-
Stseene seob Perekond
Aga noh, vorm pole oluline, sisu on põhiline. „The Rise and Fall of Estonia” maalib eestlastest trööstitu pildi: pidev küüditamishirm, lausumata etteheidetega koormatud lähisuhted, koostöövõimetus, vaikne kannatamine, tegevusetu vingumine, õgardlus. Üsna adekvaatne peegeldus ju (ekraan kui peegel?), aga ikkagi . . . . Selles 135minutises jadas jäävad stseenid tihti üksteisega lõdvalt seotuks ning kui mõni ühendusniit ka tekkima hakkab, katkeb see peagi. Näiteks: Marjut küüditama tulnud…
-
NAISKÕRVALOSA AUHIND
Helene Vannari – osatäitmine lavastuses „Keskööpäike” (Tallinna Linnateater).
MEESKÕRVALOSA AUHIND
Guido Kangur – Gregory Solomon lavastuses „Hind” (Kuressaare Linnateater).
KUNSTNIKU AUHIND
Mihkel Ehala (postuumselt, lavakujundus) ja Liisa Soolepp (kostüümid), lavastus „Vargamäe varjus” (Albu valla projekt).
SÕNALAVASTUSTE ERIAUHIND
Tartu Uus teater – otsingulise ja vormitundliku teatri loomine.
SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE AUHIND
Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse muusikalise kujunduse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) eest. Žürii: Olav Ehala (esimees), Kadri Hunt, Margo…
-
Teisedki nominendid on seekord teatrikirjandusega seotud. See tähendab mitut auhinnaväärset nomineeritut ja paratamatust, et taas võib mõne olulise loometeo äramärkimine kaugemale nihkuda. Regulaarne, süvenev teatrikriitik Pille-Riin Purje jõudis 2010. aastal ilmutada oma kolmanda, „Johannese passiooni” lavastusele pühendatud raamatu, tõestades seega, et teatriarvustamine läheb sujuvalt üle ajalooainese jäädvustamiseks.
Kristel Pappel on oma kauaaegses muusikaloolises uurimistöös andnud olulist alusvara ühtlasi eesti teatriloole. Tema käsitlus Tallinna Saksa teatrist leidis väljundi…
-
Ja klišeevabalt on ta suutnud mängima panna ka näitlejad. Tegelased ja probleemid on mitmeplaanilised. Peategelast mängib säravalt lavakooli tudeng Katariina Kabel. Lavastus ei propageeri must-valget maailmapilti, vaid ärgitab noori ise asjade üle juurdlema. Kolmandaks tutvustab lavastus noortele teatrit kui meediumi, näidates teatrikeele rikkust ja mitmekesisust. Laval kasutatakse maske ja nukke, näitlejad on liikuvad, tantsivad ja laulavad. Ning neljandaks, auhinna määramisel oli žüriile oluline ka Rein Aguri…
-
Meie kaalusime pikalt, kas kuulutada välja kuus nominenti või vähem. Kuue hulka oleksid mahtunud nii Vadi ülalmainitud näidend, Kiviräha „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia . . . .” kui ka Siim Nurkliku „Kas ma olen nüüd elus”. Mitte et oleks olnud kahju kuut nimetada, aga edasitagasi vaagides jäime pidama kolmel. Sest meil oli välja pakkuda „parim näidend” – Jaan Unduski „Quevedo”, mis oli mõned aastad tagasi võitnud näidendivõistluse…
-
ZUGA ühendatud tantsijad tulid lavale kokkusaamistahtest sündinud teosega „Kohe näha, et vanad sõbrad”. See lavastus kõneleb soojas kodukohamurdes nostalgiliselt sõpruse vastuolulisusest ning on julge, küps ja inimlikke vastuolusid ületav tervik. Lavastus on kindlasti ka kingitus sellele osale publikust, kes on ZUGA teed tantsumaailmas jälginud algusaegadest peale.
Juba paar aastat julget ja teravat sõnumit edasi andva Sandra Z teos „Autistid/artistid” on sotsiaalselt ärritav, vastandub peavooluga ja konformismiga. Sandra…
-
Üldiselt võttes oli samuti tore aasta, ka Vanemuises jõudis lavale huvitavaid lavastusi. Kõigile aga ei saa korraga ju auhinda anda, vaatame, mida toob järgmine aasta.
-
Aasta ühe tugevaima tööna tõusis esile Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu” särav lavastus rahvusooperis Estonia – ja et tegemist on eeskätt kooriooperiga, siis oli rahvusooperi koori lust nautida. Väga tugev vokaalne ja mänguline tase selles lavastuses sai žürii üksmeelse tunnustuse. Estonia teinegi ooperilavastus, Puccini „Boheem”, pälvis kiitust värske ja uudse lavarežii ning uuendusliku lavatehnika kasutamisega, mis tõi ka lavastaja Ran Arthur Braunile auhinna. Selles ooperis…
-
Parimaks lavastuseks kuulutatud „Ühtse Eesti suurkogu” otse tassis rahva poliitika juurde, äratas ja ärgitas.
Kui hinnata sõnalavastuste žürii tööd, mis kestis terve aasta, võin kinnitada, et me olime rahumeelsed. Keegi ei hüsteeritsenud, ei karatud üksteisele kõrri kinni, polnud solvumisi ega solvanguid. Me rääkisime, hääletasime, jälle rääkisime ja jälle hääletasime. Võib öelda, et me olime väga igavad. Tänan kõiki žüriiliikmeid selle igavuse eest.
Peaauhind kuulub seekord teatrile NO99…
-
Žürii (koosseisus Lea Tormis, Margot Visnap, Ingo Normet, Kalju Orro ja Peeter Tammearu) kasutas tänavuse laureaadi kirjeldamiseks Thomas S. Elioti tsitaati: „„Luule näitab tavalist uues valguses või annab väljenduse millelegi, mida oleme kogenud, aga millele me pole sõnu leidnud – avardades nii meie teadvust ja selitades tundeid. Sama suudab ka hea näitleja, kes meie asisel ajal luulevaimsust ei pelga. Nagu Üllar Saaremäe, kes teatrilaval ja luulekavades…
