-
Ülejäänud lavastuste suhtes tekkis tõsisem poleemika. Läti Rahvusteatri lavastused pälvisid kaks näitlejaauhinda (Inga Misāne rollid mõlemas lavastuses ning Jānis Reinise värvikas kõrvalosa); Viesturs Kairišsi lavastusest tõsteti esile üks ere vaimukas stseen: bankett-meestetants-lööming, mis oli tõesti andekas ning pealekauba elavdas rütmiliselt ebaühtlast lavalugu. Jonas Vaitkuse „Patriootides” hinnati poliitilist aktuaalsust ja meespeaosalist Rolandas Kazlast. Õhinal arutati teisigi näitlejaauhinna kandidaate.
Eesti Draamateatri „Boulgakoffile” sai osaks nii läti kui leedu…
-
VAT-teater alustab oktoobris Molière’i „Misantroobiga”, mille toob lavale teie teatris varemgi lavastanud Markus Zohner („Kalevipoeg”). Kuidas seekord koostöömõte sündis ja miks mängite Kumus?
Ettepaneku koostööks tegi VAT-teater ja Molière’i pakkusin välja mina. Materjalivaliku ajal olid kõne all ka teised Molière’i näitemängud (näiteks „Ebahaige”), aga lõpuks pöördusime ikkagi esialgselt välja pakutud „Misantroobi” juurde. Markus Zohneriga kõnelesime asjast konkreetsemalt 2007. aasta suvel Kuressaares, kus ma lavastasin „Reigi õpetajat”…
-
Reede, 5. september
Sõidan Tartusse. Jälle n-ö 2 in 1 ehk Tartu ja teatrifestival ühel ajal ja ühes kohas. Ilmselt kogen festivali lõpus jälle, et koht on sama, aga aeg on käest kadunud. Kaob jõhkra kiirusega ja märgatavalt, Tartus torkab eriti see hirmuäratavalt silma. Aeg ei peatu, ei-ei, lauldi kunagi. Pisut segadusse ajav, kuid kindel eitus. Kui ainult ilmaga veaks. Reageerisin kutsele festivalist osa võtta kõhklusteta, sest…
-
Tänavune eesti teatri festival tõi Tartusse kokku Mati Undi lavastusi Tallinnast, Rakverest, Pärnust ja festivalilinnast endast. Ühelt poolt tuletas see meelde, et Unt oli liikuv lavastaja, kes töötaski mitmel pool – koduteatrit tal viimastel aastatel polnudki. Teiselt poolt tundub Tartu olevat kohaseim koht Undi teatri näitamiseks (tõsi, ega siin valida olnudki, kuna sügisesed teatrifestivalid toimuvad Tartus niikuinii). Mitte ainult sellepärast, et Tartus käis Unt koolis ja…
-
Ahvatleva ja ainulise osa teatrifestivalist „UNT!” moodustasid Mati Undi taaselustatud lavastused aastatest 1984–2005. Kahtlen, kas ühegi teise lavastaja puhul samalaadne avantüür läbi läheks. Festivali mängukava lähtus Undi-näitlejate valmisolekust kord mängitud teatrimänge mäletada ja loova rõõmuga jälle ellu kutsuda. See tõestab, kuis lavastaja Unt on näitlejale oluline nähtus, kuis temast hoolitakse ja puudust tuntakse. Publiku vastuvõtutasand sõltub vaataja elueast ja teatrimälust. Ses suhtes oli elus ja hingav…
-
Ei olnud neil näitlejail sugugi kerge lavastust nüüd taas välja tuua. Siina Üksküla ja Rein Laos enam Endlas ei tööta, vahepealsed aastad on näitlejaidki räsinud, tuli leida vajalik rekvisiit ja kostüümid. Kõige selle ja veel paljude muude tegijaile endale kõige paremini teada oleva kiuste, aga vist kõige rohkem tänutundest Mati Undi vastu võtsid nad selle uuesti ette.
Ja jumal tänatud, nüüd lisandus lavastusele veel vähemalt üks…
-
Koolitöö märgiga on olnud peaaegu alati ka lavakunstikooli õppejõudude Priit Pedajase, Elmo Nüganeni ja teiste lavastused teatritudengitega, ning see on olnud positiivne märk: tähistanud köitvust, värskust, nooruslikkust, võimalust teha pisut teisiti kui teatrite akadeemilistes lavastustes. Seekordne lavakunstikooli 24. lennu koolitöö, Käsmu-aineline „Ahoi” on aga puhtalt tudengite endi tehtud, lavastajaks eelmise, äsja lõpetanud 23. lennu üliõpilane Uku Uusberg. Seetõttu on ka loomulik, et Pedajase, Nüganeni jt tehtuga…
-
Esimene hooaja uuslavastus, Madis Kõivu „Lõputu kohvijoomine” esietendub 5. oktoobril endises kinohoones Helios. See on sinu üheksas Kõivu lavastus Eesti Draamateatris. Kuidas jõudsid selle näidendini, kui kaua oled seda näidendit mõtteis kandnud? Ja miks just nüüd see „Lõputu kohvijoomine”?
Priit Pedajas: „Lõputu kohvijoomise” kirjutas Kõiv 1998. aastal ja see räägib kohvijoomistest Werneri kohvikus aastatel 1918 kuni 1984, kui kohvik maha põles. Sain sellest näidendist teada kohe, kui…
-
Eesti Nuku- ja Noorsooteater on alustamas hooaega. Homme esietendub Köismäe tornis šoti muinasjutu „Keili torupillimängija” ja Robert Burnsi ballaadi „John Odratera” põhjal valminud „Šoti torupillimängija” Reeda Tootsi ja Are Uderi lavastuses. Varem mängis Köismäe tornis Tallinna Linnateater. Kas alanud hooajast on Köismäe mängupind teie teatri valduses?
Meelis Pai: Köismäe torn oli nuku- ja noorsooteatri valduses juba ka eelmisel hooajal. Tornist on saanud hubane ja tänuväärne uus…
-
Tartu Uues teatris lavastatud „Vene rännumehe ülestähendused” on neljas kord viimase kahe aasta jooksul, kui eestikeelne publik saab tutvuda populaarse vene näitekirjaniku Jevgeni Griškovetsi loominguga. 2006. aastal ilmusid Loomingu Raamatukogus nimetatud näidend ja kirjaniku esimese teatritekst, mononäidend „Kuidas ma koera ära sõin”, samal aastal käis autor viimati mainituga esinemas „Baltoscandalil”, 2008. aastal tõi Theatrum lavale näidendi „Linn”. Nüüd siis on Ott Aardami ja Mart Aasa lavastatuna,…
