Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Minu mäng (10)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
„Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus“, intervjuu Elen Lotmaniga
Sirle Salmistu, „Saa ise kah nii vanaks!“
Vestlus Kārlis Bērziņši, Dagnija Smilga ja Niklāvs Paeglega arhitektuuristuudiost Ēter
Laur Kanger, „Suured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?“
Indrek Jääts, „Etnograafilised välitööd sõjaajal. Gustav Ränk 1942–1943 vadja külades“
Vestlus Kumu näituse „Mõtlevad pildid“ kuraatorite Anu Allase ja Liisa Kaljulaga
Intervjuu kultuurikriitik Piret Karroga
Priit-Kalev Parts, „Vastastikku tagatud hävituse spiraal“
Manfred Henningsen, „Saksamaa, Ukraina ja Euroopa Liit“
Jüri Kolk, „Suitsust…5 minutit -
Praegu on sõda endiselt teema number üks ning ajakirjandus väsimise märke ei näita.Piia RuberOn sõda vallutanud kõik me meeled
See lugu on kirjutatud lootuses, et ajakirjandus ei väsi ning oskab sõjauudiseid doseerida nii, et ka auditoorium ei väsi.
3 minutit -
Kairi JetsErakoguKohanematuse hädavajalikkus inimeseks jäämisel
Paar päeva tagasi oleksin kirjutanud siia rubriiki hoopis teistsuguse teksti, see oligi juba tegelikult valmis. Viimaste päevade valguses ei saa aga jätta kirjutamata genotsiidist Ukrainas Butša linnas.
Genotsiidiks kvalifitseeruvad „teod, mis on toime pandud kavatsusega hävitada osaliselt või täielikult kodakondsusel, rahvusel, rassil ja usul põhinevaid gruppe kui selliseid“.* Milleks muuks saab nimetada Ukraina tsiviilelanike hukkamist okupeeritud aladel?
On tõsi, et sõna „genotsiid“ on loobitud liiga kergekäeliselt tähistamaks kõike mõistusevastast ja äärmuslikku. Siiski…1 minut -
Pildil vasakult Lennart Lennuk, Sander Loite, Kristo Elias.Jaak KadarikLokaalne keskkonnaprobleem globaalse võrgustiku ahelais
Ükskõik millist keskkonnaprobleemi harutama asudes leiame end tihti mingi suurema võrgustiku ahelaist. Isiklikud kogemused eri maailmajagudest on maailma mõistmisel ja keskkonnateemadega tegelemiseks olulised ajendid. Kui maailmas ringi liikuda, hakkame nägema seoseid, mida me Eestis igapäevaseid otsuseid langetades ei kipu märkama. Kas koostöö, teadmiste vahetamine ja suure pildi avamine aitab lahendada keskkonnaprobleeme?
10.–11. septembril kultuuriklubis BAAS viiendat korda toimunud kultuurifestivali SÄRIN raames leidis aset keskkonnavestlus, milles osalesid Sander Loite, Kristo Elias ja…8 minutit -
Sel reedel Sirbis
Tõlkijate vennaskonna kümme aastaringi. Pille-Riin Larmi intervjuu Ilona Martsoniga
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
Sel nädalal tähistab Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon esimest ümmargust sünnipäeva. Tõlkijate ühistest ettevõtmistest kümne aasta jooksul, aga ka raamatute eestindamisest ja maailmas toimuvast kõneleb sektsiooni esimees Ilona Martson.
DANIELE MONTICELLI: Eesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid…6 minutit -
JAAN ELKEN, kunstnik
Kohanemine on liigi püsimajäämise põhiline eeldus. Inimene on kõike elusat ohustav röövliik ja ekspluateerija, valetame iseendale ja teistele.
Kultuuril on ühiskonna tööjaotuses oma roll – ja seda mitte ainult autoritaarsetes režiimides. Kunst annab ajastule näo: Londoni ududest hakati rääkima pärast William Turneri maaliseeriat. Täites tühikud banaalse ja ideaalse vahel, loob kunst nii-öelda tähestiku, millest pannakse kokku tsivilisatsiooni visuaalne lugu. Praegu on pildilise osakaal kommunikatsioonis järsult tõusuteel.
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Rohkem palve kui jutustus“, intervjuu luuletaja Triin Pajaga
Eret Talviste, Birgit Poopuu, „Sõda on mehe nägu“
Janar Mihkelsaar, „Jätkusuutlikkus viib hukatusse“
Kersti Markus, Barbi Pilvre, „Vormsi 1945–1990. Sõjapõgenikud, kultuurikatkestus ja elu jätk“
Raivo Kalle, „Kihnlased, tõeline veelinnurahvas“
Tristan Priimägi, „Vaikimine kuld“
Eesti teatri auhindade laureaadid
„Biotoopia“ teine vestlusõhtu „Mammutivile. Muusika algus mesoliitikumis“
Margus Ott, „Argidialektika VI. Tõsidus ja koomika“
Intervjuu
Leedu arhitektide Petras Išora ja Ona Lozuraitytėga
sisearhitekt Tarmo Piirmetsaga
keelpillimeister Raivo Hiiemaaga5 minutit -
Jaan RossVallo Kruuser / Ekspress Meedia / ScanpixJAAN ROSS, muusikateadlane ja psühholoog, EMTA emeriitprofessor ja akadeemik
Avalikkuses ideoloogiliselt tundlikke teemasid käsitledes on tänapäeval peaaegu vältimatu sõnastada oma poliitiline kreedo. Teengi seda. Pean Putini ja Lavrovi retoorikat Ukraina sõja küsimustes jampslikuks. Nõustun Volodõmõr Zelenskõi arvamusega, et Mariupoli hävitamises Vene vägede poolt võib leiduda sõjakuritegude tunnuseid. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.
Kui kohtan tänapäeval Eesti avalikus meedias eestikeelses tekstis venekeelseid tsitaate, ükskõik kas üksikuid sõnu või terveid lauseid, siis umbes kaheksal juhul kümnest on need kirjutatud vigaselt.…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi“, intervjuu Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi Mirko Rajasega
Ülo Mattheus, „Maailm pärast . . . . Ukraina sõda“
Erkki Luuk, „Pauk minevikust“
Elo Kiivet, „Pilvelossid ja ruumilõhkujad“
Jaan Ross Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Mari Koik, „Keele-elu ja nõrgemate kaitse“
Intervjuu linnaökoloogi Maximilian Nawrathiga
Lill Sarv, „Elanikud targa linna loomise juures“
Urmas Lüüs, „Olulised Asjad. Lonkavad asjad“4 minutit -
Siim LillErakogu„Suur saladus saab tema ainueluks, tal iseennast au on läbida“
„Inimhing vajab ilmselgeid sfääre, kus ta saaks olla omaette ja kuhu teise pilk ei ulatu. Talle on omane läbitungimatus. Totaalne väljavalgustamine kõrvetab ta ära ja kutsub esile hingelise läbipõlemise. Läbipaistev on ainult masin,“ kirjutab Byung-Chul Han Hasso Krulli tõlkes.
Platonist alates kistakse meid valgusesse, ära koobaste tarkusest, eemale-eemale. Goethe nõutab keha ära andes valgust, linnapea tahab kõikjale tänavalampe, metsatööstur langetab puid, et aluspinda pimedusest päästa.
Parmenides pidi laskuma allilma, selleks et tuua…1 minut
