-
Salme Reegi žürii annab juba 1997. aastast välja preemiat, et tunnustada meie teatri laste- ja noortelavastusi. Žürii koosseisus Rait Avestik, Katrin Nielsen, Enn Lillemets ja Madli Pesti sõelus välja eelmise aasta märkimisväärsed laste- ja noorteteatri teod, ent ometigi jäi miski hinge pääle. Mis on järeltulevale põlvele tehtava teatriga lahti?
Rait Avestik: Varem on preemia määramine olnud keeruline, laureaadi määramisel on käinud tihe rebimine. Seekord hakkasime pigem arutlema…
-
Näidati Eve Esteri ja Tõnu Aru sümpaatset portreefilmi Jüri ja Ülo Tuulikust „Armastusega Abrukale ja tagasi”. Kadi raadios kõlasid Jüri Tuuliku kuuldemängud. Uus festival sündis tänu tõigale, et saarlastest kirjameestel on riburada pidi tähtpäevi tulemas. Esimene „Meretagune asi” avas pidulikult Tuulikute aasta – neilgi tuleb ümmargusem sünnipäev alles 2010, aga siis saab festivali alapealkirjaks juba „Mängime Hinti” (100 aastat sünnist). Edasi 2011 „Mängime Mälku” (111 aastat…
-
Marguse teatrikülgedest initsieeritud üleeestilisest teatriteemalisest veebiportaalist unistas Lea Tormis aasta tagasi ajakirjas Teater. Muusika. Kino: „Sest meiegi eesmärk on teatrimaastiku liigirikkus”. Samas artiklis iseloomustab ta Margus Mikomäge kui missioonitundelist kirjutajat, „kes ei salli kommertslikkuse ja tühikargamise pealetungi kunstisfäärile, kergema vastupanu teele minemist. Küsib järjepanu teatritegijatelt ja kirjutajatelt: mis on teater? miks on teater?”.
Kas teie tunnete teatrikirjutajat Margus Mikomäge?
Teatrist, kunstidest, ükskõik millest kirjutades on kõige tähtsam…
-
Üheksakümnendate alguses oli teatri otsingute taust – nii inspireerija kui ka adressaadi mõttes – ärev ja novaatorlik noor vabariik, Von Krahli teater oli oma intensiivsuselt sellega sünkroonses suhtes, esindades uudsena mõjuvat teatrikeelt. Ta inspireeris, kuna leiutas uusi struktuure, hoolimata sellest, et vastukaaluks analoogilistele ühiskondlikele protsessidele otsis publik ehk tollal teatrist rohkem stabiilsust ja kindlustunnet. Seesugust taasehitamistahet on Von Krahli teater deklareerinud ka oma viimase aja ettevõtmistega,…
-
Kõige selle taustal on veidi üllatav, et poola näitekirjanik ja lavastaja Andrzej Saramonowicz testosterooni nõrutamise piinarikka protseduuri uuesti ette on võtnud. Doktor Saramonowiczil on oma katsealuste munad kindlalt peos ja neid pigistatakse täiest jõust. Tekstis käiakse läbi kogu genitaalne, vaginaalne ja anaalne leksika, vahepeal tehakse lülitusi loomariiki, sest seltskonnas, mis on tulnud restorani viinaga alla loputama luhtunud pulma (pruut tegi keset laulatust vehkat), on nimelt nii…
-
Kas aga igavene värskus on võimalik või lõputu alustamine? Nagu avaldasin tõdemuse Andres Keili esimese lavastuse („Vaata raevus tagasi” Rakvere teatris aastal 2008) arvustuses, et lavastamiseks tal potentsiaali kahtlemata on, nii võib seda väita ka lavastuse „Elud” puhul, küll aga mõningaste mööndustega. Tegemist on muidugi väga erinevate töödega ja pigem võib siin tervitada enesedistsipliini oma eesmärk ellu viia. Ja ka „Eludesse” viia. Kas see eesmärk ka…
-
NO-teater, teine Eesti sotsiaalse teatri lipulaev, triivib ka juba kanooniliseks saanud lavastuste (”GEP”) kiiluvees. Peeter Jalakas, Jaanus Rohumaa on presidendipidude ja muude EV tähtürituste lavastamisega käe valgeks saanud, lõhkunud nn kremlikontsertide traditsioone ning omandanud juba riigiürituste lavastaja staatuse. Oma väljakutse sai nüüd Üllar Saaremäe, kes Jõhvis tänavusel vabariigi sünnipäevapeol vaimukalt Virumaa-teemalise lavastusega üles astus. Kui teatraalsus on nii jõuliselt meie vabariigi tähtüritustesse sisse murdnud (meenutagem ka…
-
Õed (eluaastaid ühel 29, teisel 15) on kahasse kirjutanud debüütnäidendi teismeliste elust pilkupüüdva pealkirjaga. Endla Küünis mängivad tegelasi nende eakaaslased, mis lisab ehedust. Endla noortestuudio on tegutsenud viis aastat, nende varasemaid lavastusi pole ma paraku näinud. 5. veebruari etendus „Oma elu superstaarid” pakkus heldelt mõtlemisainet, omaette fenomeniks kujunes saali ja lava vahel tekkinud pinge, millelaadset on võimalik kogeda üksnes noorte kollektiivpublikuga. Näidendi struktuur on nutikas. Avastseen …
-
PARIMA LAVASTUSE AUHIND
Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmisel aastal Eestis esietendunud lavastusele. Auhinnaga tunnustatakse lavastust kui autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.
„Faasid. Liikumised inimesele muutuvas keskkonnas”, Fine 5 Muusika Steve Raich, koreograafia Tiina Ollesk, Rene Nõmmik. Esitajad Tiina Ollesk, Rain Saukas, Laura Kvelstein, Eneli Raud, Dmitri Kruus. Valguskujundus Margus Vaigur, interaktiivsed lahendused Shawn Pinchbeck, valgusinstallatsioonid Tiina Sarapu, kaastegev…
-
Tulemuseks on lihtsa ja ilusa koega, ent ometi mitmekihiline, sõnahaaval läbi kaalutud ja suurepäraselt komponeeritud tekst, kus Kiviräha tugevus avaldub talle omase pillavuse ja piiripidamatuseta. On absurdi, kuid see on hillitsetud, väline, eluline, olustikuline, mitte tegelaste sisemine absurd. On kujundlikkust, aga see ei toitu groteskist, vaid argistest detailidest, mis on võimendunud Aare Toikka lavastajakäe all ootamatult mõjusaiks üldistusiks: pudruklimp kinnipeetu kirsatalla all, lõik lõhnavat rammusat suitsusinki…
