Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri
    Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.
    Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.
    Tartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea…
    5 minutit
  • Ja plastimaks saagu!
    Aron Stern
    ,

    Ja plastimaks saagu!

    Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
    Mari Laaniste
    Erakogu

    Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik

    Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Enriko Mäsak: Monumendiraevust kunstiuurija pilguga
    Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.
    Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi kunstilist…
    4 minutit
  • Mis on see kliima, mis muutub?
    „Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“
    Piia Ruber
    ,

    Mis on see kliima, mis muutub?

    Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.

    Piia Post
    6 minutit
  • OTT KARULIN, teatrikriitik
    Ott Karulin
    Piia Ruber

    OTT KARULIN, teatrikriitik

    Teatrite (ja laiemalt kunstide) ökoloogilisest jalajäljest kõneldakse üha enam. On ju arusaadav, et ühe lavastuse väljatoomisele ja etendamisele kulub üksjagu ressurssi, alustades lavakujunduse ehitamisel ja kostüümide valmistamisel kasutatavatest materjalidest ja lõpetades iga etenduse tehnilise teenindamisega (valgus- ja helipargi ning muu tehnika kasutamine). Sellele lisandub teatrimaja valgustamiseks ja soojustamiseks ning publiku ja teatritöötajate kohalejõudmiseks kulutatu. Mul pole küll õnnestunud leida täpseid andmeid kunstivaldkonna süsinikuheite kohta (Eestis pole seda eraldi vist mõõdetudki),…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    OTT KARULIN: Seal ja praegu
    Seekordne „Baltoscandal“ pakkus harva võimaluse kogeda lühikese aja jooksul paljude kunstnike uudisloomingut, mis muidu jõudnuks vaatajani hajutatuna mõne kuu jooksul.
    Etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 1. – 4. VII Rakveres.
    „Baltoscandal“ pakkus sel aastal meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi, muu hulgas ka ekraani vahendusel. Saab ka öelda nii: sellekevadine Eesti teater on pakkunud meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi (sealhulgas ekraani vahendusel), sest festivalil esietendusid lavastused, mille esietendust ei saanud eriolukorra tõttu kavandatud…
    5 minutit

  • Hüperobjekt ja argimõistus

    Kliimasoojenemine on hüperobjekt – see laotub kõikjale, asudes ühtaegu nii horisondi taga kui koduõuel, ent ometi ei saa seda otseselt näha, kuulda ega katsuda. Hüperobjektid on sellised kummalised asjad, et maailma mõistmisel peaks nendega nagu arvestama, aga käegakatsutava ümbruse suhtes näivad nad paratamatult utoopilistena. Ja nii tekibki konflikt: ühel pool on kliimasoojenemine kui hüper­objekt, mida uurivad koolitatud eksperdid, ja teisel praktiline argimõistus, mis tegeleb igapäevaste asiste asjaajamistega. Praktik tahab arusaadavalt jätkata…
    Henrik Sova, Piret Põldver
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ANDRES MAIMIK: Võõras võitlus
    Mulle on järjest rohkem hakanud tunduma, et harrastame omavahel kirglikke lahinguid, kuigi see polegi üldse globaalküla semantilisel võitlusväljal meie sõda. Kahtlemata on protestiliikumine Black Lives Matter imporditud, sest Eestis puudub selliseks liikumiseks ajalooline kontekst. Samamoodi on võõrast päritolu BLM-vastasus, millel on haruldaselt lai kandepind, vähemalt ühismeedia jututubades. Märkasin seda siis, kui olin postitanud naljakommentaari neile, keda masendas Eskimo jäätise brändi ärakadumise oht Ameerikamaal. Kutsusin üles konserveerima rahvuste…
    4 minutit
  • ANDRI KSENOFONTOV, arhitekt
    Andri Ksenofontov

    ANDRI KSENOFONTOV, arhitekt

    Loodus ja kliima ei sa olla probleem, sest me ei saa seda lahendada, vaid ainult tundma õppida. Probleeme põhjustab inimese tegevus. Tööküsimusi on võimalik ühel- või teisel moel lahendada, tööd on võimalik mõtlemisega kujundada. Töö omakorda mõjutab ja kujundab keskkonda. Praeguse keskkonnakriisi on kaasa toonud halvasti tehtud töö. Halb töö hävitab loodust, pakub looduse hävitusjõu eest ebapiisavat kaitset. Halva töö puhul inimene laastab metsa ja viirus laastab inimest. Et tööd…
    1 minut
Sirp