Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Vastused kõikidele küsimustele. Pille-Riin Larmi intervjuu kirjanik Susan Luitsaluga.
SUSAN LUITSALU: „Elame vati sees, nii et kui midagi halba juhtub, siis me ei usu seda. Jabural kombel tundub hoopis usutavam see, et abikaasa ja lapsed mõtlevad oma kannatused välja.“
Kellel ei ole vahel tarvis juuksuris käia? Kui seal juba ollakse, sirutub käsi iseenesest ka värviliste ajakirjade järele. Omal ajal olen saanud mõnegi soengu, lugedes Susan Luitsalu uljast kolumnisarja „Küsimused kõikidele vastustele“. Sari ilmus hiljem ka raamatuna. Siiski olin pisut üllatunud, kui märkasin tänavu kevadel Eesti Kultuurkapitali aastaauhindade…5 minutit -
Tauno VahterTauno Vahter, kirjastuse „Tänapäev“ peatoimetaja
Kõigepealt halvad uudised. Ma ei tea küll Sirbi paberi täpset marki, aga mahtu ja tiraaži arvestades tuli selle numbri tegemiseks maha saagida umbes kümme puud. Eesti raamatute viimaste kümnendite rekordtiraažid on olnud umbes 30 000 – 40 000 eksemplari, sellise koguse jaoks on vaja juba umbes 100–150 täiskasvanud puud. Peale puude on aga vaja ka näiteks sadu kuupmeetreid vett ja muid aineid, näiteks savi.
Koroonapandeemia on andnud uue hoobi paberitööstusele. Kõige rohkem…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
MIHKEL MÄRTENS: Lähis-Ida meediauuringute kirju maailm
Suur osa MEMRI tegevusest seisneb tagurlike ning antisemiitlike seisukohtade kajastamises. Lugematul hulgal on tõlgitud islamivaimulike sõnavõtte, kus siunatakse juute ja homoseksuaale ning õigustatakse naistevastast vägivalda
Lähis-Ida meediauuringute instituut (Middle East Media Research Institute – MEMRI) on 1997. aastast tegutsenud Washingtonis baseeruva peakontoriga mõttekoda, mille eesmärgiks on vahendada Lähis-Ida meediaruumi Lääne huvilistele keelebarjäärist hoolimata. MEMRI avaldab ingliskeelseid tõlkeid nii araabia-, pärsia-, urdu-, puštu- kui türgikeelsetest telekanalitest, ajalehtedest ning populaarsetest sotsiaalmeediakanalitest. MEMRI tõlked ja kokkuvõtted võivad esmalt paista komöödiasaatena. See ei ole aga mõttekoja eesmärk.
+ Kommentaar HILLE HANSOlt: Lähis-Ida on infosõdade,…5 minutit -
Tenno TeidearuTENNO TEIDEARU, etnoloog
Kliimamuutused uurimisobjekti ja ühiskonnaprobleemina pole humantitaar- ja sotsiaalteadustele võõrad. Antropoloogid ja etnoloogid uurivad aina enam, kuidas on keskkonna ja kliimaga seotud muutused mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja kohanemist. Ka museoloogias on esile kerkinud püüd mõtestada inimese, keskkonna ja kliima seoseid ning võtta sotsiaalne ja kultuuriline roll selle temaatika käsitlemisel.
Kust algab kliima ja lõpeb inimene? Kliimast saab etnoloogi ja antropoloogi pilgu läbi mõelda kui kultuuri ja looduse ehk inimese ja mitteinimese…1 minut -
Sel reedel Sirbis
LAURI MÄLKSOO, TOOMAS HIIO: Liivimaalane Friedrich Martens
Martens jäi läbi ja lõhki impeeriumi meheks, ometi oli tema Venemaa ajaloo käsitus rahvusvahelise õiguse kontekstis täielikult eurotsentristlik.
27. augustil möödus 175 aastat Peterburi ülikooli rahvusvahelise õiguse professori ja Vene diplomaadi Friedrich Martensi sünnist. Õigusteadlane Lauri Mälksoo ja ajaloolane Toomas Hiio leiavad, et Jaan Krossi romaani kangelasega on seotud rida tänapäevalgi aktuaalseid küsimusi.
JANIKA PÄLL: Aegumatu Tartu klassik Karl Morgenstern 250
Uushumanism võiks olla see võtmesõna, mis aitab mõista sünergiat ülikooli, aadli, kiriku- ja koolitegelaste, juristide, majandusmeeste, reaalteadlaste ja…4 minutit -
Äärmiselt liberaalse majanduspoliitika rakendamine loodusvarade kasutamisel on naeruvääristanud eelnevate põlvkondade kogemusliku teadmise, ei arvesta ökoloogia põhitõdedega ning on madaldanud metsanduse kui loodusteadusliku distsipliini puiduvarumise ja logistika korralduseks. Pildil Kuningamänd Järvseljal.Arne AderVanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse poole
Meie, allakirjutanud, oleme aastakümneid töötanud metsade kasvatajate, hooldajate ning korraldajatena. Tunneme Eestimaa metsi läbi ja lõhki, meie tööks on olnud nii metsade raieküpsuse hindamine kui ka looduskeskkonnana säilitamine, oleme metsades töötanud, hinganud, maganud ja elanud suure osa oma elust. Oleme juba vanad, kuid metsade vanuse kõrval siiski alles poisikesed. Tänu sellele teame, et tagasi minevikku pole vaja minna – mõelda tuleb tulevikule.
Käesolevaga avaldame sügavat muret Eestimaa metsade jätkusuutmatu ning ebaõige…6 minutit -
Sel reedel Sirbis
VALNER VALME: Jälle see Euroopa hukkub
Taani moodsa aja tippkirjanik Kaspar Colling Nielsen võtab liiga laialt ette, aga pöörasest ambitsioonist tiivustatuna õnnestub siiski mõnigi võimas kujund elama panna.
Kaspar Colling Nielsen, Euroopa kevad. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Maris Kaskmann. Sari „Moodne aeg“. Varrak, 2019. 344 lk.
Kaspar Colling Nielsen, Mount Kopenhaagen. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2020. 190 lk.
Taani nüüdisaja ühe menukama, auhinnatuma ja enamkõneldud kirjaniku Kaspar Colling Nielseni senise loomingu kaks põhiteost, mis üksteise…3 minutit -
„Kogu planeet Maa on nagu üks suur elav organism,“ seletab eit innukalt, „mina tajun selgelt, et Maa on otsekui minu lemmikloom, pehme, ümar ja karvane. Helesinine pallike lendlemas keset ilmaruumi sõbralikku peret.“NASAMuinasjutt
Kas see siis õnnetu muinasjutt on? Muidugi mitte! Papa Kreutzwald ei tundnud asja.1
4 minutit
