Toeta

Teater

  • Müürid, mida ehitan, ei tea mu nime

    Müürid, mida ehitan, ei tea mu nime

    Kannatuskultuur peab üksikisiku kannatusi poliitilise võitluse peamiseks võitlusväljakuks, tuginedes 1960. aastatest pärit lööklausele, et isiklik on poliitiline.

    Gregor Kulla
    5 minutit
  • Kvaliteetsed inimesed roosas proosas

    Kvaliteetsed inimesed roosas proosas

    Lisaks ühiskonnakriitikale pakub „Kvaliteetinimene ehk Kodanlasest aadlimees“ suurepärast meelelahutust suurel laval, teatrit tema kõige algsemas tähenduses.

    Gerda Kordemets
    6 minutit
  • ,

    Oluline on küsida „miks?“ ja „kuidas?“

    See, et 14. mail esietendus TÜ Viljandi kultuuriakadeemia black box’is etenduskunstide õppekava XVI lennu üliõpilaste esituses Anton Tšehhovi „Kirsi­aed“ (tõlkija ja dramatiseerija Mati Unt, lavastaja Ruslan Stepanov), ajendas üht ajakirjanikku ja teatrikriitikut esinema Facebookis käreda sõnavõtuga. Nimed jäägu nimetamata, et siinsele kirjatükile ei langeks isikliku rünnaku kahtluse (alusetu) vari, jutt käib ikkagi üldisemast vaatenurgast, mis pole küll domineeriv, ent väärib tähelepanelikku pilku. Ja selleks et vältida…
    Tambet Kaugema
    3 minutit
  • Lapsepõlve süütud, muretud mängud
    „Võimlejannad“ („Jumppatytöt“) põhineb trupi liikmete (Katariina Havukainen, Ella Lahdenmäki ja Inkeri Hyvönen), endiste rühmvõimlejate isiklikel kogemustel.   
     Pressifoto

    Lapsepõlve süütud, muretud mängud

    Soome Teatriinfo Keskuse (TINFO) korraldatud Soome teatri ülevaatefestivalil Helsingis oli keskmes eeskätt sealne omadramaturgia.

    Liis Aedmaa
    4 minutit
  • 1990ndate nooruse talumatu äng ja helgus
    Q-teatri lavastuse „Uuele tõusule“ (laval Anna-Sofia Tuominen, Miro Lopperi, Satu Tuuli Karhu ja Olli Riipinen) teemad on ootuspärased: vanemate majandusraskused, laste sõprus ja armastus, seks, peod.    
    Pate Pesonius

    1990ndate nooruse talumatu äng ja helgus

    Helsingi Q-teatri lavastuse „Uuele tõusule“ alapealkiri „Lama-aegsete laste elu ja tegemised“ viitab justkui majanduskriisile, ent tegelikult on see lugu rohkem siiski lapsepõlvest.

    Tauno Vahter
    5 minutit
  • Kirjutamine – nüüd pigem vabadus kui kannatus
    E. L. Karhu: „Mulle on kirjutamine eluviis, olen alati kirjutanud. Kirjutaksin isegi siis, kui keegi midagi ei avaldaks.“    
    Liisa Takala

    Kirjutamine – nüüd pigem vabadus kui kannatus

    Soome näitekirjanik E. L. Karhu: „Näen näidendis kirjanduslikku vormi, mitte ainult lavastuse stsenaariumi, vaid kirjandust Shakespeare’i ja Samuel Becketti traditsioonis.“

    Meelis Oidsalu
    6 minutit
  • Kehade mäss hallis tagahoovis
    Etendajate (Raho Aadla, Kreete Tarmo, Amanda Hermiine Künnapas) kehakeel väljendab ebaloomulikku, pingutatud olekut. Niiviisi käitub inimene, kes ei tunne end vabalt ega hästi.   
     Kalev Lilleorg

    Kehade mäss hallis tagahoovis

    Lavastuse „Vennale“ rõhk on peategelase emotsionaalsel olekul, dialooge esitatakse sisekõnena, teksti, nagu ka liikumise, motiivid korduvad, jutustus on hakitud.

    Andrus Karnau
    4 minutit
  • Lõpmatuse aktiivne pool
    Daniil Zandberg: „Don Quijote on kirjanduslikust vaatenurgast nii Hispaania Kristus kui ka täiskasvanud laps.“    
    Piia Ruber

    Lõpmatuse aktiivne pool

    Lavastaja ja näitleja Daniil Zandberg: „Don Quijote on paradoks – ebamugav kangelane. Ta ei tule ega lahenda probleeme, vaid paljastab need ja annab võimaluse neid näha.“

    Konstantin Kuningas
    10 minutit
  • Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel
    Don Quijote (Aleksandr Ivaškevitš) ei esita Hamleti-küsimust iialgi, vähemasti kuuldavalt mitte, tõeline rüütel ei saa endale lubada kahtlusi.    
    Jelena Ivanova

    Teie aeg on saabunud, Kurva Kuju rüütel

    Aleksandr Ivaškevitši don Quijote ja Dmitri Kordase Sancho Panza koosmäng on Daniil Zandbergi lavastuse telg.

    Pille-Riin Purje
    5 minutit
  • Keda mehe pisarad ikka huvitavad?
    „Kramer Krameri vastu“ kõnnib üleminekujoonel, olles jälgitav perekonnadraamana ja samal ajal otsides vastuseid küsimustele, mis pole kerged. Joanna Kramer – Laura Niils, Tom Kramer – Märten Matsu.    
    Kalev Lillorg

    Keda mehe pisarad ikka huvitavad?

    Laura Niilsi ja Märten Matsu mäng toetab teineteist ning surub aina sügavamale tegelaskuju sisse vaatama, avades kiht kihi järel Joanna ja Tomi.

    Andrus Karnau
    3 minutit
Sirp