Sirbis Eesti inimarengu aruanne, Sirbi vahel on Diplomaatia.
MART HIOB: Vabatahtlikult linnadesse surutud Eesti
Kui lugeda arengukavasid, tundub, et Eesti liigub hajutatud asustuse ja üksteisest hooliva ühiskonna poole, kui aga inimarengu aruannet, et tormame Tallinna linnriigi suunas.
Seekordne Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on üks nutune lugemine. Tõsi, mitmes peatükis tuuakse välja helgemad näitajad, nagu põllu- ja metsamaa jätkuvalt suur osakaal maakasutuses, eestlase looduslähedus, avaliku ruumi areng ning elukeskkonna suur potentsiaal inimväärsema miljöö loomiseks. Aruanne koosneb neljast peatükist, igas peatükis on sissejuhatus ja neli, esimeses viis artiklit eri autoritelt. Aruande lõpus on neli…
Keskkonnadebatis on metsa ja põlevkivi kõrval teised valdkonnad vähem tähelepanu saanud. Aasta alguses ilmunud maaülikooli pressiteade „Seiretulemused viitavad keskkonnakemikaalide tõusule nii keskkonnas kui toidus“ ei leidnud kajastust üheski meediaväljaandes. Sisu järgi aga oleks võinud: mulla ning põhja- ja pinnavee seire näitab keskkonnamürkide sisalduse jõudsat kasvu. Aastatel 2016–2019 võetud põhja- ja pinnaveeproovidest 66% sisaldas pestitsiide, sealhulgas olid saastunud ka sügavad kaevud ja allikad. Ilmselt tarbivad paljud Eesti elanikud eneselegi teadmata pestitsiidide…
Riigikohus tühistas Rail Balticu planeeringu Lõuna-Pärnumaal, kus raudtee oli kavandatud kulgema läbi
hõreda inimasustusega metsalaama. Seal, kus inimesi on vähe, ei pea muretsema sundvõõrandamise ja kohalike vastuseisu pärast. See-eest vajavad selliste alade elukeskkonda aga paljud teised liigid. Rail Balticu puhul sattusid fookusesse metsised. Inimtegevuse üks ohtlik tagajärg, mida võimendavad ka kliimamuutused, on elupaikade kadu ning sellest tulenev populatsioonide väljasuremine ja elurikkuse vähenemine. Elupaikade hävitamine ja killustamine toob kaasa ettearvamatu häda –…
REIN RAUD: Kahe maailma vahel ja lõpus
Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele
Kazuo Ishiguro. Kui me olime orvud. Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Britt Urbla Keller. Varrak, 2019. 350 lk.
Selle raamatu arvustust ei saa ma kuidagi jätta alustamata tõlkija kiitmisest. Juba esimestest lehekülgedest peale tekib tunne, et Aet Variku suurepärases eestinduses loeksin ma enam-vähem ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Aga loomulikult on tõlkijal suurem võimalus…
Kliimale on kasuks maksud
Kliimaga on tõsised probleemid. Siberis puhkevad juba mais metsapõlengud. Romantiline ja osaliselt õige vaade on, et määrav keskkonnamõju on meie individuaalsetel tarbimisotsustel – autosõit tuleb asendada ühissõidukitega, pudelivesi kraaniveega ja nii edasi. Sel on kahtlemata mõju ja see on vajalik.
Kultuurilise muutusega on alkoholitarbiminegi Eestis tublisti vähenenud. Ja kindlasti on ka alkoholi puhul oma osa regulatsioonil ja maksustamisel. Kui tahame tõsist muutust, peab see hõlmama kõiki inimesi, kõiki…
MARJU UNT: Taskurahaga tulevikku ehitamas
Tervis pole eralõbu, teadus pole eralõbu, loodus pole eralõbu – me kõik vajame neid, et ühiskond hästi toime tuleks.
Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsusinstitutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid segaduses. Kommunikatsioon ühiskonna pealikelt ei süstinud lootust, usku ega usaldust. Inimese ürgne reaktsioon ootamatule ohule…
Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni.
Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digifotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta taskust nutitelefon ning teha sekunditega kümneid fotosid ja videoid. Harva teadvustame, et iga pildi ja video taga on meie ökoloogiline…
JAAK ALLIK: Nõnda arvas Käbin . . . .
„Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need oli Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.
Johannes Käbin, Aastate ja kauguste tagant: mälestused ja päevikukatked. Tõlkinud Veronika Einberg. Toimetanud Olev Liivik, keeleliselt toimetanud Eha Kõrge. Kujundanud Mari Kaljuste. Saatesõna kirjutanud Tõnu Tannberg. Varrak 2020, 392 lk.
Johannes Käbin oli 28 aastat (1950–1978) Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Kui…
Keset koroonakriisi tasub meenutada üht teist k-d, mis samuti on kriisis. Kliimakriisi ja 5. juunini kestva looduskaitsekuu puhul on paslik seekordse üleskutse „Hoia, mida armastad!“ toel küsida, mida me siis armastame ja hoiame.
Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt armastame ja hoiame Eestis 3923 kaitstava loodusobjekti 1 611 297 ha suurust kogupindala, mis aastatagusega võrreldes on suurenenud 58 kaitseala võrra laane- ja salumetsades. Lisandus 107 looduskaitsealust objekti ja kaitsealune pindala kasvas 32 474 ha…
Sattusin hiljuti lugema kaupmeeste üleskutset toetama ostlemisega Eesti majandust. Kaubanduskeskuste taasavamise esimese nädala külastajate arvud, mis on nii 75–98% tavapärasest, kahtlemata rõõmustavad kauplejaid, kuid samal ajal üllatavad, isegi ehmatavad. Pandeemia ei ole ju läbi, ometi on nii suur tung külg külje kõrval poodelda.
Elame paraku maailmas, kus tarbimiskultuur on tähtsam elamiskõlbliku keskkonna säilitamisest. Meile sisendatakse, et üha uute asjade omamine sillutab teed täiuslikuma elu poole. Kuid osturõõm pakub vaid lühiajalist –…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kalev Kallemets
Liina LaugesaarRuts Vakulenko