Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Sirp 80!
Sel nädalal tähistab Sirp 80 aasta möödumist Sirbi esimese numbri ilmumisest. Arginumbri vahel ilmub ka erileht, mille sisu moodustab ühtlasi reedel, 9.10 kell 15 Balti jaama tunnelis avatava näituse “Hulgad”. Teise sünnipäevanäituse, Piia Ruberi fotodest “Tõsted, Sirbi portreed” avame Telliskivi loomelinnaku väligaleriis reedel kell 16.
Ülo Tuulik, „In vino veritas“
Noorte loojate retseptid rahva ravitsemiseks trükiti ära Loomingus, Nooruses, Loomingu Raamatukogus ning Sirbis ja Vasaras.
Paavo Matsin, „Asjade sügis“
Selle sügise püünel pole asjad mitte ainult esikohal,…2 minutit -
Margit MutsoSirbi arhiivMARGIT MUTSO, arhitekt
Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“ hüüavad loodusesõbrad, nendega ühinevad paljud arhitektid ja insenerid. 30 ruutmeetri puidu valmistamisel emiteeritakse tonn süsihappegaasi, sama süsiniku jalajäljega saab vaid kolm kuupmeetrit betooni. Puit on kohalik materjal ja puitehitise lammutamisel…1 minut -
Metsavihkajast metsaarmastajaks
Andrus Kasemaa pealtnäha magusate muinasjuttude ja naljakate šaržide taga on siiras südamevalu Eesti looduse pärast.
4 minutit -
Sirp nr 39SirpSel reedel Sirbis
Evi Arujärv, „Otsides varjatud ilu“
Teada põhjusel nihkusid Eesti muusika päevad märtsist-aprillist septembrisse ja said väikestes saalides kammerliku vormi.
Tanel Vallimäe, „Sallivus ja võrdsus maailmavaatelistes vaidlustes“
Kui võitlus käib ühiskonna tekitatud ebavõrdsete suhete kaotamise eest, on võrdsuse küsimuses loodusteaduste poole pöördumine tulutu. Tuleks otse välja öelda, et see või teine võrdsus ühiskonnas ei meeldi.
Rein Ruutsoo, „Poliitikast ja moraalist“
Venemaa liidrid on loobunud hoolimast, mis neist arvatakse, riik omandab taas kurjuse impeeriumi maine.
Killu Sanborn, „Kultuur…1 minut -
JUSS HEINSALUAnn Mirjam VaiklaJUSS HEINSALU, kunstnik
Oma loomingus kujutan tihtilugu ette maailma, kus elu mõiste on palju avaram. Kus inimene ei seisa mitte elupuu tipus, vaid keset juurestikku puntras loomade, taimede, putukate, bakterite ja mineraalidega. Mineraalid kuuluvad inimese loodud hierarhias eluta loodusesse. See on aga aegunud arusaam. Kui vaadelda Maad tervikliku organismina, erinevus puudub. Ka kivimitel on evolutsioon, nad kasvavad ja arenevad. Pähe tuleb omailma (Umwelt) illustreeriv näide koolibrist ja sinivaalast. Kas pole mitte sama inimese…1 minut -
Diagramm. Mure kliimamuutuse pärast Euroopa noorte seas protsentides. Riigid on järjestatud keskmise tulemuse alusel nii, et riigid, kus mure kliimamuutuse pärast on väikseim, on üleval ja vastupidi. Allikas: ESS (2016) andmed. Eesti noorte osakaal oli n=294, mis moodustab 3,8% kõigist vastanuist, vt ka: Plüschke-Altof jt (2020).Noorte mure ja võitlus kliimamuutuse vastu
Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.
7 minutit -
Sel reedel Sirbis
MÄRT VÄLJATAGA: Johanneste ilmutused
Kas Aeg andestab Barbarusele ja Semperile „arguse, ülbuse ja muud patud“? Vastus sõltub sellest, kas nad ümmardasid keelt piisavalt, kas tegid piisavalt häid luuletusi.
Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940. I–II. Koostanud Paul Rummo. EKM Teaduskirjastus, 2020. 1168 lk.
Ju lapsena kuuldusi Semperi-Barbaruse kirjavahetusest kuulsin mina. Selle ilmumisest kirjutati, seda kuulutati. Lõpuks muutus teema justkui halvaks naljaks, unustati ja maeti maha. Pika mäluga inimeste taganttorkimisel, kirjandusmuuseumi eestvedamisel kaevati mõte aga välja ja nüüd on…6 minutit -
Elurikkuse kõvera saab kiiresti tõusule pöörata vaid integreeritud sekkumist rakendades (kollane), ainult loodus- ja keskkonnakaitse strateegia (roheline) maailma elurikkust 2010. aasta tasemele tagasi ei vii, vanaviisi jätkamine (hall) on aga kõigile surmasõit.Allikas: WWFKelle tapame järgmiseks?
Targalt talitades saab elurikkuse kahanemiskõvera tagasi kasvu poole painutada.
5 minutit -
Rahvusvaheliselt kasutatakse ligipääsetavuse mõistet kirjeldamaks või hindamaks just seda, kui hõlbus on lisavajadusega (puudega, neuroerineval ja/või ka vanemal) inimesel mingit toodet, seadet või teenust kasutada või mingis keskkonnas hakkama saada. Fotol „Kultuurikompassi“ vestlusjuht Jakob Rosin.KuvatõmmisSegadus „Kultuurikompassil“
Universaalsest disainist on kasu kõigile. Ligipääsetavuslahenduste rakendamine ei ole kunagi võimatu, ehkki sellealaste kogemuste vähesuse tõttu võib nõnda tunduda.
7 minutit
