„Saja-aastane Looming seisab ristteel“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Mesikepiga
Juhani Salokannel, „Saja-aastase naaber“
Joonas Veelmaa, „Luuletaja-luuletaja, kus on su lavasõu?“
Kristiina Ross, „Eesti kirjakeel – kas ohver või trikster?“
Tanel Vallimäe, „Võitjate põlvkond ja lumehelbekesed“
Hans Platzgumer, „Eurotsentrismi lühike ajalugu“
Maarin Ektermann, Airi Triisberg, „Õiglase tasustamise ettepanek kunstiväljale. Aasta hiljem“
Karin Bachmann, „Ekspertide mäss“
Tõnu Kurissoo, „Märkamisoskus“
Kurmo Konsa, „Muuseumide kestlikkus“
Gretel Juhansoo, Inger Klesment, „Mitmekülgne infokeskkond nõrgestab kremlimeelse propaganda mõju“
Intervjuu
imelike filmide festivali korraldaja Harly Kirspuuga
arhitekt Pascal Bronneriga
Vanaema viis meid 1977. aastal sinna, kus eelmise sajandi alguses seisis nende elukohaks olnud moonakamaja. Nüüd voogas seal väljal kolhoosi vili. Aga koht oli loogiline, paras kõndimismaa mõisast.
Ühel talvel vedas vaarisa Juhan metsast puid mõisa. Seal juhtus aga tööõnnetus. Hobune hakkas lõhkuma, Juhan kukkus koorma otsast maha ja murdis jala. Ta vabastati mõisatööst kogu edasiseks eluks. Tööandja lasi kompensatsiooniks töövõime kaotuse eest ehitada Juhanile individuaalelamu ning lisas sinna boonusena juurde…
„Ühe ja lõpmatuse vahel“, Juhan Soomets Holger Looduse näitusest
Peet Kask, „Maksuküüru saab kaotada nii, et see läheb riigikassale maksma null eurot“
Mirt Kruusmaa, „Mõelgem loomingulisemalt lastetu ja töökohustuseta tulevikule“
Heli Reimann, „Siis, kui „Jazzkaart“ veel polnud“
Mareli Reinhold, „Konkreetne, külm ja vaatlev“
Art Leete, „Lääne-Siberi põliselanike naftamässud“
Eneli Kindsiko, Helen Poltimäe, „Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?“
Peep Ehasalu, „Soome kirjandusaasta auhinnatud“
Margus Ott, „Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine“
Intervjuu
tehnikaülikooli rohepöörde nõuniku Pärtel-Peeter Perega
Tartu valla arhitekti…
Urbanistile on koht tähtis mõiste, uurimisobjekt ja töövahend. Kõikvõimalikud „tänav, pink ja puu“ stiilis käsitlused on omast kohast täiesti asjakohased ja põhinevad aegruumiliselt fikseeritud kogemusel. Ka minule meeldib maakodu, meri ja vanalinn. Siiski on huvitavam mõelda kohast kui muutlikust ja sotsiaalsest kogemusest, kus mul on aktiivne roll. Teooriasse laskumata mainin oma kaht lemmikautorit David Harveyt ja Doreen Masseyt, kes on kirjutanud kohtade kirjust loomusest ja tähtsusest. Nende põhisõnum on see,…
„Laul peale ja südamele“, Simon Cummings Tatjana Kozlova-Johannese muusikast
Tõnis Saarts, „Reformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine“
Indrek Ibrus, „ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused“
Maria Mölder Eesti muusikaturu fookuspäeva ja kultuuripoliitika uute suundade kohta
Eero Epner, „Psühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?“
Kai Lobjakas, „Kogutud teos. Kust see tuleb, mida koguda?“
Mattias Malk, „Millist linna me saame endale lubada?“
Lauri Sommer, „Saja Allikaga Saar“
Tarmo Soomere, „Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda“
Taavi Hallimäe, „Disainistik. Pind“
Intervjuu
Kanada moekunstniku…
Mingil ajal said plaadipoodidest hea õhutuse ja valgusega mugavuse oaasid, kus pakutakse meelehead ja tehakse panus maksujõulise noorema keskklassi tarbimisharjumustele, mida peegeldavad ka hinnad. Need poed asuvad tihti ostukeskustes, vahel on aga muusikamüügi kas peaaegu või täiesti ära lõpetanud, kuna muu toob rohkem sisse. Muusika olemasolu puhul on müügiartikliks kiletatud uuspressid, mida pole inimsõrm enne puutunud. Heaoluühiskonna süvenedes on uhiuued asjad rohkem hinda läinud, ilmselt on ka koroonaga kaasnenud desinfitseerimislainel…
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žüriiliikmete kommentaarid
Lisanna Laansalu, „Milline muusika jääb kuulajas (h)elama?“
Peeter Sauter 2022. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatutest
Vestlusring „Digiteerimine kui tõlkeprotsess“
Vestlusring „Hoone renoveerimine algab elanikust“
Henri Otsing, „Nursipalu on võimalus, mitte probleem“
Francesca Arnavas, „Mis juhtub pärast kriisi? Tulevikust jutustamine mõjutab ka olevikku“
Uno Veismann, „Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?“
Johannes Saar, „Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses“
Kaido Ole, „Millest mõtled? Täpsus“
Intervjuu
Pritzkeri arhitektuuripreemia pälvinud Sir David Chipperfieldiga
prantsuse romaanikirjaniku Patrick Devilleʼiga
prantsuse…
Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.
Viimane Bonnier võiks viidata sihtidele, mille seab endale andmeajakirjandus.
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus?
Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist projektidega, millega tegelevad nii teadlased, riigiametnikud…
„No tere, ühiskonna ülejäägid,“ tervitab järgmine artist publikut ja jään „ülejääke“ hoolikamalt vaatama. On 2015. aasta ning olen Tallinna uue elanikuna astunud (õnneks mõnusalt tartulikku) baari Levist Väljas, kus toimub kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ (k6vn). Saan kohe aru, et kohal on perekond – aga niisugune, kus isadel-vendadel on rastapatsid ning emadel-õdedel ninarõngad ja tätoveeringud. Õhtu kulgeb hoogsalt-valusalt-südamlikult-humoorikalt ja ma mõtlen, kui veider see on, et võin introverdina leida lohutust võõrastes.
K6vn on kauni kaose,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.