Teater
-
Tiina (Kadri Rämmeld) oma puhtsüdamliku unistusetruudusega näikse olevat Indreku (Andrus Vaarik) kaitseingel.Gabriela UrmTüviteksti õiekobarad kerges tuulepuhangus
Ingomar Vihmari dramatiseering liigub läbi A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ V osa õige kärmesti, eks ka omajagu konspektiivselt, mistõttu algteksti tundmine tuleb tingimata kasuks.
7 minutit -
Sünnib vaatemäng, mis suudab efektsuse poolest konkureerida noorele vaatajale tuttavate filmide ja mängudega, ent ei mõju seejuures pealiskaudse ega kommertslikuna. Miina – Emili Rohumaa, Luidrik – Markus Luik.Gabriela UrmLastele tehakse ikka head teatrit (ka)
Eesti Draamateatri laval saab jälgida maailma, kus midagi ei jäeta juhuse hooleks, kus kasutusele on võetud kõik võimalikud vahendid publiku tähelepanu köitmiseks ja mõtte käivitamiseks.
5 minutit -
„Orzel. Laidoneri ööd“ on ühtpidi kahe inimese – Johan Laidoneri (Peeter Tammearu) ja tema abikaasa Maria (Liina Tennosaar) – suhte lugu, aga seejuures meenutatakse sellega ka traagilist aega ajaloos.Mari RostfeldtTiibadega Laidoner ja tema ustav abikaasa
Nuutrumi lavastust „Orzel. Laidoneri ööd“ võib vaadata ka kui armastuslugu, armast väikest lembelugu, kus pole palju tundeid, aga see-eest rohkesti vaoshoitud ustavust ja lojaalsust.
4 minutit -
Et saada üle peielaua piinlikust vaikusest, kuna kadunukesest midagi iseloomulikku ei meenu, otsitakse abi napsist (fotol Reimo Sagor, Karol Kuntsel ja Külliki Saldre).Heikki LeisLõppu ja edasi
„Lõpp“ aitab surma maa peale tuua, rääkida elus kõige olulisemast ja vääramatust, mille enamasti eelistame eufemismide taha peita.
6 minutit -
Sveta Grigorjeva STLis tehtud lavastust „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“ iseloomustab kergus ja headus.Anastasia SemjonovaEtenduskunsti(de) sosinad ja karjed
Noorem põlvkond tundub olevat kaotanud usu ühtsesse narratiivi. Võib-olla on neil raske uskuda, et maailm on tore terviklik paik, millel on mingisugune mõte.
10 minutit -
Anne-Lii Päiv: „Vene teater on Eesti kultuuripildi lahutamatu osa.“Vene teaterVene teater kui eri rahvuste kokkusaamispaik
Vene teatri uus juht Anne-Lii Päiv: „Vene teatril on tõsised rahalised kohustused, mis on seotud ammu-ammu enne meid võetud laenuga, aga üldiselt on teatri finantstulemused küllaltki head.“
4 minutit -
Lianne Saage-Vahur 11. I 1965 – 30. I 2024
Meie hulgast on lahkunud kooliteatrite liikumise kauaaegne vaimne ema Lianne Saage-Vahur. Õpetades 1989. aastast Jõgeva koolides kirjandust ja teatrikunsti, asutas ta 1990. aastal kooliteatri Liblikapüüdja, kust on kolmekümne aasta jooksul sirgunud paljud eesti teatri praegu olulised tegijad, nagu Martin Algus, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Tiit Sukk, Mari Abel, Martin Kõiv, Meelis Põdersoo, Karl Sakrits, Mihkel Kabel, Maarius Pärn, Heigo Teder jt.
Kolmkümmend üks aastat tagasi hakkas Liblikapüüdja…2 minutit -
Üheaegne eemaloleku reaalsus ja igatsus, koos kohalolu võimalikkus ja võimetus kumab noorte kunstilistest valikutest läbi. Madleen Maria Kirja istub – nagu publikki igaüks oma kodus – üksinda tühjas saalis.Alissa ŠnaiderJäine äratundmine
eˉlektroni etenduskeskkond, kus lava on kaamera(te) vahendatud ning vaatajad mööda ilma laiali, sobib lavastusele hästi, luues publikulegi ligipääsmatuse kogemuse.
4 minutit -
Eero Epner, Mart Kangro ja Juhan Ulfsak (fotol taamal ka Katarina Stegnar) on välja töötanud täiesti omanäolise etenduseformaadi, mille keskseks meetodiks on vaataja tähelepanu juhtimine iseendale ja iseendasse.Ivian Kan MujezinovićKui ebaoluline fakt saab põletavaks küsimuseks
Lavastuses „Fun Fact“ on näitlejad seadistanud end vagunisaatjateks, aga see, milline reis tuleb, sõltub vaatajast ja laudkonnast.
6 minutit
