-
Vaikus, millega publik näitlejaid etenduse alguses tervitab, mõjub sageli hauavaikusena, aga üldsegi mitte selle sõna poe’likus, tähenduses. Selles on elluärkamise, ime tunnistamise lootust. Teater (nagu ka muud kunstivormid) ei ole miskit muud kui elutu ja elustava alge võitlus ruumis. Lavastusel kas on hing, sära, säsi, veenvus, mis mahub lava ahtale pinnale või mitte. Elutus ja elusus teatrikunstis võivad avalduda vormilis-sisulistes eba- ja kooskõlades. Nii on üks…
-
Praegune käik, kui maksumäära tõstetakse, on aga otseselt vastupidise tulemusega ja suurendab selgelt otsetoetuste osatähtsust. Kokkuvõttes tähendab see, et ministeerium võtab üha enam enda otsustada, milline konkreetne asutus ja väljund on väärt elusolemist ja milline mitte. Lisaks raskendab see samm veelgi uute tegijate juba niigi keerulist alustamist ja sellest on ainult kahju.
Jutt „Õllesummerist” ja ööklubist, mis ennast praegu 5% käibemaksu taha peidavad, ajab juba ausalt öeldes…
-
Seetõttu on meie ühine taotlus, et kontsertide ning etenduste piletimüügile jääks kehtima kõigile võrdne 5%-ne käibemaks, kuna:
1. Tänases majandussituatsioonis on kultuurikogeja pileti hinna osas tundlikum kui kunagi varem ning kultuuriürituste külastatavus on juba langenud. 13%-line käibemaksutõus tähendaks enamusele veelgi harvemat kultuurikogemust ning vähendaks seega oluliselt korraldajate võimalusi finantsriskide võtmisel ehk ürituste korraldamisel. Kõige riskantsemad on loomulikult just kultuuriliselt harivad sündmused, mis jääks palju vähemaks. Tulemuseks võib…
-
Kas riigikogu liikmed olid üllatunud kirjast, mille saatsid Eesti festivalide ja teatrite esindajad ning kus palutakse ikkagi kultuuriürituste käibemaksu mitte 5%-lt 18-le tõsta?
Jürgen Ligi: Mina isegi ei pööra sellisele kirjale tähelepanu. Ma ei vaja selliseid küsitlusi ega selliseid kirju. Ma ei vajagi inimestelt küsimist, kas tahate maksusoodustust, kas tahate raha, kas tahate minu poolest suppi ja praadi, sest ma tean, et vastus on valdavalt jaatav.…
-
Müsteerium „Maarja kuulutamine” kujuneb teatri omateema arengus etapiliseks.
Paul Claudeli poeetilises väljenduslaadis, mis pakub Tõnu Õnnepalu tõlkes keeletaju virgutava elamuse, sõnastab Õpipoiss (Tarmo Song) pühakoja ehitamise kreedo, mille ta omandanud Meistrilt: „Sest paganate kunstnik tegi kõike väliselt, ja meie teeme sisemiselt, nagu mesilased / Ja nõnda nagu hing on kehale; miski pole elutu, kõik elab, / Kõik on jumaliku armu tegevus.” Mesilastena ehk sisemiselt on Theatrumi trupp…
-
Faas – arenemisaste, esinemisjärk, elutsükkel, vaatepunkt, sünkroonse toimingu seisund. Faas – teatud välimus või seisund regulaarselt korduvas muutuste tsüklis, nt kuufaas. Faas – homogeenne, aine füüsiliselt omapärane osa mittehomogeenses süsteemis, nt H2O kolm faasi: jää, vesi, veeaur.
Alguses on pimedus, on vaikus. Valgusruut, siis teine. Nagu valgustatud aknad pimedas öös. Et kaduda saabuva valguse käes.
Siis on mäng. Rõõm olemisest, maailma tunnetamisest, oma jälgede tekitamisest. Teatud punkti…
-
Oled sakslane, elad Šveitsis. Saksa ja eesti teater on omavahel tihedasti seotud ja Šveitsis omakorda kohtuvad itaalia, prantsuse ja saksa teater. Seepärast tundus mulle, et sina võiksid eesti näitlejatega Molière’i lavastades saavutada põneva tulemuse. Ma pole küll teatriloolane, aga julgen väita, et Eestis väga pikka õnnestunud Molière’i lavastamise traditsiooni ei ole.
Markus Zohner: Päritolu kohta tahan ütelda, et ma olen küll pärit Saksamaalt, kuid elan juba…
-
Võib-olla suudab tihedam sõel viia vähemalt festivalil paradoksaalsuse-probleemi miinimumini, mida on lasteteatrisüsteem täis (nagu see on ilmselt mujalgi maailmas, aga mitte igal pool). Paradoksaalsus lasteteatris on meile tuttav (pean eelkõige silmas neid teatreid, millest enamasti midagi ei teata, aga mis katavad ühtlase kihina kõik meie lasteaiad ja koolid): tahe ja suutmatus, kiirustamine ja ajaraiskamine, vähe anda ja palju võtta, rumalus ja kavalus jne.
Festivaliraamatus ütleb kultuuriminister…
-
NB-festivalilt jagub mõtlemisainet ja materjali viimasele kui ühele esitatud küsimusele ja väitele lasteteatri kohta. Nii tõestuseks kui ümberlükkamiseks. Kokkuvõttes ei kujunenudki kõneaineks oodatult festivalil nähtu, kuivõrd kõrge kunstilise tasemega etendusi sai näha küll, vaid see, mida nähtud valik festivali kontekstis lasteteatri hetkeseisu kohta ütleb.
Väga südantsoojendav ja liigutav oli igaõhtustel aruteludel kuulata NB-festivalil osalenud ASSITEJ väliskülaliste ja eestlaste aatelisi üleskutseid ning esitatud põhimõttelisi küsimusi. Tõstatati teema,…
-
Festivali noorimale publikule, 1,5–5aastastele suunatud Prantsuse teatritrupi Association 16 rue de Plaisance’i etendus „Võimaluste aed” andis interaktiivse teatrikogemuse ja pani nii lapsed kui täiskasvanud küsima, millal algab etendus ja kas see ongi teater. Küsimuste esitamine on hea märk. Laps on saanud uue kogemuse ja püüab seda mõtestada. Papist kuuskede ja karvaste loomakostüümidega „traditsioonilise lasteteatri” kõrval peaks olema lausa kohustuslik väikesele inimesele näidata performance’i piiril teatrikunsti. Hea…
