$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Varia

  • Idumeedia megateemade jahil
    Levila on loobunud ajakirjanduse endeemilistest formaatidest, nagu juhtkiri, arvamus, uudis, kriitika, persooniintervjuu või essee. Selle asemel toetub Levila löögirusikas eelkõige emalaevale, mida tänapäeva meediaruumis võib tunda eelkõige mõiste „suur lugu“ all. Joonas Sildre illustratsioon järjejutu „Välisministeerium pisaraid ei usu“ neljandale osale „Kes otsustab välispoliitika üle?“
    ,

    Idumeedia megateemade jahil

    Esimest sünnipäeva tähistanud Levila on võtnud endale ülesandeks inimestele oluliste lugudega nende süda võita.

    Aleksander Tsapov
    8 minutit
  • URMAS LÜÜS, kunstnik ja õppejõud 
    Vabaduse plats   Urmas Lüüs 
    Fotograaf: Urmas Lüüs 

    URMAS LÜÜS, kunstnik ja õppejõud 

    Mõtisklust vabadusest on kõige parem alustada oma koduse kunstimätta otsast. Vabadus seostub siis esmalt võime, võimaluse ja võimestatusega ennast parimal moel teostada. Iga eneseteostus nõuab meisterlikkust. Meisterlikkuse saavutamine omakorda järjepidevat ennast piitsutavat harjutamist. Harjutamine on enesepiiramine suurema vabaduse nimel. Graafik suurendab väljendusvabadust joonistamise, poksija peksasaamisega. Selle nimel on nad nõus loobuma naudingutest ja hüvedest.
    Maalikunstnik Laurentsius on öelnud Postimehele antud intervjuus[1], kui oleks tema teha, paneks ta noormaalijad tehnilisi alusoskusi omandama…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARIA MÖLDER: Digikultuur, digilõhe ja digipööre  
    Viimastel nädalatel on rohkesti kõneainet andnud Euroopa fondid, eriti taasterahastu (RRF). Rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde ja 37% rohepöörde toetamiseks. Kultuurivaldkonna seisukohalt on kõige olulisem, et taasterahastu puhul on ühtlasi antud tungiv soovitus kasutada sellest 2% kultuurivaldkonna hüvanguks. Euroopa muusikainstitutsioonide esindajad saatsid hiljuti riigijuhtidele ka sellekohase avaliku meeldetuletuskirja. Paraku ei ole sel teemal seni olnud kuigi palju avalikku arutelu – ka paljudes teistes Euroopa riikides. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor…
    5 minutit
  • Steven-Hristo Evestus, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees 
    Steven-Hristo Evestus
    Tairo Lutter / Pm / Scanpix  

    Steven-Hristo Evestus, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees 

    Nad kardavad, et nende teguviis ei leia toetust. 
    Nad kardavad, et neid ei kuulata ega märgata. 
    Nad kardavad, et neid hakatakse taga kiusama. 
    Nad kardavad, et nad vallandatakse ning neid ei usalda enam keegi. 
    Nad kardavad, et neid peetakse kohtlasteks. 
    Nad kardavad, et perekond ja sõbrad jätavad nad maha. 
    Nad kardavad, et nad leiavad ähvarduskirja oma postkastist. 
    Nad kardavad, et nad sildistatakse koputajateks. 
    Nad kardavad, et nad jäävad üksi. 
    Kes nad on? 
    Sel aastal juhatab kehtima hakkav teavitaja (ka vihjeandja, vilepuhuja) kaitse seadus meid uude ajajärku, mis tähistab hapnenud organisatsioonikultuuri järkjärgulist asendamist värskema tõlgendusega. See eeldab julgust kõrvale heita iganenud müüdid ning enesekindlust liikumisel usaldavama ja läbipaistvama ühiskonna poole. Kolmkümmend aastat kestnud vabaduse üheks negatiivseks kõrvalnähuks on töösuhetes aset leidvatest rikkumistest möödavaatamine. Võimusuhetele toetuvad taunitavad olukorrad, mis vahetult ei riiva ja…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Dialoogi tekkeks on vaja aega. Anneli Porri intervjuu kunstnik Sigrid Viiriga
    SIGRID VIIR: „Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda.“
    Sigrid Viir on kunstiakadeemia fotoosakonna 2009. aastal lõpetanud kunstnik, kes on viimase kümne aasta jooksul käsitlenud selliseid teemasid nagu kunst ja majandus, ühiskonda sobitumine, rutiin, töö ja puhkeaja ühitamine, import ja eksport. Tema tee on palistatud tunnustuse ja äramärkimisega: noore kunstniku preemia (2010), Pulse Prize ja Balti assamblee medal (2012) ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2013 ja…
    6 minutit
  • Kirke Karja, džässpianist ja -helilooja 
    Kirke Karja
    Renee Altrov

