Küsimus on vaid vormistamises – kes ja millal? Ja muidugi, kui hästi. Kõige esimene biograafia sattus mulle kätte põhikooli lõpus, ärkava teatrihuvi lainel ja ema soovitusel: see oli 1972. aastal ilmunud Leenu Siimiskeri „Jaan Saul”. Mäletan siiani, milline oli odava paberi faktuur, kuidas tsitaadid olid esile toodud italic’us ehk kursiivkirjas. Kõige olulisem oli siiski 15aastase inimese vapustus tollest surmapitserit kandnud elust. Jaan Saul, keda ma polnud…
Esmalt ilmub lavale vuntsimeeste bänd. Bändimees Sepp (Sepo Seeman) siseneb sujuvalt õhtujuhi rolli, pajatab joviaalsel, seejuures õige natuke ka ebakindlamal küsival toonil kontserdipublikule, kelle tekste ja miks esitama hakatakse. Seejärel sulgub bänd oma kohaloleku reaalsusse, et avaneda lauludes. Salapärane laulutekstide autor Leo (Lauri Kink) sugeneb teisele poolele, kus tal aga oma kunagiste bändikaaslastega enam silmsidet ei ole. Bänd esitab kogu teatriõhtu vältel malbe sisuka seisundilise kontserdikava:…
Ole Lund Kirkegaardi raamat „On üks ninasarvik Otto” on üks mu lemmikraamatutest lapsest saati ja olen seda oma sada korda vähemalt lugenud. Nii et suur oli nii ootus kui pettumushirm, kui Ott Sepp ninasarvikuloo lavastada võttis. Kui Kirkegaardi raamat 1982. aastal eesti keeles ilmus, olid praeguse lavastuse sihtgrupi emad-isad ise veel lapsed. Kordustrükki pole kahjuks tehtud, nii et 2000. aastate põngerjad selle suurepärase raamatuga tõenäoliselt tuttavad…
Miks on vaja rakendusteatri teemal arutelu edendada?
Ühise nimetaja alla pole neid nähtusi Eestis minu tähelepanekul seni viidud. Kipub see ju jääma distsipliinide vahele, nõnda et teatriprofid peavad seda teiste erialaspetsialistide pärusmaaks, need omakorda ei söanda põgusa teatriettevalmistuse ja pideva draamapraktika puudumise tõttu seda oma päristööks pidada. Rakendusteatri trupid nagu Eesti Luguteater, Improteater, MT Ü Altermann jt määratlevad end tavaliselt harrastusteatritena, aga klassikalises mõttes tekstidel põhinevate…
Osalusteatrit ei tehta kunstikontekstis, vaid ühiskonnagruppides ja asutustes, koolitustel ja arendusprojektide raames, vanglates ja pingekolletes. Osalusteatri eesmärgid ja žanrid võib laias laastus jagada kolme harru: sotsiaalsesse, hariduslikku ja terapeutilisse. Haridust tuleb siin mõista võimalikult avaras tähenduses, sünonüümideks võiksid siin olla sõnad „õppimine”, „koolitus”, „treening”, „arendamine” või mis tahes kasutamiseks sobiv väljend. Neid kõiki ühendab asjaolu, et pürgitakse muutuse, pigem mõistmise, seda just arusaamise-väärarusaamise ühtsuses, kui valmislahenduste…
„Petruška” on algversioonis ballett, mille Igor Stravinski komponeeris peaaegu sada aastat tagasi 1911. aastal legendaarse vene balletiimpressaario Sergei Djagilevi tellimusel Balletts Russes’le. Ballett tuli esmakordselt lavale Pariisis ning koreograafia lõi sellele balletiajaloo üks olulisemaid koreograafe, vene soost Mihhail Fokin. Kolmeosalise klaverisüidi versiooni seadis Stravinski „Petruškast” kümme aastat hiljem spetsiaalselt pianist Artur Rubinsteinile. Anu Ruusmaa ja Diana Liiv on võtnud oma kontsertetenduse aluseks just „Petruška” klaveriversiooni. See…
Kuid see Eesti kohta harv maastiku majesteetlikkus polnud veel kõik, midagi on siin veel ja see ilmneb Undi ütlemises: „kui sa just parajasti oru põhjas võsas ei ole”. Just nimelt – Undi kodumaja õu on varjunud puude vahele, see on juba nõlval, sealt laskub tee saunani. Siin varjavad vaadet puud, päevalgi võib olla hämar. See toob meelde, et raamatus „Elu võimalikkusest kosmoses” ütleb Enn: „Arvan, et…
See, mida kunstiteoses mingil juhul ei ole, saab avalduda vaid selle kaudu, et tegelikult see on (oli) olemas. Tegelased on robotid, kes on endasse hoolega ära peitnud mälestused ajast, mil nad olid inimesed. Sellest see äng, mis kaigub tühjuses, kus pole enam elu ega veel ka surma. See on omamoodi ilus äng, mitte tüütu nagu need loendamatud Angst’i-lood, kus inimesed ei suuda endale ja üksteisele andeks…
Muude lubaduste täitmisega on veidi kehvemini: naerda eriti ei saa, suuri rolle ei sünni ning ka lavastuse suhestamine igapäevaeluga nõuab veidi rohkem pingutamist kui mõne värvika tüübi äratundmise rõõm. Toompere lavastuse väärtused peituvad mujal: tihe ja pikaaegne koostöö kunstnik Ervin Õ unapuuga on viinud omanäolise ühise teatrikeeleni, mille avaldumist näeme ka „Kirsiaias”. Seda keelt iseloomustab eri reaalsustasandeid paljastavate sürrealistlike nihestuste esteetika, mille saavutamiseks kasutatakse intensiivset välist…
Üks kriitikuonu hõikas kunagi ühes artiklis: Buratino peaministriks! Või vähemalt linnapeaks. Mis sa sellest plaanist arvad?
Hohohoo! No see on nüüd küll täiesti asjakohane küsimus! Nimelt on meie uue maja ukse kõrval nüüdsest silt „Nukuvalitsus”, sest siin majas valitsevad nukud!
Kus sa üldse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.