-
Kassa täitmisele on mõeldud ju kogu aeg, hoopis tõsisemalt võib-olla viimased paarkümmend aastat. Mõned teatrid ja projektitrupid on läinud looritamata kommertsi peale ja heal juhul saavutanud populaarsuse publiku hulgas. Ilmekaks näiteks on siin vana Baskini teater. Kas võime temaga pahandada, kui saalid on täis, publik rahul ning näitlejadki naudivad enamasti tormilist vastuvõttu?
Teised proovivad ühitada kommertsi kõrge kunstiga repertuaari tasakaalustamise kaudu. Ikka nii, et üks hea suure…
-
Pariisi südames tegutsev Prantsuse rahvusteater Comédie-Française asutati kauneid kunste armastanud Päikesekuningas Louis XIV dekreediga 24. augustil 1680. aastal. Kahe Pariisis tegutsenud trupi (Hôtel de Guénégaud ja Hôtel de Bourgogne) liitmisel sündinud teater kandis kuni 1687. aastani nimetust Théâtre-Française. Tihti seostatakse teatrit kuulsa XV II sajandi näitekirjaniku Molière’iga, mistõttu kutsutakse seda ka Molière’i majaks, ehkki teatri asutamise ajaks oli Molière juba kuus aastat surnud. Küll oli teatri…
-
Jah, „Revident” on küll klassika, kuid selge see, et lavastus toob paratamatult Viisitamme kuju silme ette ning temast ei saa niisama lihtsalt mööda vaadata. Vähemalt enam mitte siis, kui Lauri Kingi kehastatud linnapea võtab taskust mobiiltelefoni. Kui aga juba mobiil ja parukas, siis miks mitte ka moodsad kallid prillid ja stiilne lühike habe. Olnuks täis värk.
Paraku on Palu jäänudki justkui poolele teele seisma. Ja seda mitmel…
-
Vihmari valikut dramatiseerimise osas võib mõista, sest Rulfo teose maht on palju väiksem kui García Márqueze oma ja kui sõna, mis nii võimsalt kannab, tervikuna lavale mahub, siis miks mitte tal tervet lavastust kanda lasta. Samas on Vihmar Rulfo teksti turjal liugu lasknud ning kohati jääb tunne, et lavastus pelgalt libiseb tekstist üle, avamata selle kihistusi. Vaatajale, kel Rulfo romaan sõna-sõnalt peas, on selline lähenemine kõnetu,…
-
Arvan, et selleks on ka sisuline põhjendus. Teatri kui loomingulise praktika territooriumi kompamisega ja piiride katsetamisega – ja nihutamisega – on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper ning nende ümber koondunud trupp tegutsenud enamikust kolleegidest järjekindlamalt. Eks seegi on süvendanud muljet kõnealusest teatrist kui mitte niivõrd teatud ülesandeid teatud tasemel täitvast kultuuriasutusest, kuivõrd ühtse hingamisega kogukonnast (väiksemate teatrite puhul on see mulje ka kergem tekkima). Nii oli…
-
Mitte juhuslikult ei saa tõmmata selle lennu puhul mõningaid paralleele 1990. aastal lõpetanud lavakunstikooli 14. lennuga. Esiteks muidugi sellepärast, et ka nende üks diplomilavastusi oli Pinteri „Sünnipäevapidu”. See pole nüüd küll mingi võrdlus või paralleeli vedamine tänasesse päeva, aga tolleaegsete õppejõudude-lavastajate hinnangul oli 14. lend üks ajaloo õnnetumaid (vt TMK 1990, nr 6). Laskumata siin detailidesse, võttis nii sisulise kui vormilise kaose kokku kateedrijuhataja Kalju Komissarov,…
-
Ingo Normetile on Tallinna Linnateatris lavastatud „Iguaani öö” teistkordne pöördumine selle näidendi poole, esmalavastus sai teoks 1976. aastal Pärnu teatris Aarne Ükskülaga peaosas. Normeti loomebiograafiasse kuulub palju korduslavastusi, kuid enamjuhul on olnud tegemist ühe ja sama näidendi ajaliselt lähedase lavastamisega Eestis ja mõnes Soome teatris, seega võib oletada kontseptsioonisarnasusi. Ühe (olulise) näidendi lavaletoomine 32aastase vahemiku järel nagu „Iguaani öö” puhul on erandlik. On palju võimalusi, miks…
-
Iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni kõrgelt auhinnatud näidendi „Teisel pool” (1999. aastal pälvis see Laurence Olivier’ nimelise parima uue näidendi auhinna, mille on teiste hulgas teeninud näiteks Tom Stoppardi „Arkaadia”) lavastajat kummitab oht langeda just sellelaadse meelelahutusliku teispoolsusega flirtimise ohvriks.
Struktuurilise nõtkusega silma paistev näidend on üles ehitatud viiele loole, mida järgemööda esitavad Lääne-Iiri väljamõeldud väikeasula Carricki talukõrtsis kohalik autolukksepp Jack (Toomas Suuman), juhutöödest elatuv äbarik Jim (Peeter…
-
Linnavalitsus tegi oma otsuse teatavaks detsembri keskel. Kas olete vahepealse aja jooksul ka linnaametnikega kohtunud? Milline on Linnateatri lähiaastate perspektiiv?
Mingeid kohtumisi linnaametnikega pole olnud ja teater ei saa oma loomingulisi plaane tehes ehituse alustamisega arvestada. Hetkel ei usalda me enam kedagi. Meil oli kõik ühele kaardile pandud ja, nagu nüüd selgub, oli see suur viga. Arvan, et teatrijuhina ei ole mul õigust uskuda poliitikute lubadusi ja…
-
Need tunnete niidid, mis mind esmasel kokkupuutel selle raamatuga oma võrku haarasid, ulatuvad traagilisest kuupäevast esimeses lauses ja teise peatüki pealkirjast „Hirm” ligi kolme aastakümne tagusesse möödanikku. Oli aasta 1971, Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. keskkooli 9c klassi tuli Kilingi-Nõmme kandist keegi tüdruk nimega Kadri Kreismann. Tuli ja lõi lihtsalt mult pinginaabri üle. Ma ei mäleta, kas see tõik või midagi muud ajendas mind järgima muusikakooli…
