-
Vormide ja laadide paljusus on suur rikkus. Ma loodan, et eesti teatri piirid nihkuvad edaspidi veelgi, et nende piiride vahele mahub tulevikus veel rohkem erinevat. Oli ka halba, igavat teatrit. Las olla. Kui teater uusi laade ja vorme otsides ja katsetades lükkab piire muudkui kaugemale, läheb samal ajal pikemaks ka skaala huvitav-ebahuvitav. See on ilmselt paratamatu ja kuulub lihtsalt asja juurde. Mis on õigupoolest hea või…
-
*
Toetused:
Kultuurkapital 1 200 000 „Draamale”;
Tartu linn 450 000 „Draamale”;
Kultuurkapital 300 000 „OmaDraamale”;
Tartu linn 170 000 „OmaDraamale”;
Kultuurkapital 80 000 lavastuse „Sound of Silence” toomiseks;
Kultuurkapital 200 000 „Draamakesele”. (Esialgu pidi „Draamake” toimuma eraldi festivalina, kuid selleks ei saanud piisavalt vahendeid, mistõttu võeti vastu otsus, et koos „Draamaga” tulevad „Draamakese” päevad, kokkuleppe kohaselt Kultuurkapitaliga võisime ülejäägi kasutada „Draama” jaoks.)
Tartu linn 58 500 „Draamakesele”; Kultuurkapital 60 000, Hasartmängumaksu Nõukogu 65…
-
Probleemi tekitajaks on muidugi festivali eesmärkide paljusus: igaühele on oluline üks või mõni neist, ühtlasi kaheldakse sügavalt teiste mõttekuses – eestlaslik kompromissitus oma parimas. Põhimõtteliselt on „Draamal” koos kolm festivali: Tartu linnafestival, mille eesmärk näidata linnarahvale Eesti teatri paremikku (külalisetendusi antakse vähevõitu ja esmaspäeviti) ning elavdada linnaelu (et esmakursuslased ikka näeksid, et nad päris pommiauku sattunud pole); Eesti teatri ülevaatefestival, mis peaks teatripäevast ja aastaauhindade jagamisest…
-
Ma siinkohal nüüd võtsin esimest korda pärast „Draamat 2009” lahti oma peaaegu täis kirjutatud kaustiku ja üllatusin. Seal ei seisa kirjas ühtegi kobinat ekraanivigurdamiste kohta. Hoopis olen mingil hetkel kirjutanud, et Rain Simmul mängib nii, et kohati on valus vaadata. Tundub, et mehel endal ka on valus, omamoodi. See panebki vaatama ja kuulama. Kui näitlejatel on oma asi ajada, siis see puudutab ka publikut. Lasteetenduse vaheajal…
-
Korraldajad lootsid ilmselt oma veebilehele ja tõesti hästi tehtud DVD-le , kuid paraku puudub selle ümbrisel elementaarnegi sisuline info. Usk aga, et teatrifriigid marsivad etenduselt etendusele, (kodumaalt kaasa võetud) sülearvuti kaenlas, tundub olevat liialt postmodernistlik. Balti festivali sisulise taseme kohta võib ju küll öelda, et naabrite poolt meile toodu ei väärinudki suuremat reklaami, kuid ega me seda ette teadnud! Viienda Balti teatri festivali huvitavaim ja oodatuim…
-
Rahvusvahelises žüriis saavad kokku erinevad kultuurid ja kontekst. Arutada-analüüsida eesti teatri lavastusi rahvusvahelises seltskonnas on teadagi põnev. Millise lisaväärtusteadmise saite neist arupidamistest Eesti teatri ja kultuuri esindajana?
Arutelud olid tõesti põnevad. Kõik liikmed esindasid arusaamu professionaalsusest, seega kujunesid aruteludes kõige kriitilisemateks mõisteteks amatöörlus, teatrikooli etüüdid, isegi bulvariteater. Välismaa kolleegid ei suutnud mõista paljude etenduste sattumist konkursiprogrammi. Mulle kui võhikule olid väga õpetlikud arutlused näitlejameisterlikkuse ümber. Kuigi häid osatäitmisi…
-
Toomas Kall, näidendivõistluse žürii esimees, kuuldavasti olevat seekordse näidendivõistluse tase üllatavalt kõrge. Milles see väljendus?
Ma ei oska varasemate võistlustega võrrelda, aga minu jaoks väljendus see igas mõttes, nii sisuliselt kui ka vormiliselt, lõpetatud tekstide arvukuses. Tähtajaks, viimasel hetkel kiirustamisi valmis visatud näidendeid nagu ka grafomaanlikke tekste polnudki nii palju, nagu võis karta. Vormiliselt võiks näidendid jagada peredraamadeks ja nn muudeks draamadeks. Erilise, mittetraditsioonilise keskkonna valikuid oli vähe,…
-
Lootusetud armastajad – hallipäine Romeo ja viietonnine Julia
On see lapsepõlve soovunelm? On see äkki püüd end taas üles leida oma poisipõlveunistustes, pärast kõiki neid aastaid? Nii küsib prantsuse koreograaf Dominique Boivin iseendalt, kui lavastab vana Romeo ja Julia loo järjekordset töötlust. Seekord on armastajate rollis mees ja Cramo miniekskavaator Kubota KX080-3. Enne etendust tundub küll, et seekord on Cie. Beau Geste trupi, mille kunstiline juht Boivin…
-
Lavastuse tutvustusest ei olnud võimalik välja lugeda, kumba mängupaika eelistada. Tõsi, „maja” pilet oli vist natuke kallim. Kas aga Ohtu mõisa poole sammudes oskas publik aimata, et kuigi tegemist on tegevusaja ja -koha ühtsuse, samade tegelastega ning et enamik intriige ja armusuhteid kanduvad kord majast aeda ja siis jälle vastupidi, rullub vaataja ees lahti siiski kaks erinevat lugu, kaks erinevat näidendit ja lavastust. Baskini lavastuse mõlemad…
-
Ulst on aktiivselt tegev nii tantsija kui koreograafina. Hollandi kooli 2008. aastal lõpetamise järel on ta tantsinud Hollandis Project Sally lavastuses „Vreemde eend”. Möödunud kevadel liitus Ulst tantsuteatriga Zick ning hakkab tantsima Zicki uues lavastuses, millega soome koreograaf Jenni Kivelä alustab tööd tuleval sügisel. Lisaks koreograafile endale tantsisid „Unustatud poeesias” Raido Bergstein ja Kaja Lindal, kes on mõlemad juba pikka aega Eesti kaasaegses tantsus tegevad. „Unustatud…
