Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Aasta liblikaks valis Eesti Lepidopteroloogide Selts teelehe-mosaiikliblika, kelle peamiseks toidutaimeks Eestis on peetrileht. Teelehe-mosaiikliblikas elab veekogude lähedal, soodes ja niisketes võsastikes ning esineb Eestis vaid kohati, võib-olla soode kuivendamise tõttu on liik lokaalseks muutunud.Urmas Tartes2020. aasta tegijad
Igal aastal valivad loodust uurivad ja tutvustavad organisatsioonid välja taime-, looma- ja seeneriigi esindajad, kellele just sel aastal peaks erilist tähelepanu pöörama.2 minutit -
Allan AksiimAndres TennusTuleviku hind
Üks moodsa maailma vähem arutatud hädasid on asjaolu, et me ei hinnasta õigesti. Kliimamuutus on tõenäoliselt suurim kulu, mida inimkond lähitulevikus kandma peab. Ääri-veeri on ühiskonnad ja riigid seda hakanud mõistma ja keskkonnakaitse kergitab üha rohkem pead. Siiski mõtleme vähe sellest kui kulust, mida peaksime hakkama juba praegusele majandustegevusele lisama.
Laias laastus on valida kahe stsenaariumi vahel: kas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud Euroopa Liidu kliimamuutuste leevendamise meetmeid täidetakse või ei…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
RANDEL KREITSBERG: Minu Läänemeri
Läänemeri on noor, pidevalt muutuv ja arenev elukeskkond ja inimene on Läänemere ökosüsteemi üks osa.
Ma olen Pärnu poiss. Meri oli osaks mu identiteedist ja teadvusest, isegi kui iga vaba hetke mere kaldail ei veetnud. Mäletan, kuidas üliõpilasaastateks Tartusse kolides imestasin, kuidas siin ilma õhuta katlas elada on võimalik. Pärnus on mereõhk.
Tartuga harjununa ja seda armastama hakanud, avastasin, et kogu Eesti on üks paras mereäärne kant. Ei pea…5 minutit -
Aron SternJa plastimaks saagu!
Iga samm föderaalsema Euroopa poole toetab edumeelsust ka Eestis.
5 minutit -
Mari LaanisteErakoguMari Laaniste, kunstiteadlane ja kirjanik
Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
Enriko Mäsak: Monumendiraevust kunstiuurija pilguga
Iga teine Tallinna 1970ndate ja 80ndate avaliku ruumi skulptuur on omamoodi iseenda eitus.
Maailma haaranud pahameel monumentide suhtes ning nende kukutamine näikse kuuluvat rohkem sümbolite kui kunstivalda. Sõda peetakse sümbolite ja märkide mäletamise ning nende aktsepteerimise pärast, mitte monumentide endi kunstilist loogikat silmas pidades. Sellisel juhul võikski jääda kogu rüselus monumentide ümber sümbolitega seonduva piiresse ning puutugu avalikku skulptuuri vaid sedavõrd, kui see käsitleb avaliku ruumi kunstilist…4 minutit -
„Juulikuus lumi on maas, minu jaoks see pole kliima!“Piia RuberMis on see kliima, mis muutub?
Kliimasüsteem on keerukas süsteem, mis koosneb viiest komponendist: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär, ning nende vastasmõjudest. Kliimasüsteemi olek muutub pidevalt.
6 minutit -
Ott KarulinPiia RuberOTT KARULIN, teatrikriitik
Teatrite (ja laiemalt kunstide) ökoloogilisest jalajäljest kõneldakse üha enam. On ju arusaadav, et ühe lavastuse väljatoomisele ja etendamisele kulub üksjagu ressurssi, alustades lavakujunduse ehitamisel ja kostüümide valmistamisel kasutatavatest materjalidest ja lõpetades iga etenduse tehnilise teenindamisega (valgus- ja helipargi ning muu tehnika kasutamine). Sellele lisandub teatrimaja valgustamiseks ja soojustamiseks ning publiku ja teatritöötajate kohalejõudmiseks kulutatu. Mul pole küll õnnestunud leida täpseid andmeid kunstivaldkonna süsinikuheite kohta (Eestis pole seda eraldi vist mõõdetudki),…1 minut -
Sel reedel Sirbis
OTT KARULIN: Seal ja praegu
Seekordne „Baltoscandal“ pakkus harva võimaluse kogeda lühikese aja jooksul paljude kunstnike uudisloomingut, mis muidu jõudnuks vaatajani hajutatuna mõne kuu jooksul.
Etenduskunstide festival „Baltoscandal“ 1. – 4. VII Rakveres.
„Baltoscandal“ pakkus sel aastal meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi, muu hulgas ka ekraani vahendusel. Saab ka öelda nii: sellekevadine Eesti teater on pakkunud meeldivalt palju audiovisuaalseid elamusi (sealhulgas ekraani vahendusel), sest festivalil esietendusid lavastused, mille esietendust ei saanud eriolukorra tõttu kavandatud…5 minutit
