Teater
-
Christopher Rajaveer, Märten Metsaviir ja Richard Ester ronivad redelite otsa ning kehastuvad rongaks, hakiks ja vareseks, kes arutlevad elu mõtte üle. Ümber nende jookseb ähkides Tõnis Niinemets.Gabriela JärvetLavastus sulle, kes sa mõtlematult rahmeldad
Võrreldes Renate Keerdi eelmiste lavastustega iseloomustab „Parasvööd“ fookuse nihkumine visuaalselt ja füüsiliselt kujundilt helilisele ja sõnalisele kujundile.
4 minutit -
Neli osatäitjat (Ülle Kaljuste, Maria Liive, Ott Kartau, Marten Kuningas) ilmuvad lavale jahedale rannatuulele vastavas riietuses: kummikutes ja mitmekihilistes rõivastes.Ilja SmirnovDüstoopiast ettekuulutuseks
Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.
4 minutit -
Christopher Rajaveer: „Kui keegi tahab mulle pärast esietendust komplimendi teha, siis paratamatult loodan, et talle ka tervik ja kogu lavastus väga meeldis, sest mõne näitlejatöö õnnestumine ei ole see, mille pärast suur meeskond mitu kuud teatritööd teeb.“Piia Ruber„Parasvöö“ kui teistmoodi teatritegemine
Christopher Rajaveer: „Olen võrrelnud teatrit rituaali või riitusega, sest see ei saa toimuda kuskil mujal ega muul hetkel, üksnes siin ja praegu.“
9 minutit -
Teater on osa etenduskunstidest, mis omakorda kuuluvad esituskunstide alla, mis omakorda on osa kultuurietendustest. Joonis tervikuna kujutab kultuuri etenduslikkuse laia spektrit, lähtudes etendusuuringute distsipliinist, kus kogu publikule ette kantavat nimetataksegi (kultuuri)etenduseks.Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil
Võtted ja arusaamad, mille kaudu määratleti etenduskunsti eripära kümmekond aastat tagasi, on nüüdseks jõudnud ka ülejäänud teatrimaastikule, sealhulgas suurte sõnateatrite lavale.
7 minutit -
Lauren Grinberg näib selles lavailmas tundvat end teistest veidi enesekindlamalt.Annika VihmannPalun ärge köhige
Margaret Sarve lavastatud „Ja on kukutud“ on ebaluste ja unistuste, hirmude ja soovide kollaaž, mis pakub põgusa sissevaate kahekümnendates eluaastates inimeste mõttemaailma.
3 minutit -
Kiievi kultuuri-ja kunstiülikooli teatriosakonna kaugõppetudeng Aleksandra Levitskaja oli sõja eelõhtul pealinnas eksamisessioonil. Kuna tema sõbranna ema elab Eestis, siis otsustasid tüdrukud pommirahe alt kohe põgeneda.Anita Kremm„Homme sõda kui on …“
Merle Karusoo ei anna oma dokumentaallavastuses hinnanguid, ei süüdista ega kaitse kedagi – selle töö on ta jätnud publiku teha. Võib ette kujutada, kui erisugused on need hinnangud sedapuhku.
6 minutit -
Vahingu alter ego, Nils Mattias Steinbergi kehastatud maale vanematekoju saabuv poeg, on avastseenidest peale impulsiivne, hirmu tekitav, etteaimamatu, egomaniaki tunnustega.Priit LoogTagasitulek Kierkegaardi juurde
Vaino Vahingu käsitlemine läks käest ära nullindate keskel, võttes ennastõgivalt küünilise tooni.
8 minutit -
Tänavuse Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna pälvisid Tuuli Potik ja Eve Mutso Estonia lavastusega „Tajuleebe tantsulugu“, mis on esimene autismispektri ja sensoorsete häiretega ning intellektipuudega lastele suunatud lavastus Eestis.Tanel MeosKurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni
Tantsuvaldkonna kroonilise alarahastatuse tõttu jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana.
7 minutit -
Töötu kirjandusteadlase Tarmo (Tiit Sukk) tuppa ilmuvad ühel ööl kaks „Tõest ja õigusest“ pärit kõrvaltegelast – Tiiu (Liina Tennosaar) ja Kadri (Harriet Toompere) –, et jutustada ära oma lugu.Linda Maria SaarKiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus
„Kõrvaltegelaste“ nelja näitleja mängust on näha, et nad teevad nii, nagu õigeks peavad, lavastaja pole olnud nende rõõmu ja lusti ahistamas.
3 minutit -
Lilian Vellerand-Tamm 25. XI 1932–18. V 2025
Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu.
Lilian Vellerand lõpetas 1951. aastal Tallinna 7. keskkooli ning 1956. aastal eesti filoloogina Tartu ülikooli. Ta töötas…3 minutit
