Kliimamuutused toovad meie elukorraldusse paratamatuid ümberkorraldusi, aga aina tähtsamaks saab küsimus, kuidas muutuvad inimesed ja nende hoiakud. Ühtlasi nõuab see ühiskonnas suurte mõttemustrite ümberkujundamist. Pingeline koroonakriis on ometigi näidanud, kui imekspandavalt kiiresti ja suure ulatusega võib ühiskonna korraldus ja sellest lähtuvalt inimese käitumine muutuda. Tugev mõjur on kindlasti olnud see, kuidas tunnetatakse ohtu, selle tagajärgi ning indiviidi võimalust midagi ise teha, et olukorda parandada.
Kliimamuutustest tingituna tuleks ümber kujundada ka ühiskonna…
SANDRA HAUGAS: Parempoolsed ja Isamaa. Kuhu edasi?
Et valijate ootustele vastata, pakuvad vasakpoolset poliitikat nüüd nii vasak- kui ka parempoolsed erakonnad.
Eestis kurdetakse üha enam mõõduka parempoolse poliitika vähesuse üle. Üks äsja esile kerkinud Isamaa-sisese Parempoolsete ühenduse eestkõnelejaid on näiteks öelnud: „Siiani edu toonud parempoolne poliitika hakkab Eestis vähikäiku tegema. Ei ole enam klassikalist mõõdukat parempoolsust, nagu veel kümme aastat tagasi.“i Eesti on lähikümnenditel olnud peaaegu et neoliberalismi ehk ultraparempoolsuse musterriik. Kas tõesti on parempoolne poliitika hääbumas? Kas Parempoolsete juhtimisel täidaks selle tühimiku uue suuna võtnud Isamaa?
JAAK VALGE: Ajalugu ja maagia ning astroloogia
Miks KGB-lane ei tulnud oma üllitisega välja siis,…
Järgmisel nädalal tähistatakse Eestis 110 aasta möödumist esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910 sõlmitud lepinguga tagati Vilsandi külje all paiknevatel Vaika saartel merelindudele turvalised tingimused. Sellest ajast saadik on kaitsealade arv ja pindala nii Eestis kui ka mujal maailmas aina suurenenud, Eestis on erisuguse kaitsestaatusega 19,4% maismaast ja 27,2% merealadest.* Oma looduskaitsealade pindalaga oleme Euroopa keskmiste hulgas.
Viimane sajand on Euroopas ja maailmas näidanud, et riiklik reguleeritud looduskaitse ja keskkonnaalased piirangud…
Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber . . . . Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus, sodi on ka vähem. On see vabandus?
Teeveere haakrik on ju vaid pinnariibe sodikuhjadest, mida sügavamalt metsast leitakse. Rehmates, et mõni…
BERK VAHER: Vabastatud puiestee: Tartult kae eemaldamine
Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.
Kipub püsima eelarvamus, et suvi pole Tartu aastaaeg. Tartu linna päev on ometigi just juuni lõpus ning pandeemiaeelseil aastail ilmestasid ka juulit-augustit mitmed festivalid ja kontserdisarjad, tänavakohvikute melu ja tihenevad turistivood – ja ikka leidub neid, kes kuulutavad, et „suvel jookseb Tartu…
Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.
Üks moodsa maailma vähem arutatud hädasid on asjaolu, et me ei hinnasta õigesti. Kliimamuutus on tõenäoliselt suurim kulu, mida inimkond lähitulevikus kandma peab. Ääri-veeri on ühiskonnad ja riigid seda hakanud mõistma ja keskkonnakaitse kergitab üha rohkem pead. Siiski mõtleme vähe sellest kui kulust, mida peaksime hakkama juba praegusele majandustegevusele lisama.
Laias laastus on valida kahe stsenaariumi vahel: kas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud Euroopa Liidu kliimamuutuste leevendamise meetmeid täidetakse või ei…
RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri
Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.
Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.
Tartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea…
Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.