-
Ligimesearmastusest kaitseväe ja kaitseministeeriumi vahel.
-
Trükimeedia suve juhatas sisse periood, mille Urmas Kaju on ristinud pronkskurgihooajaks. Juuni alguses tundus eestikeelseid lehti lugedes, et vaenlane nr 1 ohustab vabariiki Tõnismäelt ning jätkab seda tegevust tänu reeturite sepitsustele (reeturi, s.o teema suhtes leige või sellesse negatiivselt suhtuva inimese palk on surm) igavesti. Kuu aega hiljem kerkis Eestimaa kohale aga ootamatult uus julgeolekurisk, mis kandis Õllesummeri nime.
-
Nõnda siis jah, et muudkui kirjutatakse ja räägitakse: “Enne oli nii, aga nüüd on naa! See on ime!” Kahtlen siiski selles. See on üks üleüldine kultuuriline muster, mis sel kombel avaldub. Imeväärset pole siin midagi.
Selle mustri nimi on eskapism ja see on juba ürgajast, aegade algusest (või pigem isegi veidi pisut enne seda, kui aeg inimliigi jaoks üldse algas) meid tagant tõuganud. Võtame näiteks sellise asja nagu kogu kultuur tervikuna.…
-
Kui Postimehe peatoimetaja Merit Kopli raporteeris (29. VI), et alates eelmisest nädalast kuni 19. augustini on kvaliteetpäevalehte “veidi suvisemaks kohendatud”, ei osanud ma esialgu midagi arvata. Põhjendus oli muidugi kummaline: “Uudised, mis tulevad parlamendi ja valitsuse tööpõllult, ametnike kabinettidest, ei jookse n-ö enam ise suhu. Nii peavadki ajakirjanikud rohkem ise otsima seda, mis on uus ja huvitav, oluline ja ilmekas just sel suvel, siin ja mujal”. Tõepoolest, magava kassi suhu…
-
ETV võtab “Unetuse” eetrist maha
-
Mart Laari kolmas tulemine
-
XVIII jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri alagruppide selitamise esimene voor on läbi. Sirbi trükkiminekuks polnud suurtest oma mängu näidanud Hispaania, Ukraina, Saudi Araabia ja Tuneesia. Väikseid lihtsalt pole enam olemas, iga MMi finaalturniirile jõudnud riik on automaatselt suur, sest nati nõrgemad komistavad ja kukuvad valiku kadalipus.
-
Kohustuslik sõjaväeteenistus naistele, koos vabastusega raseduse puhul.
-
Elu on näidanud, et seal, kus on parasjagu Rumessen, möllavad kired.
-
Praegu veel keskealine lehelugeja mäletab küllap, kuidas aastal 1989, kui hakkas ilmuma ajaleht Eesti Ekspress, tuli värske eksemplar Tallinnas müüki reedesel päeval ajaliselt õhtulehena. Tartusse jõudis ta siis teisipäeva keskhommikuks. Seda kogenud, nimetasin ma selle lehe isekeskis otsekohe Eesti Tilisangaks. Hakata sellisest aeglusest – Pravda jõudis Tartusse vähemalt kaks korda kiiremini – eraldi kirjutama tundus siiski norimisena, sest oli selge: kui lehe väljaandja majanduslikult kosub ja tehnoloogia täiustub, hakkab ka…
