$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Vahest kõige vaimukama aja(tuse)nihke loob „Soos“ lauatelefonide kaasas-kaenlas-süles-kandmine, see nöökab toredasti mobiiltelefonist sõltumise napakust.

Nii lavastuse keskkond kui ka narratiivi katkendlikkus, episoodilisus võimaldab tõmmata paralleeli sellega, kuidas me mäletame, millised protsessid toimuvad ajupähklis meelde tuletamise ajal.

Minifestival „Värske kraam Viljandist“ tõestas, et sealsest kultuuriakadeemiast sirguvad teatritegijad hakkavad julgelt lavaka varjust välja astuma.

Kindlasti olid need operatsioonid „Monoliit Estonia“ tegijatele endile põnevad ja panid nad proovile, riskiti ja löödi ennast letti, aga kõik kokku on kuidagi siidikinnastes tehtud.

Lühike lavastus, kahes vaatuses kokku ligi kaks tundi mänguaega, laob näitlejaile tohutu koorma.

Kordustele ja variatsioonidele üles ehitatud meditatiivne lavastus on kui pöörlev ratas, mis aeglustub ja võtab siis jälle tuure üles, kusjuures selles on nii palju erisuguseid emotsioone ja värve.

Soome koreograaf Tero Saarinen: „Kerge on rasketel aegadel kapselduda ja teha ainult oma asja, ent tähtis on mitte üksnes ellu jääda, vaid ka areneda, ja seda saab vaid suhtluses teistsuguste inimestega.“

Christopher Rajaveer: „Olen võrrelnud teatrit rituaali või riitusega, sest see ei saa toimuda kuskil mujal ega muul hetkel, üksnes siin ja praegu.“

Võrreldes Renate Keerdi eelmiste lavastustega iseloomustab „Parasvööd“ fookuse nihkumine visuaalselt ja füüsiliselt kujundilt helilisele ja sõnalisele kujundile.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.