Toeta

Varia

  • JUSS HEINSALU, kunstnik
    JUSS HEINSALU
    Ann Mirjam Vaikla

    JUSS HEINSALU, kunstnik

    Oma loomingus kujutan tihtilugu ette maailma, kus elu mõiste on palju avaram. Kus inimene ei seisa mitte elupuu tipus, vaid keset juurestikku puntras loomade, taimede, putukate, bakterite ja mineraalidega. Mineraalid kuuluvad inimese loodud hierarhias eluta loodusesse. See on aga aegunud arusaam. Kui vaadelda Maad tervikliku organismina, erinevus puudub. Ka kivimitel on evolutsioon, nad kasvavad ja arenevad. Pähe tuleb omailma (Umwelt) illustreeriv näide koolibrist ja sinivaalast. Kas pole mitte sama inimese…
    1 minut
  • Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu
    Diagramm. Mure kliimamuutuse pärast Euroopa noorte seas protsentides. Riigid on järjestatud keskmise tulemuse alusel nii, et riigid, kus mure kliimamuutuse pärast on väikseim, on üleval ja vastupidi. Allikas: ESS (2016) andmed. Eesti noorte osakaal oli n=294, mis moodustab 3,8% kõigist vastanuist, vt ka: Plüschke-Altof jt (2020).
    ,

    Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu

    Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.

    Bianka Plüschke-Altof, Joonas Plaan, Piret Vacht, Helen Sooväli-Sepping
    7 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MÄRT VÄLJATAGA: Johanneste ilmutused 
    Kas Aeg andestab Barbarusele ja Semperile „arguse, ülbuse ja muud patud“? Vastus sõltub sellest, kas nad ümmardasid keelt piisavalt, kas tegid piisavalt häid luuletusi. 
    Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I–II. Koostanud Paul Rummo. EKM Teaduskirjastus, 2020. 1168 lk.
    Ju lapsena kuuldusi Semperi-Barbaruse kirjavahetusest kuulsin mina. Selle ilmumisest kirjutati, seda kuulutati. Lõpuks muutus teema justkui halvaks naljaks, unustati ja maeti maha. Pika mäluga inimeste taganttorkimisel, kirjandusmuuseumi eestvedamisel kaevati mõte aga välja ja nüüd on…
    6 minutit
  • Kelle tapame järgmiseks?
    Elurikkuse kõvera saab kiiresti tõusule pöörata vaid integreeritud sekkumist rakendades (kollane), ainult loodus- ja keskkonnakaitse strateegia (roheline) maailma elurikkust 2010. aasta tasemele tagasi ei vii, vanaviisi jätkamine (hall) on aga kõigile surmasõit.
    Allikas: WWF
    ,

    Kelle tapame järgmiseks?

    Targalt talitades saab elurikkuse kahanemiskõvera tagasi kasvu poole painutada.

    Kaarel Tarand
    5 minutit
  • Segadus „Kultuurikompassil“
    Rahvusvaheliselt kasutatakse ligipääsetavuse mõistet kirjeldamaks või hindamaks just seda, kui hõlbus on lisavajadusega (puudega, neuroerineval ja/või ka vanemal) inimesel mingit toodet, seadet või teenust kasutada või mingis keskkonnas hakkama saada. Fotol „Kultuurikompassi“ vestlusjuht Jakob Rosin.
    Kuvatõmmis
    ,

    Segadus „Kultuurikompassil“

    Universaalsest disainist on kasu kõigile. Ligipääsetavuslahenduste rakendamine ei ole kunagi võimatu, ehkki sellealaste kogemuste vähesuse tõttu võib nõnda tunduda.

    Laura Luide
    7 minutit
  • Biokütused, Eesti avastamata kuld
    ,

    Biokütused, Eesti avastamata kuld

    Metsanduse- ja põllumajandusjääke, energiakultuure, tööstus- ja olmejäätmete jääke saab kasutada teise põlvkonna biokütuste tootmiseks.

    Lisandra Marina Da Rocha Meneses
    4 minutit
  • Energia ja kliima
    Globaalse temperatuuri muutus 1880–2018. Nullnivoo vastab XX sajandi keskmisele temperatuurile. Allikas: Steve Cole, Fourth Warmest Year in Continued Warming Trend, According to NASA, NOAA. – The Earth Observer 2019, 31(1), 24.
    ,

    Energia ja kliima

    Kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris ning planeedi keskmine peegeldusvõime on need, mis kujundavad planeedi keskmise temperatuuri, s.t kliima soojenemise või jahenemise.

    Andres Kuusk
    7 minutit
  • Villu Kadakas, arheoloog
    Villu Kadakas
    Albert Truuväärt / Õhtuleht / Scanpix

    Villu Kadakas, arheoloog

    Ehitusarheoloogial on kliimaga ootamatult palju seoseid. Isegi kui piirduda vaid viimase tuhande aastaga, siis on Eestis kogemus nii kliima soojenemise kui ka järsu jahenemisega. Ei ole teada, kuidas tajuti Eestis u 950. aasta paiku nn keskaegse soojaperioodi saabumist, kuid märksa selgem mõju oli kliima järsul jahenemisel kolm ja pool sajandit hiljem.
    Veel XIII sajandi keskpaiku kavandasid Eesti uued isandad sooja ilma ehitisi. Selle tõenduseks on lahtiste kaaravade fragmendid: paest tahutud kaksiksammaste…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    LAURA LUIDE: Segadus „Kultuurikompassil“
    Universaalsest disainist on kasu kõigile. Ligipääsetavuslahenduste rakendamine ei ole kunagi võimatu, ehkki sellealaste kogemuste vähesuse tõttu võib nõnda tunduda.
    Kultuurikorraldajate foorum „Kultuurikompass: kuidas korraldada ligipääsetavat kultuuri?“ 8. IX Viljandi pärimusmuusika aidas. Esinesid Piret Aus (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia), Hene-Riin Männik ja Krislin Kämärä (Eesti meremuuseum), Astrid Hurt (Võru pensionäride päevakeskus), Leino Rei (Eesti noorsooteater), Ingrid Ulst (Alle-Saija teatritalu), Tiiu Tamm (Leigo järvemuusika festival), Nastja Pertsjonok (Tartu rahvusvaheline…
    4 minutit
  • KRISTEL VILBASTE
    Kristel Vilbaste
    Erakogu

    KRISTEL VILBASTE

    Kliima päästab armastus looduse vastu
    Koroonakevadel hämmastas mind, kui kiiresti kogu Euroopa, sealhulgas Eesti, lukku läks. Kuidas oldi vabatahtlikult nõus end eraldama? Ilmselt oli oma osa nähtud katastrooffilmidel. Meie mõtteis kummitab aina ja aina, et maailm peabki iga natukese aja tagant kokku kukkuma, ja mida kiiremini rahvastiku arv taas kontrolli alla saadakse, seda kindlamalt õnnestub ära hoida maailma hävimine. Juba piiblis kirjutatakse katkust, üleujutusest ja sõdadest, kus vikatimees halastamatult niidab ja…
    1 minut
Sirp