Toeta

Teater

  • Kesk õitsvaid aedu saatus kõnnib saega
    Poeedi roll nõuab noort energiat ja jõudu, et lavastuse tempot hoida – sellega saab Veiko Porkanen hästi hakkama.     
    Maris Savik

    Kesk õitsvaid aedu saatus kõnnib saega

    Veiko Porkaneni poeet on ootamatult asjalik, temas on nooruslikku õhinat, tegutsemislusti, vähem romantilist hõllandust.

    Maris Johannes
    6 minutit
  • Parasiidiaia võimalikkus
    Voodi objektina võimaldab kunsti kontekstis hulganisti kontrastseid tõlgendamisvõimalusi, turvaruumist surmani, millega autor ja etendaja Anumai Raska mitmel moel ka flirdib.     
    Marlene Leppänen

    Parasiidiaia võimalikkus

    On õnn, et Anumai Raska looming on lisanud siinsele kultuurimaastikule aegruumilise aiamudeli, millest võib leida erilisuse salapärase pooluse.

    Henri Hütt
    4 minutit

  • Eleegia rongijaamas, kus rongid ei peatu

    Leedu lavastaja Rimas Tuminas: „Praegune aeg Venemaal on kultuurile, teatrile solvav – kõrvale heidetakse kogu saavutatu.“

    Gesher tähendab ivriidi keeles silda. Üks kord on see Iisraeli sillapea juba Eestisse jõudnud, kui 2004. aasta „Talveöö unenäo“ festivalil etendati Salme kultuurikeskuse laval Isaac Bashevis Singeri romaani „Ori“ järgi tehtud lavastust. See teatriõhtu avas silmad, oli kui sissejuhatav õppetund juudi kultuuri. Lavastanud oli selle Gesheri teatri kunstiline juht Jevgeni…
    Maris Johannes
    4 minutit

  • Epifaania elupuude all

    Juhan Ulfsaki „Teoreem“ Eesti Draamateatris ei ole lihtsalt ambivalentne, vaid vastuoluline ja lahendamist nõudev lavastus.

    Eesti Draamateatri „Teoreem“, autor Pier Paolo Pasolini, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Priidu Adlas, videokunstnik Emer Värk, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam. Mängivad Liisa Saaremäel, Mari Abel, Marian Eplik, Teele Pärn, Jaan Rekkor ja Ursel Tilk. Esietendus 15. IV Eesti Draamateatri suures saalis.
    Kui…
    Kaja Kann, Madis Kolk
    5 minutit
  • Miks mitte eemale hullutavast ilmakärast …
    Liivakasti moodi lavapoodium on vangi võetud Mirandale (Maris Nõlvak) elutuba ja magamisase, tema ahtake territoorium.     
    Siim Vahur

    Miks mitte eemale hullutavast ilmakärast …

    John Fowlesi romaanis „Liblikapüüdja“ kogeb lugeja kaht vaatepunkti, teatrilaval jälgime toimuvat valdavalt Fredericki silmade läbi.

    Pille-Riin Purje
    5 minutit
  • Üks päev kahe armastajapaari elus
    Bertodi (Martin Veinmann) ja Agnese (Laine Mägi) loo käivitab viimase dementsus.     
    Heikki Leis

    Üks päev kahe armastajapaari elus

    „Bertod ja Agnes“ ning „Unistaja“: kaks suhtedraamat, neli tegelast, kellega toimuv võib üksteisele järje moodustada ainult teatrivaataja peas.

    Andrus Karnau
    4 minutit
  • Valged ja mustad stiilimängud kehadele
    „Avatud ukses“ on partnerite keemia mänguline ja William Newtoni mehelik tugevus heas kontrastis Ami Morita haprusega.
    Veljo Poom

    Valged ja mustad stiilimängud kehadele

    „Must/Valge“ on oma mõlema tantsuteosega „muusika silmale“ idee teenistuses: süütu, puhas, vaba ambitsioonikast mõttegümnastikast ja liigsest sügavmõttelisusest, kannatusi vaid näpuotsaga.

    Kristiina Garancis
    6 minutit
  • Tants õõvaoru nõlvadel
    Märten Matsu Gregorina üllatab oma plastilisusega, tema liikumises on midagi realistlikku ja midagi putukalikult fantastilist.
    Kalev Lilleorg

    Tants õõvaoru nõlvadel

    Taavi Tõnissoni „Metamorfoosi“ lavastuses pole tähtis mitte see, mis liiki putukaks Gregor muutus, vaid et ta ülepea muutus.

    Kaur Riismaa
    5 minutit

  • Too tants. Seks

    Juhtusin järjestikku õhtutel vaatama Juhan Ulfsaki ja Pier Paolo Pasolini „Teoreemi“ Eesti Draamateatris ning Vene teatris tantsuteatri Fine 5 lavastust „Tool, mis ootab istumist“. Ulfsaki naisnäitlejad on väga kehatundlikud: imepisikeste žestide ja hoiakute, kehaliste pauside ja kiirenduste abil luuakse karakter, kes millestki muust mõelda ei suuda kui seksist. Häirima jäi küsimus, miks just seksuaalsus on see valdkond, mille kaudu inimene suudab mõista jumalikku ilmutust ehk imet?…
    Kaja Kann
    3 minutit

  • Maailma esietendus ja tippkoreograafi looming Estonias

    Ääremärkus

    Kui Vatslav Nižinski (Wacław Niżyński) abiellus 1913. aastal Romola Pulszkyga, vallandas Sergei Djagilev ta jalamaid oma kuulsast trupist Ballets Russes. Sama aasta detsembris leidis ta Moskva Suure teatri lavalt omale uue andeka lemmiku, 17aastase Leonid Mjassini, kelle liha meenutava nime muutis aga otsekohe prantsusepäraseks Massine’iks. Ka Leonidil tuli Djagilevi trupist 1921. aastal lahkuda, sest ta oli hakanud arendama lubamatut suhet ühe tantsijannaga. Nukker ja…
    Sirje Keevallik
    3 minutit
Sirp