Varia

  • STELLA SAARTS, kunstiteadlane
    Stella Saarts

    STELLA SAARTS, kunstiteadlane

    Kliimamuutused toovad meie elukorraldusse paratamatuid ümberkorraldusi, aga aina tähtsamaks saab küsimus, kuidas muutuvad inimesed ja nende hoiakud. Ühtlasi nõuab see ühiskonnas suurte mõttemustrite ümberkujundamist. Pingeline koroonakriis on ometigi näidanud, kui imekspandavalt kiiresti ja suure ulatusega võib ühiskonna korraldus ja sellest lähtuvalt inimese käitumine muutuda. Tugev mõjur on kindlasti olnud see, kuidas tunnetatakse ohtu, selle tagajärgi ning indiviidi võimalust midagi ise teha, et olukorda parandada.
    Kliimamuutustest tingituna tuleks ümber kujundada ka ühiskonna…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    SANDRA HAUGAS: Parempoolsed ja Isamaa. Kuhu edasi?  
    Et valijate ootustele vastata, pakuvad vasakpoolset poliitikat nüüd nii vasak- kui ka parempoolsed erakonnad. 
    Eestis kurdetakse üha enam mõõduka parempoolse poliitika vähesuse üle. Üks äsja esile kerkinud Isamaa-sisese Parempoolsete ühenduse eestkõnelejaid on näiteks öelnud: „Siiani edu toonud parempoolne poliitika hakkab Eestis vähikäiku tegema. Ei ole enam klassikalist mõõdukat parempoolsust, nagu veel kümme aastat tagasi.“i Eesti on lähikümnenditel olnud peaaegu et neoliberalismi ehk ultraparempoolsuse musterriik. Kas tõesti on parempoolne poliitika hääbumas? Kas Parempoolsete juhtimisel täidaks selle tühimiku uue suuna võtnud Isamaa?
    JAAK VALGE: Ajalugu ja maagia ning astroloogia
    Miks KGB-lane ei tulnud oma üllitisega välja siis,…
  • Berk Vaher, kirjanik ja kriitik

    Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber . . . . Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
    Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus, sodi on ka vähem. On see vabandus?
    Teeveere haakrik on ju vaid pinnariibe sodikuhjadest, mida sügavamalt metsast leitakse. Rehmates, et mõni…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    BERK VAHER: Vabastatud puiestee: Tartult kae eemaldamine
    Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.
    Kipub püsima eelarvamus, et suvi pole Tartu aastaaeg. Tartu linna päev on ometigi just juuni lõpus ning pandeemiaeelseil aastail ilmestasid ka juulit-augustit mitmed festivalid ja kontserdisarjad, tänavakohvikute melu ja tihenevad turistivood – ja ikka leidub neid, kes kuulutavad, et „suvel jookseb Tartu…
  • 2020. aasta tegijad
    Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.
    Urmas Tartes
    ,

    2020. aasta tegijad

    Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri
    Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.
    Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.
    Tartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea…
  • Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
    Mari Laaniste
    Erakogu

    Mari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik

    Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…
Sirp