    Kirke Karja, džässpianist ja -helilooja 

    Tahaksin rääkida vabadusest ja piirangutest võrdlemisi kitsalt džässpianisti ja -helilooja perspektiivist, võib-olla on nendest mõtetest kellelgi kasu ka muudes eluvaldkondades.  
    Muusika kirjutamine on pikk protsess, kui arvestan selle hulka hoovõtu, aknast välja vaatamise ja enesepiitsutamise, sest ei ole ikka veel suutnud pliiatsit kätte võtta ega asja kallale asuda. Kirjutamisele eelneb enamasti kohutavalt kurnav aeg, mil kogun ideid, eksperimenteerin julgemalt kui muidu ja üritan kõigesse suhtuda võimalikult erapooletult. On momente, mil iga autori…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ANNELI OTT: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“
    Kultuurilehe peatoimetaja intervjuu kultuuriministriga
    Kaarel Tarand: Kriisiaasta jooksul on iga professionaalse kunsti ja kultuuritegevuse ala oma hädade ja probleemide kohta ministeeriumile tohutult sisendit andnud. On seda tegutsemiseks piisavalt?
    Anneli Ott: Kus see mõõdupuu asub? Mis meil on, sellega töötame, ja nagu kõigis kriisist rohkem puudutada saanud valdkondades, on pigem positiivne, kui sisend valdkondadest tuleb. Seda lihtsam on mõista ja seda täpsemad saame olla…
    6 minutit
  • KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 
    Kadi Polli
    Erakogu

    KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 

    Kumu uuel püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on Vabaduse plats väga aktuaalne. Seda otseselt: 1930. aastatel riigi esindusväljakuna välja ehitatud Vabaduse plats on siinse kunsti tähtis motiiv. 1934. aastal valmis väljaku ääres Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud Tallinna Kunstihoone, kus said ateljeepinna tähtsamad eesti kunstnikud. Sealt oli käepärane aknast välja vaadata ja kujutada just Vabaduse platsi, olgu siis läbi vaasi seatud lillede või üle modelli õla. Otsest riiklikku propagandat on nendes töödes vähe, kuid ka lippe või paraade näitamata on Vabaduse plats selle aja kunstis ühtaegu Eesti omariikluse ja võimu sümbol. Püsinäitusel esindab seda vaikiva ajastu armastatud pildimotiivi Adamson-Ericu maal „Lilled Vabadusplatsi taustal“ aastast 1936. 
    Teistpidi on vabadusele oma platsi ehk ruumi andmine muidugi palju laiem teema. Vabariigi…
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Rääkida, rääkida, rääkida . . . . Margus Maidla intervjueeris Tallinna tehnikaülikooli rektorit Tiit Landi. TIIT LAND: „Eelkõige kvaliteet ja alles siis kvantiteet! Need ajad, mil aeti taga mahtusid, ja mida suurem seda uhkem, on ülikoolidel möödas.“
    1. septembril 2020. aastal alustas Tallinna tehnikaülikooli rektorina tööd neurokeemia ja neurotoksikoloogia professor Tiit Land. Tema elus on see juba kolmas kord asuda rektoriametisse, kuid seekord mitte enam Tallinna ülikooli rektorina, vaid Tallinna tehnikaülikooli liidrina. Nagu ta…
    5 minutit
  • Jüri Eintalu, filosoof
    Jüri Eintalu
    Erakogu

    Jüri Eintalu, filosoof

    Sõna- ja ajakirjandusvabadus läänes on suures ohus, kui mitte pidada vabaduseks voli väljendada mõtteid, mille on poliitkomissarid „õigeks“ tunnistatud. 2020. aasta 25. aprilli
    The Atlanticus avaldavad Harvardi õpetlased Goldsmith ja Woods arvamust, et USA peab Hiinast õppust võtma ja kehtestama interneti üle range tsensuuri. Nad kirjeldavad, et USAs toimib tsensuur, kuigi selle olemasolu ametlikult eitatakse.1
    Mõnikümmend aastat tagasi kuulus kolmveerand USA peavoolumeediast paarikümnele ettevõttele, praegu aga umbes 90% sellest vähem kui kümnele.…
    1 minut
Sirp