Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Nähtamatu linn. Madli Ehasalu vestleb Anna Kaarma ja Jan Kausiga
Anna Kaarma: „Ühel hetkel hakkasin Lasnamäel eristama konnotatsioone, mida on sinna aastate jooksul jäetud. Suutsin kõike palju paremas valguses näha.“
Tallinna fotokuu selleaastane peanäitus „Intensiivsed paigad“ suunas külastajaid näituseruumidest väljapoole: muu hulgas sai minna avastama Lasnamäe hooneid, tühermaid ning, mis olulisim, Lasnamäe seni vähetuntud ajalugu, nõukogudeaegse suurprojekti raames rajatud kunstnike ateljeesid.
JOHANNA JOLEN KUZMENKO: Tänavaruum kui hoiakute võitlustander
Autode ilmumisest linnatänavatele on…4 minutit -
Valner ValmeJaneck Uibo / EdasiMässaja portree 2021
Ta oli kunagi mässaja: punkar, hevikas, futu, goot või muidu mitteformaalne noor. Ta oli vastu, impeeriumi ahistuse ja halluse vastu. Mõni ta sõber oli lihtsalt vastu, mõni oli suisa vabadusvõitleja, Eesti Vabariigi eest.
Siis tuli see vabariik. Õige vastaline pole kunagi rahul. Metsaline ei taltu. Mõni pidu läks pikaks. Mõni prillidega pugeja jõudis elus ette. Tema aga, tema ei teinud kompromisse. Pulli peab saama.
Hingelt noor, küll kere tuleb järele. Edukultus on talle…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Biopoliitiline läbikukkumine. Koroonast humanitaari pilguga. Barbi Pilvre vestles Raili Marlinguga
Tartu ülikoolis toimus 17. – 18. IX rahvusvaheline kirjandusteadlaste ja filosoofide korraldatud konverents „Tervis ja biopoliitika kirjanduses ja filosoofias“(„Health Biopolitics in Literature and Philosophy“), kus muu hulgas arutati koroonakriisi humanitaaride pilgu läbi. Tartu ülikooli anglistika professor Raili Marling oli üks konverentsi korraldajatest.
KURMO KONSA: Kuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Oleme juba tükk aega elanud koos SARS-CoV-2 viirusega ning püüdnud toime tulla selle põhjustatud…3 minutit -
Neil piltidel on metskiuru munadega pesa, aga metsavaates on inimesel seda peaaegu võimatu märgata. Arusaam, et metsas pesitsevad linnud ainult juhul, kui inimene on pesa üles leidnud, on aasta veidramaid seisukohti.Asko LõhmusMetsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
13 minutit -
Tanel MälloRuudu RahumaruProvokatsioon vabaduse teemal
Kujutle end öhe, kui kell pool neli – kainelt – koju jalutades trehvad ainukese liiklejana suurel tühjal ristmikul jalakäijate punast foorituld. Kas jääd rohelist tuld ootama? Aga kui nägemisulatuses seisab politseiauto?
Mida vabadus minu jaoks tähendab? Mis tegurid mu vabadust määratlevad? Üldiselt ja igas konkreetses olukorras. Sisemiselt. Ja väliselt – vähemalt käitumuslikult. Sisemiselt, muidugi, olen täiesti vaba. Kas või ajuvaba. Nagu süütu laps. Kui ma seda märgata ja hinnata oskan. Sageli…1 minut -
Sel reedel Sirbis
ASKO LÕHMUS: Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
Eesti metsapoleemikast on viie aastaga saanud kultuurinähtus, milles avalduvad vastuolud ja sündmustik ei pruugi meeldida, aga mis sunnib tegelema inimese ja looduskeskkonna suhete põhiküsimustega. On aeg metsapoleemika täpsemalt määratleda, et see eristuks teistest keskkonnaarutelu osadest. Pakun põhivastandusest lähtuva variandi:
„Metsapoleemikaks nimetatakse Eestis 2016. aastal alanud mitmekülgset avalikku kriitikat,…5 minutit -
Tristan PriimägiTristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja
Samal ajal kui meie vabaduse sümbol – riiklikult tähtis objekt – vaheldumisi kustub, laguneb ja isegi lausa sammaldub, seisan ma silmitsi tühja paberilehe ja vastuoluga: kuidas kirjutada kolumni vabadusest, kui mul puudub vabadus seda mitte teha? Isikliku vabaduse jõuline otsing, n-ö vabaduse poole püüdlemine võib antud olukorras lõppeda vabanemisega palgast ja tööst, rääkimata usalduskrediidist, mis on aja jooksul hoolikalt tükkhaaval kokku tassitud, et elaks vajadusel üle ka ootamatult tabada võiva suhete jahenemise.
Väikesed vabadused tuleb seega vahel…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali III jaotus 2021
Linnaaed kui maailma mudel. Anni Müüripeal intervjueeris linnaaianduse uurijat professor Kate Browni
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) keskkonnaajaloo ning teadusajaloo professor Kate Brown on uurinud muu hulgas Tšornobõli katastroofi pikaajalist mõju ning avaldanud sel teemal mitu uurimust ning raamatut.
Praegu uurib Brown linnaaiandust, nähes aiapidamises loodusprotsesside õppimise meistriklassi. Eesti lugejale on Browni mõtted tuttavad eelmise aasta Vikerkaare esseest „Suur aiaprojekt“. Septembris käis ta ka Eestis ning esines külalisteadurina…5 minutit
