Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TÕNIS SAARTS: Haritlasdemokraatia. Tänan, ei. 
    Kui XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid.
    Mis saaks olla paremat, kui et riiki juhivad haritud inimesed, kes langetavad tarku ja põhjendatud otsuseid? Usun, et enamik lugejatest kirjutaks sellele seisukohale alla ning rohkem sellele teemale ei mõtleks. Demokraatia puhul pole aga asi sugugi nii ühene. Kui taaselustada Platoni meritokraatlik idee, et valitsema peaksid filosoofid ning riik on…
    5 minutit

  • Kaarel Tarand, peatoimetaja

    Mõnikord juhtub nii, et ma ei kirjuta kliimast ja kliimapoliitikast mitu nädalat või koguni paar-kolm kuud järjest. Kliimast endast peaks kirjutama teadusartikleid (seda ma ei oska), mingit sihitud ja terviklikku kliima­poliitikat aga Eesti valitsusel ei ole ning millegi puudumisest ei saa lõputult lauseid voolida.
    Sama lugu on metsaga. Kui on näha, et vaidlejad on omadega ummikus, siis milleks selles osaleda ja oma aega tühja kulutada kirjatöödes poole valimisele faktide põhjal, mida…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ANDRES KUUSK: Suveaeg ja talveaeg
    Ühegi teise mõõdusüsteemi üle ei ole otsustatud rahvahääletusega ega teinud valikut poliitikud, kelle otsuseid mõjutab loodetav häältesaak.
    Suveaeg ja talveaeg on aastaajad. Kui inimestelt küsida, kas teile meeldib suveaeg või talveaeg, vastab enamik, et suveaeg. Suvel on päevad pikad, päike käib kõrgelt, pole vaja kodu kütta ega talveriideid, saab päevitada ja supelda – loomulikult meeldib suveaeg rohkem kui talveaeg. Seda on osavasti ära kasutatud kellakeeramise küsitlustes, et saada õigustust…
    5 minutit
  • Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant
    Mart Niineste

    Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant

    „Ei­ei, pole vaja eraldi kilekotikesi, te võite juustu­ ja kaneelisaiakese ühte panna,“ püüan meie külapoe müüjale selgitada, et üks on parem kui kaks. Vähemalt kilekottide arvestuses. Muidugi olen ma keskkonnateadlik tarbija ning seetõttu ka asjade ülepakendamise vastu.
    Suured toidukaubandusketid eesotsas Rimiga pasundavad, kuidas nemad rohepööravad planeeti, kui kutsuvad üles loobuma kilekottidest. Jah, mina ja paljud teised võtame seda üleskutset iga päev kuulda. Me oleme tublid tarbijad. Ma ei võta kassajärjekorras sealt lindi alt riiu­list mitte kunagi kilekotti, vaid ikka paberkoti. Sest esiteks saan ma sel­lega viia…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi vahel Diplomaatia ja Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2020
    HASSO KRULL: Võrdsuse kaks otsa
    Õiglasi tingimusi saab luua ainult siis, kui inimesed on piisavalt erinevad; kui kõik oleksid ühesugused, mis mõte oleks siis õiglusel?
    Mis on võrdsus? Kuigi võrdsuse üle arutletakse palju, esitatakse seda küsimust üllatavalt harva. Me kõik teame, et on olemas ebavõrdsus: alates Occupy liikumisest teame ka, et on olemas „üks protsent“, kes maailmas valitsevast ebavõrdsusest kõige rohkem kasu lõikab, sellal kui teised kannatavad ja üksteist…
    3 minutit
  • Kuula Sirpi!
    ,

    Kuula Sirpi!

    Helindatud mõtteterad Sirbi varasalvest

    2 minutit

  • Sirp 80

    Valik tsitaate Sirbi sünnipäevanumbris

    Debora Vaarandi,
    Sirp ja Vasar 1947:
    Lõikuselaul
    Mis sa küll, tuuleke, kõrtes nii kahistad?
    Miks sa, mu põlluke, mõttesse vajund?
    Muret kas meenutad, hallad kuis ahistand,
    põletand põuad ja rutjunud rajud?
    Oi, sa, mu põlluke, mured on mullused.
    Tuul juba kiigutab küpsenud teri.
    Päevad nüüd kodumaal päikesekullased,
    kõrvuti kuldne ja sinine meri.
    Aeg on nüüd tulla, ja aeg on nüüd lõigata
    nägusaiks napradeks nurmede vilja.
    Hõiskeid nii palju on kaugusse hõigata,
    laulusid laulda veel õhtuni hilja.
    Kosta, me…
    7 minutit
  • LILIAN HIOB, kuraator

    LILIAN HIOB, kuraator

    Kliimaküsimusest on saanud üks kesksemaid teemasid, millest ei saa mööda poliitikas, erasektoris ega ka majapidamises. Olukord on frustreeriv, sest kuigi rõhutakse iga inimese võimalusele keskkonda säästa, on suukorporatsioonid need, kelle teistsugusest suhtumisest oleks otsekohe suur kasu.
    Tarbija ja suurtootja on aga otseses seoses. Seega tuleks kliimale märksa rohkem kasuks, kui kokakoola pudeli taaraautomaati viimise asemel boikoteeriksime kogu seda laadi tööstust. Võiksime osta kohapeal kasvatatud ja toodetud toitu ja rõivaid, sõita jalgrattaga…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirp 80!
    Sel nädalal tähistab Sirp 80 aasta möödumist Sirbi esimese numbri ilmumisest. Arginumbri vahel ilmub ka erileht, mille sisu moodustab ühtlasi reedel, 9.10 kell 15 Balti jaama tunnelis avatava näituse “Hulgad”. Teise sünnipäevanäituse, Piia Ruberi fotodest “Tõsted, Sirbi portreed” avame Telliskivi loomelinnaku väligaleriis reedel kell 16.
    Ülo Tuulik, „In vino veritas“
    Noorte loojate retseptid rahva ravitsemiseks trükiti ära Loomingus, Nooruses, Loomingu Raamatukogus ning Sirbis ja Vasaras.
    Paavo Matsin, „Asjade sügis“
    Selle sügise püünel pole asjad mitte ainult esikohal,…
    2 minutit
  • MARGIT MUTSO, arhitekt
    Margit Mutso
    Sirbi arhiiv

    MARGIT MUTSO, arhitekt

    Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
    Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“ hüüavad loodusesõbrad, nendega ühinevad paljud arhitektid ja insenerid. 30 ruutmeetri puidu valmistamisel emiteeritakse tonn süsihappegaasi, sama süsiniku jalajäljega saab vaid kolm kuupmeetrit betooni. Puit on kohalik materjal ja puitehitise lammutamisel…
    1 minut
Sirp