult muutub, elurikkus väheneb kuni selleni välja, et elussüsteemid kokku kukuvad, ohustab palju tõsisemalt, aga ei lähe meile nii palju korda, et hakkaksime oma eluviisi muutma. Miks ei pane palju…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
ANETE SAMMLER: Kambavaim toob sügisel lauljad kooriproovi tagasi
Zoomi toel ei kao koorilaulu harjumus: saab partiisid harjutada ja individuaalsete nüanssidega tegeleda.
Kuigi paljude Eesti kooride töö on eriolukorras seiskunud, on ka eeskujulikult läbi viidud virtuaalseid kooriproove ja dirigente, kes võtavad rasket olukorda tuleproovina. Kuigi kooslaulmise erilist tunnet videosilla teel luua ei saa, on dirigendil ka selles olukorras võimalik süveneda kooritööd rikastavatesse nüanssidesse. Parimad näited on individuaalsed hääleseadetunnid, vabatahtlikud solfedžotunnid ja virtuaalsed…4 minutit -
Ardo Ran VarresKarl Filipp Varres / Lauri KulpsooArdo Ran Varres, helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja
„Talveks tuleks siit ära kolida. Kui teie juurest koju tulin, siis oli toas vesi silmakausis jääs. Põrandat üle 8 kraadi soojaks ei saa. Veekraan jääs, väljakäik kinni. Tulevaks talveks ei jää vist kedagi siia koridori peale, alt on ammugi tühi. Seni pole küll keegi õiget korterit saanud, kes siit ära on läinud. Paigutatakse kõrval barakki või pakutakse kuskile ühise köögi peale. Tänan soojade pikasääreliste saabaste eest, need kulusid väga ära. Talvel…2 minutit
