$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Võrreldes Renate Keerdi eelmiste lavastustega iseloomustab „Parasvööd“ fookuse nihkumine visuaalselt ja füüsiliselt kujundilt helilisele ja sõnalisele kujundile.

Poolakatest lavastaja Maciej Podstawny ja helilooja Anna Stela originaalses lavanägemuses on koos trupiga tihendatud Andra Teede tekst muusikasse, videosse ja vaikusesse.

Christopher Rajaveer: „Olen võrrelnud teatrit rituaali või riitusega, sest see ei saa toimuda kuskil mujal ega muul hetkel, üksnes siin ja praegu.“

Võtted ja arusaamad, mille kaudu määratleti etenduskunsti eripära kümmekond aastat tagasi, on nüüdseks jõudnud ka ülejäänud teatrimaastikule, sealhulgas suurte sõnateatrite lavale.

Margaret Sarve lavastatud „Ja on kukutud“ on ebaluste ja unistuste, hirmude ja soovide kollaaž, mis pakub põgusa sissevaate kahekümnendates eluaastates inimeste mõttemaailma.

Merle Karusoo ei anna oma dokumentaallavastuses hinnanguid, ei süüdista ega kaitse kedagi – selle töö on ta jätnud publiku teha. Võib ette kujutada, kui erisugused on need hinnangud sedapuhku.

Vaino Vahingu käsitlemine läks käest ära nullindate keskel, võttes ennastõgivalt küünilise tooni.

Tantsuvaldkonna kroonilise alarahastatuse tõttu jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana.

„Kõrvaltegelaste“ nelja näitleja mängust on näha, et nad teevad nii, nagu õigeks peavad, lavastaja pole olnud nende rõõmu ja lusti ahistamas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.